Obsah (5)

§ 100§ 102§ 101§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2025. a, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-102561 Tsiviilasi A., B. , C. hagi D. vastu elatise

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Hagejad esitasid 28.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 600 euro elatise saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi 29.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.02.2025 aadressil XXX. Võlgnik D. esitas 11.02.2025 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas D. kohtule 26.02.
5. 04.03.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
6. Kohus kohustas hagejaid 05.03.2025 määrusega esitama oma nõuded ja põhjendama neid hagiavaldusele ettenähtud vormis.
7. Hagejad esitasid 11.03.2025 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, mille kohus jättis 14.03.2025 määrusega käiguta. Hagejad esitasid puuduste kõrvaldamise 15.03.
8. Hagejad nõuavad elatist alates 28.01.2025 kuni hagejate täisealisteks saamiseni kokku summas 600 eurot kuus (hageja 1 taotleb elatist 200 eurot kuus, hageja 2 taotleb elatist 200 eurot kuus ja hageja 3 taotleb elatist 200 eurot kuus). Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isaga. Laste ema ei osale oma laste ülalpidamises. Laste isaga D. ei suhtle ja seetõttu ei ole elatise osas omavahelisele kokkuleppele jõutud. Hagejad tagasiulatuva elatise nõuet ei soovi esitada.
9. Kohus võttis 17.03.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest alates.
10. 27.03.2025 saatis D. kohtule kirja, milles märkis, et ta esitas juba vastuväite (dtl 97). 03.04.2025 kirjaga selgitas kohus D.-le, et tal on võimalik esitada omapoolne põhjendatud ettepanek laste elatise suuruse osas ning esitada ka vastavasisulised tõendid. Vaidluse korral lisada tõendid enda varalise seisundi kohta (dtl 104). 14.04.2025 esitas D. vastuse hagile (dtl 121) ja konto väljavõtte alates 01.01.2025– 14.04.2025, Eesti Töötukassa nõustamise aja (dtl 109-120) ja SMS-sõnumid E.-ga ning kriminaalasjas nr 1-25-265 tehtud kohtu alla andmise määruse ja Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse (dtl 122–128). 2 Kostja vastuse kohaselt ei käi ta tööl, kuid tegeleb sellega. Kostjal on veel 2 last (16.a ja 2.a), keda kasvatab üksi. Tema sissetulekuteks on Eesti Töötukassast saadav toetus, toimetulekutoetus ja 2 lapse osas peretoetus. Saadavatest toetustest tasub elamiskulud ja kätte jääb üsna vähe. Lisaks tuleb tal tasuda kriminaalasjaga seonduvaid menetluskulusid ja peretoetusest arvestatakse 20% maha. Kostja tõi ka esile, et 2024 on hagejate seaduslik esindaja kirjutanud, et ta ei küsi alimente ega hakka teistelt lastelt „leiba laualt võtma“. Samuti ei toetanud hagejate seaduslik esindaja kostjat ajal, kui viimane lapsi üksinda kasvatas. D. selgitas, et üleliigset raha tal ei ole, kuu lõpus jääb tal praegugi puudu.
11. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi XXX kell 14.00 Pärnu kohtumajas. Kohtuistungil osales hagejate esindaja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teavitanud kostja ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Perekonnaseaduse (

) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1,4).

1. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hagejate A. , B. hageja seaduslik esindaja E. (dtl 129-130). ja C. vanemateks kostja D. ja Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja hagejatega koos ei ela ega tasu igakuiselt hagejatele elatist (st on ülalpidamiskohustust rikkunud). Tsiviilasjas kogutud andmetest järeldub, et lapsed asusid E. juurde elama 23.11.
2. D. hooldusõigust (nii isiku-, kui ka varahooldusõigust) on piiratud tema alaealiste laste A., B. ja C. suhtes Pärnu Maakohtu 08.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-
3. Nimetatud kohtumääruse alusel anti ainuhooldusõigus üle laste isale E.-le (dtl 46-55, 129130). D. on kriminaalasjas nr 1-25-265 süüdi tunnistatud hagejate kehalise väärkohtlemise eest ajavahemikul jaanuar kuni september
5. Hagejate seaduslik esindaja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (s.o 28.01.2025) 200 eurot igale lapsele (kokku 600 eurot), s.o väiksemas summas kui

