KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 27.05.2025. a) Väärteoasja number 4-25-384 Kohtunik Kristiina

) § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut ehk 720 eurot.

1. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Daniil Svetlanovil tasuda rahatrahv 720 eurot 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 60 eurot.
2. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.
3. a otsuses nr 2780,25,000901 märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.
6. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,25,000901 karistati Daniil Svetlanovit

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 1000 eurot selle eest, et ta rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ning juhtis 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt

1. km-l mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX kiirusega 152 +/-7 km/h. Kuna lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 90 km/h, ületas Daniil Svetlanov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h.
2. 29.01.
3. a esitas Daniil Svetlanov Lõuna prefektuuri 19.01.
4. a otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses taotleb Daniil Svetlanov otsuse tühistamist, kuna karistus põhineb tõendusmaterjalil (pardakaamera videosalvestisel), kust ei nähtu üheselt, et rikkumise pani toime just tema juhitud sõiduk. Esiteks pole videolt võimalik tuvastada sõiduki juhti ega ka numbrimärki. Teiseks võisid selle aja jooksul, mil politseipatrull jõudis Daniil Svetlanovini, teel liikuda mitmed sarnased sõidukid ning tõendatud pole, et radariga mõõdetud kiirus 152 km/h kuulus just Daniil Svetlanovi autole, mitte mõnele teisele sõidukile. Juhul, kui kohus siiski leiab, et rikkumine leidis aset, palub Daniil Svetlanov karistuse määramisel lähtuda algselt mõõdetud kiirusest, mis oli 120 km/h. Lõpuks juhib Daniil Svetlanov tähelepanu asjaolule, et kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et tal on XXX kodakondsus. Tema arvates on nimetatud eksitus tõsine, kuna võib mõjutada menetluse õigsust ja tema õiguste kaitset.
5. Tartu Maakohtu 26.03.
6. a määrusega võeti Daniil Svetlanovi kaebus kohtulikule arutamisele. Asja arutati 27.05.
7. a toimunud avalikul kohtuistungil, kus uuriti kirjalikke tõendeid ja videosalvestisi ning kuulati üle menetlusalune isik. Täiendavalt kuulati üle ka kiiruseületamise tuvastanud ning kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinik Sten Edala, kes andis selgitusi patrullsõiduki pardakaamera salvestise kohta ning kirjeldas, mida tema ise sündmuskohal vahetult tajus.
8. Kohtuistungil jäi Daniil Svetlanov kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.
9. a kiirmenetluse otsuse tühistamist. Juhul, kui leiab veenvalt tõestamist, et kiiruseületamine toimus siiski tema juhitud sõidukiga, palub Daniil Svetlanov arvestada, et tegu on esmakordse rikkumisega, ning piirduda karistuse mõistmisel hoiatusega.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõidukiirust mõõdeti pädeva politseiametniku poolt mõõtemetoodikat järgides. Samuti oli mõõtevahend taadeldud. Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra, vastab määratud karistus ka süü suurusele. Seega pole otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Kohtuotsuse põhjendused
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2/8
12. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Daniil Svetlanov pani toime Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.
13. a kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo ning täitis

§ 227lg 3 järgse väärteokoosseisu.

8.

§ 50

lg-le 1 vastavalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

1. Asjas puudub vaidlus selles, et Daniil Svetlanov juhtis 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
2. km-l Jõhvi suunal liikudes mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX. Samuti pole vaidlust selles, et nimetatud teelõik asus asulavälisel teel, kus oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud kogumis menetlusalune isiku ja tunnistaja S. E. ütlustega, politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestise ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (dtl 40-41).
3. Vaidlus käib selle üle, kas 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
4. km-l liiklusjärelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust mõõtnud patrullpolitseinik Sten Edala omistas kiirmenetluse otsuses kajastatud kiiruseületamise õigesti Daniil Svetlanovi juhitud sõidukile. Menetlusalune isik Daniil Svetlanov nimelt leiab, et patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis ei võimalda usaldusväärselt väita, et sõiduk, mille kiiruseks Sten Edala fikseeris kiirusmõõturiga sõidukiiruse 152 km/h, oli just Daniil Svetlanovi juhitud sõiduk.
5. Kohtu hinnangul pole selliseks kahtluseks alust. Tuleb küll nõustuda menetlusaluse isikuga, et patrullsõiduki pardakaamera salvestis ei anna edasi rikkumise kõiki tehiolusid, ega ole seetõttu eraldiseisvana piisav väärteotunnuste tuvastamisel. Eriti kui arvestada, et rikkumise fikseerimise ajal oli samal teelõigul teisigi sõidukeid, mis muudab rikkumise omistamise ühele kindlale sõidukile mõnevõrra keerulisemaks. See aga ei tähenda, et piirkiirust ületanud sõidukit pole menetluses läinud korda usaldusväärselt välja selgitada. Patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis koostoimes ülejäänud tõendite, eriti aga kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseiniku Sten Edala kohtus antud ütlustega, tõendab ühemõtteliselt, et kiirmenetluse otsuse etteheited on õigesti tehtud Daniil Svetlanovile.
6. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist selgub, et 19.01.
7. a kella 14.47 ajal tuvastas riiklikku järelevalvet teostanud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Sten Edala, et Jõhvi-Tartu-Valga mnt
8. kilomeetril suunaga Jõhvi poole liigub mootorsõiduk Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX, ning mõõtis kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X S.N. DP019597 selle kiiruseks 152 km/h. Kiirusmõõturi lugeminäit fikseeriti hetkel, kui Mercedes-Benz C200 CDI liikus vastassuunavööndisse ja tegi teisest sõidukist möödasõitu. Politsei patrullsõiduki liikumiskiirus oli 135 km/h ning protokolli kohaselt oli Mercedes-Benz C200 CDI kiirusemõõtmise hetkel patrullautost eemaldumas.
9. Vastavate asjaolude osas kuulati Sten Edala kohtus üle. Sten Edala kinnitas, et viis 19.01.
10. a koos oma paarilisega läbi liiklusjärelevalvet Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ta selgitas täiendavalt, et nad olid patrullautoga parasjagu suundumas Tartusse, kui vastu tuli kaks sõidukit – Ford ja siis Toyota –, millest esimese kiirus oli natuke üle 100 km/h ja teise 3/8 kiirus oli 90 km/h ringis. Pärast neid sõidukeid tuli veel üks sõiduk – halli värvi Mercedes –, mille kiirus oli 120 km/h.
11. Sten Edala eelnevalt kirjeldatu on jäädvustatud ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisele. Videofaililt nimega signal 2025-01-28-11-12-03-846 võib näha, kuidas patrullsõiduk liigub mööda asulavälist 1+1 sõidureaga kahesuunalist maanteed. Maantee on sirge ning ettepoole hea nähtavusega. Patrullsõiduki armatuurlauale on paigaldatud kiirusemõõtur, mis on käivitatud olekus. On näha, kuidas maantee vastassuunavööndis läheneb patrullsõidukile tumedat värvi Ford Mondeo ning kiirusemõõturi tabloo lugemi kohaselt on selle maksimaalseks kiiruseks 104-105 km/h. Ca 10 sekundi pärast läheneb politseiautole järgmine sõiduauto – tumedat värvi Toyota Corolla – ning tablool kuvatakse selle maksimumkiirusena 96 km/h. Veel ca 8 sekundi möödudes läheneb patrullsõidukile vastassuunavööndist kolmas, heledat värvi Mercedes-Benz, mille puhul näitab kiirusemõõturi lugem maksimaalseks kiiruseks 120 km/h.
12. Edasi selgub Sten Edala ütlustest kokkuvõtlikult, et Mercedes-Benzile järgnemiseks keeras patrullsõiduk end teel ümber. See ei õnnestunud kohe, kuna patrullauto oli künka peal ja tee oli piiretega, mistõttu tuli sõita natuke edasi. Samuti liikus teel teisi sõidukeid, mis tuli enne manöövri tegemist mööda lasta. Lõpuks, saanud ümber keerata, jõudis patrullsõiduk järgi 90-ga sõitnud Toyotale. Mercedes oli aga kiiresti kadunud. Siis nägi Sten Edala eespool halli värvi sõidukit – Mercedest. See läks vastassuunda ning tegi parasjagu möödasõitu Fordist, mis samuti oli politseile eelnevalt vastu sõitnud. Sten Edala meenutas kohtus, et ütles ka paarimehele, et näe, sealt läheb halli värvi sõiduk. Tema sõnul oli selgesti näha, kuidas see sõiduk kiirendas, ning seetõttu omistas ta kiirusmõõturi üle 150-se lugemi just sellele Mercedesele. Nad järgnesid sõidukile, kuid üks hetk oli see jälle kadunud. Sten Edala andis sõidukist teada teistele patrullidele – ta ütles vaid numbrid, tähed ei olnud talle meelde jäänud – ning 10-15 minutit hiljem teavitas teine patrull, et sõiduk on paar kilomeetrit pärast Mustveed kätte saadud. Sten Edala sõitis kohale ning veendus, et tema edastatud numbrid vastavad kinnipeetud auto numbrimärgile.
13. Neidki asjaolusid võib teataval määral näha pardakaamera videosalvestiselt. Nimelt kajastab ülejäänud salvestis (failid nimedega 20250119_144645_NF, 20250119_144742_EF ja 20250119_144837_EF) hetki, kui patrullsõiduk on teel end ümber pööranud. Nähtub, kuidas politsei patrullsõiduk liigub mööda pikka sirget maanteed, mille paremal pool on suunaviit Jõhvi ning Mustveesse, ning möödub ca 10 sekundi pärast kahest lähestikku sõitvast autost – neist, mis Sten Edala selgituste kohaselt möödusid politseisõidukist siis, kui see üritas ümber keerata. Seejärel on näha, kuidas politseisõiduk kiirendab ning kuidas kiirusmõõturi tablool vilksatab samaaegselt punasega kiirusenäit 152-153 km/h, mis tähistab ees kõige kiiremini liikuva sõiduki kiirust. Patrullsõiduki enda kiirus on sel ajal jõudnud ca 130-135 km/h peale ning sõiduk jätkab kiirendamist. Järgnevalt on näha, kuidas patrullauto sõidab Jõhvi-suunalises sõidureas rohkem kui 1 minuti jooksul üksinda, kuni jõuab järgi ning möödub politseisõidukile varem vastu sõitnud Toyota Corollast, mis liigub endiselt ca 91-90 km tunnikiirusega. Seejärel liigub patrullsõiduk jälle tükk aega üksi, kuid siis jõuab järgi teiselegi varem vastu tulnud sõidukile. Ka nimetatud Ford Mondeo liigub endiselt 101-105 kilomeetrise tunnikiirusega ning patrullsõiduk möödub sellest. Mercedes-Benzi teel näha pole, ehkki politseisõiduk oli vahepeal oma sõidukiiruse tõstnud koguni 186 kilomeetrise tunnikiiruseni.
14. Nagu eespool märgitud, pole politseisõiduki pardakaamera videosalvestis rikkumise asjaolude osas üksinda võttes kuigi informatiivne, kuid koos ja Sten Edala ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga moodustavad need küllaldase tõendikogumi 4/8 tuvastamaks piirkiirust ületanud sõidukit ja selle juhti. Sten Edala kinnitas, et on täiesti veendunud, et mõõtis menetlusaluse isiku juhitud auto sõidukiiruse, ning kohtul ei tekkinud kõhklusi, et politseinik on kiirusemõõtmise asjaoludes eksinud. Sten Edala on 4-aastase kogemusega patrullpolitseinik, kelle peamisteks ülesanneteks on olnud liiklusjärelevalve ja kiirusemõõtmine ning kes on läbinud ka mõõtmisalase koolituse (vt dtl 44). Tema tähelepanu oli teravdatult suunatud Mercedes-Benzile, kuna see sõitis juba patrullsõidukile vastu tulles lubatust oluliselt kiiremini, ning Sten Edala mitte lihtsalt ei näinud, vaid otsis seda pilguga, teades, et see liigub temast eespool. Pealegi oli ajal, mil kiirusmõõturi lugem fikseeris Mercedes-Benzi kiiruseks 152-153 km/h, pikk sirge teelõik ning seega polnud Sten Edalal objektiivselt võimatu Mercedes-Benzi eespool näha. Samal põhjusel polnud ka mõõteseadmel sõiduki kiiruse fikseerimine tehniliselt takistatud. Kui arvestada sedagi, et patrullsõiduki pardakaamera videosalvestise kohaselt oli Mercedes-Benz jõudnud mööduda nii Toyota Corollast kui ka Ford Mondeost, millest viimane sõitis samuti lubatust kiiremini (ca 105 km/h), ning et politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus oli suur, küündides vahepeal koguni 186 kilomeetrini tunnis, kuid polnud ikkagi piisav Mercedes-Benzi kätte saamiseks, siis on eluliselt usutav, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus lubatust kiiremini ning et kohati (nt möödasõitudel) võis selle kiirus küündida 152 kilomeetrini tunnis. Viimase kasuks räägib täiendavalt seegi, et ajal, mil kiirusmõõturi lugem näitas 152-153 km/h, oli politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus 135 km/h, kuid kiirusmõõturi protokolli kohaselt oli Mercedes-Benz kiirusemõõtmise hetkel patrullautost sellele vaatamata eemaldumas.
15. Tegelikult ei eita ju ka menetlusalune isik Daniil Svetlanov, et ta ületas lubatud piirkiirust. Ta tunnistas kohtuistungil, et sõitis Jõhvi ning kiirustas, kuna pidi kas kell neli või kolm kokku saama ühe inimesega, kes teda ootas. Enda hinnangul ületas ta sõidukiirust aga oluliselt väiksemas määras, sõites maksimaalselt 120 või 125 kilomeetrise tunnikiirusega. Samas märkis ta sedagi, et pööras mingil hetkel kõrvalteele, kuna tahtis minna vetsu ja tahtis ühtlasi pääseda ka vastutusest.
16. Kõik eelnevalt osutatu ei jäta kohtu hinnangul kõhklust, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud näit kuulus just menetlusaluse isiku juhitud Mercedes-Benzile registreerimismärgiga XXX.
17. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nagu kohus juba märkis, on Sten Edala 4-aastase kogemusega patrullpolitseinik, kelle peamisteks ülesanneteks on olnud liiklusjärelevalve ja kiirusemõõtmine. Ta on 15.03.
18. a läbinud kiirusemõõtmise koolituse, mis hõlmas kiiruse mõõtmist nii laser- kui radarseadmetega (vt vastavat teatist dtl 44). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et kiirusemõõtmisel kasutatud mõõteseade Stalker DSR 2X S.N. DP019597 oli testitud ja töökorras ning et mõõtmisel lähtuti nõutavast mõõtemetoodikast. Lisaks nähtub Metrosert taatlustunnistusest (dtl 42), et kõnealune mõõtevahend oli nõuetekohaselt ka taadeldud (selle taatluskehtivuse lõppkuupäev oli 31.05.2025). Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
19. Kiirusmõõturi protokollist nähtuvalt mõõtis Sten Edala kiirust liikuvast sõidukist samas suunas liikuva objekti suhtes ning politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus oli sel ajal 135 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.
20. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt on liikuvast sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel, kui mõõtja kiiruseks on 5/8 134-166 km/h ning mõõdetava kiiruseks 134-166 km/h, saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks +/- 7 km/h. Seega oli Daniil Svetlanovi juhitud sõiduki kiiruse laiendmääramatuseks +/- 7 km/h.
21. Lähtudes ülaltoodust loeb kohus tõendatuks, et Daniil Svetlanov juhtis 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
22. km-l Jõhvi suunal liikudes mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX kiirusega 152 +/- 7 km/h. Kuna sel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületas Daniil Svetlanov kiirust mitte vähem kui 55 km/h ning seega on tema tegevuses tõendamist leidnud

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 23. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka Kar

S § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et Daniil Svetlanov pani teo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, ning ilmselgelt teadis seda asjaolu ka Daniil Svetlanov. Kuna Daniil Svetlanov ületas sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h, pole kahtlust selleski, et ta teadis, et ei ületa mitte üksnes suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et ületab seda oluliselt. Sõidukiirus 152 +/- 7 km/h on igale juhile tajutav, seda isegi juhul, kui juht ei jälgi spidomeetrit. Kuna aga Daniil Svetlanov kiirustas kohtumisele ning oli eelnevalt näinud ka vastutulevat patrullsõidukit, siis on kohus veendunud, et Daniil Svetlanov teadis väga hästi, milline näit spidomeetril on. Pealegi märkis Daniil Svetlanov kohtus, et ta maanteel tavapäraselt pigem vaatab spidomeetrit. Seetõttu on kohus veendunud, et Daniil Svetalnov pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. 24. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 25.

§ 227

lg-s 3 sätestatu kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Daniil Svetlanovit rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 1000 eurot, st trahviga, mis ulatub üle keskmise sanktsioonimäära.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et Daniil Svetlanovi tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.
3. Daniil Svetlanovi süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h, mis jääb

§ 227lg-s 3 sätestatud vahemiku (41-60 km/h) ülemisse määra.

