1-18-7591 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-7591 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova T

§ 180

alusel mõista H.M-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse H.M-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

1. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 32,40 € (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, H.M-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 29.07.
2. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.09.
3. a kohtuotsusega tunnistati H.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning

§ 238lg 2 ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.09.

1. a ja lõpp on 01.01.
2. a. H.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on 6 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus, puudulik toimetuleku oskus ja mõtlemisvead. Eesmärgiks valdavalt majandusliku kasu saamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud tööhõives 14.01.2019 kuni 09.04.2019 abitöölisena. Ülejäänud tegevused ei ole veel alanud. Käitumine on olnud valdavalt korralik. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas korras oleva kolmetoalise üürikorteriga, kus elab kinnipeetava vend, venna naine ja laps. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle ettevõttesse xxx, mille väidetavaks omanikuks on kinnipeetava vend, kuid antud firma osas ei nähtu käesoleval aastal majandustegevust. Vangla andmetel on isikul 70 948,68 euro ulatuses tasumata nõudeid. Nii eelneva kui ka käesoleva vangistuse jooksul on isik töötanud. H.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.M-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja osales 16.09.
3. a toimunud kohtuistungil, kus ta palus kohtuistungi edasi lükata, et täpsustada kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku nõusolekut selleks, et kas süüdimõistetu võib sinna elama asuda. 15.10.
4. a toimunud kohtuistungil kinnipeetav loobus kaitsjast. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 1 kuu vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on H.M-il olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

§ 180alusel tuleb H.M-il hüvitada ka kaitsjatasu.

Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska esitas kohtule taotluse hüvitada talle 97,20 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks H.M-ilt välja mõista 64,80 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 32,40 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 32,40 eurot, sest kinnipeetav loobus kaitsjast 15.10.2019. a toimunud kohtuistungil. Seega arvestab kohus summast 97,20 eurot maha summa 32,40 eurot ning tasumisele kuulub 64,80 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/