KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16798 Tsiviilasi Eesti Vabarii

§-s 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 3

lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. KPS § 73 lg 7 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse. Vastavalt Riigikohtu seisukohale 15.02.2017 asjas nr 3-2-1-158-16 punktides 15-17 pärinevad nõude alusnormid avalikust õigusest, st tegu on avalik-õigusliku suhtega ja seega avalikõigusliku kahju hüvitamise nõudega. Loata kalapüügiga keskkonnale tekitatud kahju on sarnane kahjuga, mis on keskkonnale tekitatud looduskaitseseaduse, metsaseaduse või maapõueseaduse sätete rikkumisega. Seega ei ole välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see tuleneb seadusest. Kuivõrd kalapüügiseadus ei ole ettenäinud Keskkonnaametile pädevust esitada keskkonnakahju nõue ettekirjutusena, on võimalik nõue maksma panna vaid hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluse raames.

1. Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Hageja esitas täitmisavalduse koopia täitemenetluse portaalist ETIS, millest nähtub, et täitemenetlus on läbi viidud väärteoasjas nr 940024000657 määratud rahatrahvi 260 euro osas. Eeltoodut tõendab täitmisavaldus. Kostja vastuse lisaks olevas kohtutäituri otsusest nähtub samuti, et kohtutäitur on läbi vaadanud Keskkonnaameti otsuse asjas nr
2. Nimetatud otsuse on hageja kohtule esitanud. Otsusega määrati rahatrahv, kuid ei määratud ega nõutud välja keskkonnakahju.
3. Kostja vastuse lisaks oleval maksekorraldusel olev summa 369,80 eurot ei ühti keskkonnakahju aktis ja hagiavalduses toodud keskkonnale tekitatud kahju suurusega, milleks oli 384 eurot. Maksekorraldusel toodud summa koosneb tõenäoliselt rahatrahvist summas 260 eurot ja täitekuludest. Väärteoasjas määratud trahv ja seadusest tulenev keskkonnale tekitatud kahju hüvitise nõuded on erinevad ja tulenevad erinevatest alustest. Trahv on seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest määratud karistusotsus, kuid keskkonnakahju hüvitise nõue on keskkonnale, nõudeid rikkudes tekitatud kahju hüvitamisele suunatud seadusest tulenev nõue, mille hüvitise määrad on seaduses ette nähtud. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Kostja vastuväited
4. Kostja teatas, et tema on tasunud trahvinõude väärteoasjas 940024000657, lisades maksekorralduse ja täitemenetluse lõpetamise otsuse. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja püüdis 11.07.2024 Harjumaal, Saku vallas, Tammemäe külas, Tammemäe järvel nakkevõrguga 16 linaskit ning sellisel viisil ja sellisel ajal linaski püüdmine ei olnud kooskõlas kalapüüginõuetega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjat karistati eeltoodu eest väärteokorras rahatrahviga. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hageja osundas, et lisaks väärteokorras määratud rahatrahvile tuli kostjal hüvitada keskkonnakahju, mille suurus sõltus püütud isendite arvust. Kostja viitas hagile vastu vaieldes vaid sellele, et ta oli tasunud väärteo korras määratud rahatrahvi.
7. Kalapüügiseaduse (KPS) § 73 lg 2 sätestab, et keeluajal püüdmisega kalavarudel tekitatud kahju tuleb hüvitada. KPS § 73 lg 1 p 4 järgi loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kalapüüki keeluajal. Vabariigi Valitsuse 16.06.2024 määrusega nr 65 kehtestatud kalapüügieeskirja 53 lg 1 p 9 järgi oli keelatud püüda linaskit
8. juunist
9. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega.
10. KPS § 73 lg 3 alusel on kahju arvutamise alused ja metoodika kehtestanud Vabariigi Valitsus 19.06.2015 vastu võetud määrusega nr 67 kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrade, arvutamise aluste ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kohta. KPS § 73 lg 6 kohaselt on kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS 73 lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.
11. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 12.07.2024 on koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll (dtl 7-8). Vaatlus oli toimunud 11.07.2024 Saku vallas Tammemäe külas Tammemäe järve ääres. Sündmuskohal tuvastati kostja isik. Kostjal oli jalgratas ja jalgratta kärus kummipaat ning musta värvi kilekott. Kilekotis oli kostjal kaks musta nakkevõrku, millest leiti 16 eluvõimetut linaskit, 1 koger ja 2 eluvõimelist jõevähki. Jõevähid lasti järve tagasi. Vaatluse protokollile olid lisatud asukoha skeem ja eeltoodut kinnitavad fotod (dtl 9-11). Tunnistajana andis ütlusi T. R.(dtl 12-13), kes avaldas, et nägi kostjat 11.07.2024 nakkevõrguga järvel kala püüdmas. Kostja isik tuvastati siis, kui ta kaldale tuli ning kilekotist leiti muuhulgas 16 linaskit.
12. Keskkonnaamet tegi kohtuvälise menetlejana 23.08.2024 otsuse väärteoasjas (dtl 14-18), milles leidis, et kostja püüdis ilma kalapüügiloata 11.07.2024 kala linaski keeluajal nakkevõrguga Tammemäe järvel, kus nakkevõrku kasutada ei tohtinud. Kostjat karistati rahatrahviga 260 eurot. 23.07.2024 koostas Keskkonnaamet akti kahju arvutamise kohta (dtl 21), mille kohaselt oli kalade arvu arvestades kahju suurus 384 eurot. Hageja saatis kostjale ettepaneku hüvitada vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju (dtl 19-20). Kostja sai ettepaneku 23.07.2024 kätte, kuid kahju ei hüvitanud. Eeltoodud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja rikkus kalapüügi nõudeid, tekitas keskkonnale süüliselt kahju, kuid ei ole kahju hüvitanud. Hageja on keskkonnale tekitatud kahju välja arvutanud õigusaktides toodud korras, arvestades püütud ja hukkunud linaskite arvu.
13. Kostja esitas kohtule täitemenetluse lõpetamise otsuse 05.12.2024 (dtl 37-38), sest täitmisele esitatud nõue oli rahuldatud. Otsuse kohaselt oli täidetavaks nõudeks väärteoasja otsus 23.08.
14. Kostja oli tasunud täiteasjas 369,80 eurot (dtl 39). Hageja esitatud täitmisavaldusest (dtl 45) nähtub, et täitemenetluses täideti kostja suhtes trahvinõuet 260 eurot. Eeltoodud tõenditest võib järeldada, et kostja tasus väärteokorras määratud rahatrahvi. Tõenditest ei järeldu, et kostja oleks hüvitanud keskkonnakahju.
15. Kohus selgitas kostjale (dtl 47-48), et ebaseadusliku püügi eest väärteo korras määratud rahatrahv ning ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju hüvitamise kohustus kujutavad endast erinevaid tagajärgi, mida kalapüügi nõudeid rikkunud isikul tuleb kanda. Kohus selgitas, et seega tuleb kostjal täiendavalt põhistada ja tõendada, miks ta nõudele vastu vaidleb. Kohus osundas, et hagimenetluses vaidluse läbivaatamisel ei saa kohus kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendeid otsida. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja hageja nõudele täiendavaid vastuväiteid.
16. Kuna hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostja ei toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks hageja nõude rahuldamise, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista keskkonnakahju 384 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kohustada kostjat välja mõistetud summa tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank EE891010220034796011 viitenumbriga 2800081654 või AS-s Swedbank EE932200221023778606 viitenumbriga 2800081654 või AS-s LHV Pank EE777700771003813400 viitenumbriga 2800081654 või AS-s Luminor Bank EE701700017001577198 viitenumbriga
17. 19.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna hageja ei esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt hagejal selliseid kulusid ei ole, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik