Obsah (12)

§ 468§ 442§ 429§ 432§ 136§ 150§ 168§ 162§ 174§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Konsultant Triin Saluorg Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. juuni 202

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.
2. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Osaline hagist loobumine Harju Maakohus on 17.04.2025 määrusega võtnud menetlusse Arvila OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis Arvila OÜ kohtutäitur Rannar Liitmaa korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 27.04.2020, võlgniku A. A.le kuuluva ½ korteri, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, asukohaga XXX. Arvila OÜ ostis kohtutäitur Elin Vilippus korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 16.12.2021 võlgniku N. A.le kuuluva ½ korteri, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, asukohaga XXX Kostja sõlmis 12.04.2006 AS-ga SEB Pank laenulepingu nr L
3. Kostjale kuulus enne enampakkumist osad kinnisasjast registriosa numbriga XXX, mida koormab hüpoteek summas 487 000 krooni ehk 31 217,95 eurot SEB Pank AS kasuks. SEB Pank AS edastas hagejale kirja ning teatas, et kostja ei ole täitnud laenulepingust L060011833 tulenevat kohustust. Lepingu tagatiseks on Arvila OÜ-le kuuluvale korterile seatud hüpoteek. 07.11.2024 tasus hageja pangale 1202,37 eurot ja 11.11.2024 hageja tasus pangale 856,91 2 eurot hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. Seega on hagejal kostja vastu kohustuste täitmisest tulenev regressnõue summas 2059,28 eurot ning viivisenõue summas 83,30 eurot. 03.06.2025 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt viiviste nõudest summas 2,29 eurot ning palub lugeda, et õige viivise summa on 80,47 eurot.

§ 442

lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab

§ 429

lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus märgib, et menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2059,28 eurot, viivis 80,47 eurot ning edasiulatuv viivis alates 13.03.2025. Kostjal on õigus nõudest loobumisega seotud vastuväited esitada koos kajaga. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 2372,19 eurot. Kooskõlas

§ 136

lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2369,63 eurot, mis koosneb põhivõlast 2059,28 eurot, viivisest 80,47 eurot ning edasiulatuvast viivisest (alates 13.03.2025) 229,61 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 2500 eurot korral 350 eurot, mis on hageja poolt tasutud ja mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele (vt põhjendused all).

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt

kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta). Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 350 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja (vt all). Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Loobutult osalt ei ole hagejal õigust riigilõivu tagasi saada. Menetluskuludest Kohus jätab

§ 168lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Kuna hageja loobus osaliselt hagist, siis sellega seonduvad menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

3 Hageja palub täiendavalt kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt viis lepinguline esindaja läbi järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine – 1 tund. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, mis vastab kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonile. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 4