lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi G.I
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 05.04.2020.a kuni 06.04.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui G.I ei pane 1- (ühe) aasta ja 6- (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.I-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 129,60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud, kogusummas 1005,60 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 83,80 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700001198. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU G.I süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.04.2020 kella 08.43 ajal Tallinnas xxx juures, suunaga Maleva tn poole, mootorsõidukit Renault Trafic, reg. nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus lõplik lugem 1,19 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,09 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani G.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. 2 Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest G.I karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel arvata G.I karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (G.I oli kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2020 kuni 06.04.2020, s.o 2 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 28 päeva. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
G.I nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb G.I esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab G.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.