§-s 101 sätestatud miinimummäär. Siinkohal arvestab kohus

§-s 101 sätestatud elatise arvutamiseks olulisi asjaolusid (sh lapsed ei veeda aega emaga, lasterikka pere toetus ja lastetoetus), mille pinnalt on tuvastatav, et seadusjärgne elatis oleks A. puhul 264,24 eurot, C. puhul 224,60 eurot ja B. puhul 216,10 eurot. Seega kokku 704,94 eurot. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üksnes

§ 102

lg 2 kolmandas lauses sätestatud põhjustel (teised alaealised lapsed, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise. Kostja vastusest järelduvalt ei võimalda tema majanduslik seisund lastele elatist tasuda. Lisaks on tal veel 2 alaealist last, kes on tema ülalpidamisel. 11. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja A. igakuised kulud kokku 860,50 eurot, sh eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu kulud 30 eurot, hügieenitarbed 70 eurot, koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, riided ja 3 jalanõud 150 eurot, muud püsikulutused (trenn ja huvialaring) 50 eurot, taskuraha 15 eurot ja sünnipäevade raha 30 eurot. B. igakuised kulud kokku 760,50 eurot, sh eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu kulud 30 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud püsikulutused (trenn ja huvialaring) 20 eurot, taskuraha 15 eurot ja sünnipäevade raha 30 eurot. C. igakuised kulud kokku 770,50 eurot, sh eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu kulud 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud püsikulutused (trenn ja huvialaring) 50 eurot, taskuraha 15 eurot ja sünnipäevade raha 30 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses toodud laste vajadusi ja neile antavat rahalist väärtust selgitanud kohtuistungil (dtl 133-136). Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et hagiavalduses toodud laste vajadused kokku ühes kuus on 2391,50 eurot (860,50+760,50+770,50) (dtl 2). Sellises summas vajaduste rahuldamine eeldaks mõlemalt vanemalt igas kuus rahalist panustamist lapse ülalpidamisse 1195,75 eurot (

§ 116lg 1), mitte 600 eurot, nagu hagiavalduses on soovitud.

Samas on kohtu hinnangul hagejate seadusliku esindaja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning nende katmiseks vajalikud rahalised vahendid piisavad, arvestades haginõuet (st mõlema vanema panus 600 eurot kuus lastele). Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (

§ 116lg 1).

Seega on kohtu hinnangul elatise nõue põhjendatud. 12. Kostja vastusest järelduvalt ei võimalda tema majanduslik seisund lastele elatist tasuda. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja sissetulekuteks on peretoetus, Eesti Töötukassa poolt makstav töötutoetus ja Pärnu Linnavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus (dtl 110–119). Kostja ei tööta, kuid otsib Eesti Töötukassa kaudu tööd. Kostja tööotsimist tõendab kostja kohtule saadetud ekraani kõvatõmmisega, millelt nähtub, Eesti Töötukassa poolt saadetud sõnum järgmise nõustamise aeg (dtl 120). Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla hagis nõutud määra (mis on iseenesest väiksem kui

