1-14-4855/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-14-4855 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus E.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.X-i (ik XXX ) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga Valga osakonnale vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt E.X-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista E.X-ilt riigituludesse menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. E.X-ilt uleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 26.09.2014 otsusega tunnistati E.X süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 5 kuud vangistust ja ülejäänud kolme aasta pikkust vangistust ei pööratud täitmisele, kui E.X ei pane kolme aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
9. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega pöörati E.X-ile tingimisi mõistetud kandmata karistus täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.07.2017 ja lõpeb 16.07.
11. Tartu Vangla esitas 11.07.2019 Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu E.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Maakohtu 04.10.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused, aga puuduvad sisulised alused.
13. E.X-i on varasemalt karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla eest võimuesindaja vastu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud grupimõju, alkoholi kuritarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Kuritegude vägivaldsusaste on jäänud samaks, kuriteod on olnud nii planeeritud kui ka planeerimata.
14. Maakohus peab positiivseks, et E.X-il on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Samas leidis maakohus, et E.X-i elama asumine kõnealusesse korterisse on pigem küsitav, kuna tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad lisaks veel tema lapsepõlvesõbranna ja viimase kolm last. Lisaks leidis maakohus positiivsena, et E.X-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. E.X-il on küll olemas garantiikiri selle kohta, et tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid arvestades asjaolusid – osaühing registreeritud alles 11.06.2019, juhatuse esimeheks on M. Lumi, kes ei ole kohtusüsteemi jaoks tundmatu isik,
15. a teises kvartalis ei ole tasutud riiklikke makse ja töötajad osaühingul 30.09.2019 seisuga puuduvad – võib maakohtu hinnangul olla tegemist näiliku töökohaga. Tegeliku töökoha ja sissetulekute puudumine võib aga kaasa tuua probleeme, mida E.X ei ole suuteline seaduskuulekalt lahendama. Samuti oleks võimatu määrata kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeldu, arvestades, et E.X võib kuritegusid toime panna grupi mõjul.
16. Viimaks leidis maakohus sedagi, et hoolimata üldisest positiivsusest ei ole E.X-i suunatud avavanglasse. Ühtlasi ei ole maakohtu hinnangul isiku lähivõrgustikus toimunud selliseid muudatusi, mis hoiaksid isiku seaduskuulekal teel. E.X-il olid sugulased ja alaealine poeg ka enne käesolevat vangistust. E.X-il võimaldati valdav osa mõistetud karistusest kanda vabaduses, kuid E.X ei soovinud seda võimalust kasutada. Ta ei ilmunud kinnipidamiskohta, et kanda ära koheselt kandmisele kuuluvat vangistus, vaid oli kaks aastat tagaotsitav. Seega ei olnud juba siis peatselt sündiv laps motivaatoriks, kes oleks taganud E.X-i õiguskuulekuse.
17. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus veendunud, et E.X suudaks vabadust piisavalt väärtustada ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.X-i kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi taotleb kaitsja võimaldada E.X-il tasuda käesolevas 2 määruskaebemenetluses tekkivaid menetluskulusid ositi aasta jooksul, kuna viimasel puudub sissetulek, mistõttu tal ei ole võimalik menetluskulusid koheselt ära tasuda.
19. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Maakohus leidis, et E.X on vangistuses käitunud hästi ja tal on individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid täidetud.
20. Mis puudutab E.X-i poolt toime pandud kuriteo raskust, siis eeltoodule antakse hinnang läbi mõistetava karistuse süüdimõistva otsuse tegemisel. Järelikult ei ole ennetähtaegse vabastamise menetluse raames õigustatud osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Seega ei saa eeltoodule ennetähtaegse vabastamise menetluses tugineda, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ja tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Käesolevalt on maakohus liigselt tuginenud E.X-i kuriteo toimepanemise asjaoludele, jättes kõrvale teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Samuti, kuna E.X-ile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, lahendati eeltoodud küsimus täitmisele pööramise käigus.
