p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada B.Y käitumiskontrollile kestusega 6 kuud ning kohustada teda täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ajavahemike järel • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata B.Y-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates; • alluma sõltuvusvastasele ravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel ja läbima selle; • keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed
) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning tema karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta vangistust.
14.08.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks B.Y vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.Y tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et B.Y tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. B.Y kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. B.Y on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 7 kuud, so. enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. E-kinnisturaamatu kohaselt kuulub korter O. P., E. P. ja B.Y ühisomandisse. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus olid pooleli remonttööd. O. P. kinnitas, et on nõus sellega, et B.Y hakkaks elama antud aadressil. Perekond on igati toeks ja valmis aitama kõigega. Korteris hakkavad elama kinnipeetava ema, kasuisa ning alaealine õde ja vend. E. P. elab mujal. Ema kinnitas, et ruumi on küll vähe, kuid saadakse hakkama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele nõustamisele tema antud nõusoleku alusel ning keelata suhtlemine alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik, sest vangistuse ja isiku ütluste pinnalt saab järeldada, et ta on mõjutatav isik. Ta on sõprade mõjutusel hakanud kuritarvitama alkoholiga ning sõprade hulgas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et B.Y katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.