§-s 101 sätesatud määr) ei anna alust kostja töötus. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4, RKTKo 3-2-1-118-12, p 14-15). D. on kirjalikus seisukohas märkinud, et talle vahetustega töö ei sobi, kuna tal on alaealised lapsed. Seda, millist tööd ta üleüldse otsinud on, millisest ajast alates ja millistele töödele kandideerinud, vastusest ei selgu. Seega ei ole arusaadav, millised konkreetsed asjaolud on takistanud töö otsimist ja mida on vanem ette võtnud, et neid takistusi ületada (sh väljaõpe, koolitused vms täiendus). D. ei ilmunud ka kohtuistungile, kus oleks saanud täpsustada töö otsimisega seotud asjaolusid. Sellele vaatamata on kohtu arvates olemasolevate andmete pinnalt piisavalt selge, et D. pingutused töö otsimiseks ei ole olnud piisavad ja pigem on vähene vanema motivatsioon tööga sissetulekut teenida. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu 08.11.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-8780 asjaolusid, millest järelduvalt viljeleb D. laste kasvatamiseks sobimatut eluviisi, mis omakorda ei võimalda (või olulisel määral takistavad) tööl käimist (alkoholi ja narkootikumide tarbimine, kodust eemal viibimine päevade kaupa jne) (dtl 46-55). Lisaks on D. kasutanud laste suhtes füüsilist vägivalda (kriminaalasjas nr 125-265 tehtud otsus). Kõikidest andmetest järelduvalt ei ole D. suutlikkus ja tahe sissetuleku teenimiseks olnud piisav. Seetõttu ei anna nimetatud asjaolu aluseks elatist vähendada. 4 Kohtu hinnangul ei ole kohane arvestada elatise vähendamisel ka asjaolusid, et D.-lt on välja mõistetud kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada sedagi, et kriminaalmenetlusega seotud kulud on tekkinud põhjusel, et D. on kehaliselt väärkohelnud hagejaid. Olukord, kus laste tervist ja arengut oluliselt kahjustava ebaseadusliku tegevuse näol saaks kannatada laste ülalpidamine, ei oleks mingil juhul aktsepteeritav. Samuti ei ole õigustatud arvestada D. kohustusi, mis tal on tekkinud seoses alusetult makstud peretoetustega (dtl 126-128). Nõue on tekkinud põhjusel, et kui hagejad kostjast eraldi, sai kostja peretoetusi edasi, kuigi lapsed elasid juba E.-ga. Seega kostja võttis alusetult vastu toetusi, mis olid suunatud lastele. Sealjuures on E. kohtuistungil selgitanud, et kui lapsed tema juurde elama läksid, ta toetusi ei saanud, vaid hakkas siis saama kui uuris (dtl 135). Seega jättis D. välja makstud peretoetused endale, mitte ei kasutanud laste huvides ja nende vajaduste katmiseks. 13. D. on tuginenud asjaolule, et tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last. Kuigi alaealiste laste olemasolu võib anda elatise vähendamiseks aluse

§ 102lg 2 järgi, ei ole see käesoleval juhul kohtu arvates põhjendatud.

Rahvastikuregistri andmetel on R. B. sündinud XXX ja A. I. XXX (dtl 129-130). Samas ei ole kostja selgitanud, kas ja mil määral toetavad lapsi nende isad, sh asjaolusid, miks laste jaoks elatist ei tasuta. Seega ei ole käesoleval ajal tuvastatav, et kostja poolt piisava sissetuleku teenimise korral jääksid laste vajadused olulisel määral katmata põhjusel, et kostjal tuleb tasuda hagejatele elatist. 14. Kohtu hinnangul ei anna alust elatise vähendamiseks ka asjaolu, et E. on 2024 kirjutanud, et elatise nõuet ta ei esita (dtl 123). E. on kohtuistungil selgitanud, et kohtule esitatud lõik on kontekstist välja võetud ja selles kirjas olevat ta selgitanud D.-le, et laste vajaduste katmiseks on ta nõus tasuma, kuid ta ei ole nõus andma D.-le raha joomiseks (dtl 135). Kohus nõustub, et tervislikku kirja esitatud ei ole ja seega ei saa täpsemalt kokkuleppe või kirja sisu hinnata. Samas ei ole see kohtu arvates ka määrav. Nimelt, isegi kui varasemalt on pooltel olnud kokkulepe elatise mitte nõudmise kohta, ei välista see käesoleval ajal elatist nõuda (

§ 109). 15.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2) kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o A. puhul kuni XXX 200 eurot kuus, B. puhul kuni XXX 200 eurot kuus ja C. puhul kuni XXX 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul vastab võimaldab välja mõistetav elatis katta laste vajadusi piisaval määral. 16.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja ei ole hagis välja toonud, milliseks kuupäevaks tuleks kostjal elatis üle kanda. Seega kohus määrab, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu

1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „A., B. ja C. elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Juhul, kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal elatise makseid, tuleb seda otsuse täitmisel arvestada.
2. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund (TsMS § 459 lg 1). Menetluskulud 5
3. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6