21. Mis puudutab E.X-i töökohaga seotud küsimusi, siis kuna kohtuistungil maakohus eeltoodut ei käsitlenud, puudus kaitsjal ja süüdimõistetul võimalus selles osas seisukohti avaldada. Ühtlasi ei ole töökoha olemasolu või puudumine asjaoluks, mis oleks üheselt seotud süüdimõistetu võimalusega ennetähtaegselt vabaneda. Vastuolulised on ka maakohtu seisukohad E.X-i elukoha osas. Juhul, kui maakohtul tekkis kahtlus, kas E.X-il on tõepoolest võimalik kõnealusesse korterisse elama asuda, tulnuks nimetatud teemat käsitleda kohtuistungil ja anda süüdimõistetule võimalus seisukohti esitada. Selle asemel piirdus maakohus kohtuistungil tõdemusega, et vabanemise korral on süüdimõistetul elukoht olemas. Samuti ei ole ennetähtaegne vabastamine seatud sõltuvusse avavanglas viibimisega. VangS § 20 lg-st 1 tulenevalt ei sõltu avavanglasse viimine ka eeskujulikust käitumisest. Seega ei vasta tõele maakohtu seisukoht, et E.X-i avavanglasse mittepaigutamine näitab temast lähtuvat kõrget retsidiivsusohtu.
22. Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 31.10.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta E.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebuses toodule maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks E.X tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E.X-i ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
25. Esmalt heidab kaitsja maakohtule ette, viimane on liigselt keskendunud E.X-i poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludele. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium aga kaitsja tähelepanu sellele, et kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui E.X-i iseloomustamiseks on tõepoolest võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
26. Eelkõige räägib E.X-i vabastamise vastu tema isik ja toime pandud kuriteo asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik suuremat kaalu omistada teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele nagu kindel elu – ja töökoht ning kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogramm. Maakohus on siinkohal leidnud, et E.X-i vabanemisjärgse elu – ja töökohaga on teatavaid küsitavusi. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et isegi kui see on nii, on E.X-i elu – ja töökohaga seotu marginaalse tähtsusega. Nimelt omab E.X ühte kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas juba kolmandat korda. Käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani E.X toime nii majandusliku kasu saamise eesmärgil kui ka grupi mõjul. Nimelt peksis E.X koos kaassüüdimõistetuga kannatanut röövimise toimepanemise eesmärgil jalgadega pea piirkonda, muuhulgas ähvardades kannatanut, et kui viimane oma telefoni ära ei anna, saab ta nuga. Märkimisväärne on seegi, et kannatanule mindi julmalt kallale, teda peksti jalgadega peapiirkonda ja ähvardati üksnes 217,36 euro pärast, s.o E.X-i reaalne n-ö „kuriteost saadud tulu“ oli kõigest 108,68 eurot (kui eeldada, et tulu jagati kaassüüdimõistetuga pooleks). Seega võib E.X majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna nii varavastaseid kui ka vägivallaga seotud kuritegusid. Ühtlasi ei ole majanduslike raskuste ilmnemine E.X-i puhul ka välistatud, kuna isik ei oma pikaajalist töökogemust, sest ta tegi vabaduses juhutöid. Ühtlasi on ta ka ise avaldanud, et tema kulud ületasid tulusid, mistõttu on E.X-il ilmselt probleeme majandusliku toimetulekuga, mis on aga nagu öeldud, uute kuritegude toimepanemise ohtu soodustavaks asjaoluks.
27. Kriminaalhooldusperioodi ebaõnnestumisele viitab muuhulgas E.X-i varasem käitumine, millest ei ole ka tema ennetähtaegse vabastamise menetluse raames kuidagi mööda võimalik vaadata – nimelt hoidis E.X käesoleva vangistuse kandma asumisest kõrvale tervenisti kaks aastat, olles tagaotsitav. Seega ei ole välistatud, et olles allutatud kriminaalhooldusele, asub E.X ka sellega kaasnevatest kohustusest kõrvale hoidma, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärkidega.
28. Kokkuvõtvalt, arvestades E.X-i isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik E.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna temal puhul on olemas keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 04.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. E.X-i kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab taotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot E.X-i kanda.
31. Määruskaebuses taotletakse võimaldada E.X-il välja mõistetud menetluskulu summas 64,80 eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul, missuguse taotluse jätab ringkonnakohus 4 rahuldamata. Nimelt nähtub asja materjalidest, et E.X osaleb kinnipidamiskohas 16.04.2019 käskkirja alusel tööhõives, mistõttu on E.X-il mingisugunegi sissetulek. Ühtlasi oli 14.06.2019 seisuga E.X-i vabanemisfondis 303,33 eurot. Samuti ei ole 64,80 euro suurune menetluskulu sedavõrd suur, et selle tasumine tuleks määrata ositi aasta jooksul. (allkiri) Mati Kartau (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5