Tegu on väga suure sõidukiirusega, mille puhul võib eeldada, et isegi väike takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kergesti viia sõiduki üle kontrolli kaotamiseni ning kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Ehkki sellise teo juures on eeskätt määravaks valitud sõidukiirusega kaasnevad ohtlikud füüsikalised mõjud (nt pidurdusteekonna pikkus ja peatumiseks kuluv aeg; kiirust ületava sõiduki suurem jääkkiirus ja sellest tulenevalt suurem võimalike vigastuste hulk ning raskusaste), võis ohtlikkust täiendavalt suurendada see, et Daniil Svetlanov ei olnud kuigi 6/8 pikaaegse kogemusega juht – enda sõnul sai ta juhiloa alles

1. a juunikuus. Seega tuleb taolisel kiirusel juhtimist pidada äärmiselt ohtlikuks, eriti kui seda tehakse päevasel ajal põhimaanteel, kus, nagu nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt, on arvestataval määral teisigi liiklejaid. Samas räägib Daniil Svetlanovi kasuks see, et tuvastatu kohaselt rakendas ta etteheidetud kiirust siiski vaid lühiajaliselt, kui teostas möödasõitu eessõitvast autost, ja kohas, kus oli pikalt sirge hea nähtavusega teelõik. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Daniil Svetlanovi süü jääb keskmisele tasemele.
2. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Daniil Svetlanovit pole kunagi varem karistatud (vt karistusregistri väljatrükk, dtl 58), ehkki enda sõnul on ta nn igapäevane sõitja. Selle põhjal võib väita, et käsitletav rikkumine on tema puhul pigem juhuslik, mitte aga väljakujunenud käitumismuster. Kuna Daniil Svetlanov tunnistas kohtus, et ta taunib ka ise kiiruseületamist ning leiab, et seda ei tohi teha isegi juhul, kui on kiire, asub kohus seisukohale, et käesolev väärteomenetlus on Daniil Svetlanovi õiguskuulekust juba niigi kinnistanud ning seega ei pea mõistetav karistus eripreventsiooni arvestavalt olema tingimata karm.
3. Tuginedes ülaltoodule, asub kohus seisukohale, et Daniil Svetlanovi karistamine rahatrahviga üle keskmise karistusmäära pole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ning õiglane on Daniil Svetlanovit

§ 227lg 3 järgi karistada rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 720 eurot.

Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna signaliseerib piisavalt tugevalt liiklusturvalisuse tähtsust.

1. Daniil Svetlanov palus, et tema suhtes kohaldatakse hoiatust, kuid kohtu hinnangul pole see võimalik. VTMS § 541 lg-le 1 vastavalt saab hoiatusmenetlust kohaldada väga piiratud olukordades ning käesolev juhtum sinna alla ei käi. Kuna Daniil Svetlanovi süü pole väike ning liiklussüütegude puhul, eriti kui see puudutab kiiruseületamisi, on avalik menetlushuvi, siis ei saa jätta Daniil Svetlanovit karistamata ning menetlust lõpetada ka otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.
3. a kiirmenetluse otsuses määrati, et Daniil Svetlanov võib rahatrahvi tasuda kuues võrdses osas. Kohtus selgitas Daniil Svetlanov, et XXX ning XXX. Tema ainukeseks iseseisvaks sissetulekuks XXX eurot, mis kulub aga üürile. Sellest järeldab kohus, et Daniil Svetlanovile võib mõistetud rahatrahvi tasumine ühe ning isegi ka kuue osamaksega käia majanduslikult üle jõu, mistõttu tuleb tal võimaldada tasuda rahatrahv maksimaalse 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena.
4. Daniil Svetlanov juhtis kaebuses tähelepanu sellele, et kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et tal on XXX ning tema arvates võib see mõjutada menetluse õigsust ja tema õiguste kaitset. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu pole mingilgi määral mõjutanud Daniil Svetlanovi kohtlemist väärteomenetluses. Pole tuvastatud, et kohtuväline menetleja oleks sel põhjusel ebaõigesti kohaldanud menetlus- või materiaalõigust, ning kohuski pole seda teinud. Daniil Svetlanovile on olnud tagatud seadusjärgsed õigused tema kodakondsust tähtsustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas 7/8 Kohtunik 8/8