2-25-5990/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-5990 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. D.-U. hagi A. U. vastu abielu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni
4. a Menetlusosalised Hageja: A. D.-U. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX ) A. U. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX ) Kostja: RESOLUTSIOON
5. Lahutada A. D.-U. (nimetavas U.) ja A. U. (nimetavas U.) abielu, mis on sõlmitud
6. aprillil
7. a Jõhvi Vallavalitsuses (abielu tõend nr 181-2024/559).
8. Taastada A. D.-U.e abielueelne perekonnanimi „D.“.
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS
10. A. D.-U. (enne abiellumist D.) ja A. U. abiellusid 17.04.
11. a. 19.04.
12. a esitas A. D.-U. kohtusse hagi A. U. vastu abielu lahutamiseks.
13. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud
14. a märtsis. 29.12.
15. a toimus lähisuhtevägivald ning hageja üüris korteri ning läks lastega elama üürikorterisse.
16. Kostja 02.05.
17. a kirjalikus vastuses abielu lahutamisega ei nõustunud. Kui kohus abielu lahutab, siis taotleb kostja, et ta ei maksaks elatist ning hageja peab kostjale hüvitama võla, mis on koos tekitatud, kuid mis on vormistatud kostja nimele.
18. Kohtuistungil 17.06.
19. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Hageja ei soovinud menetluse peatamist poolte leppimiseks ning ei soovinud abielusuhteid taastada.
20. Kostja taotles leppimisaega ning selgitas, et ta soovib hagejaga ära leppida. Ta käitus valesti (vägivald 29.12.
21. a), kuid ta on valmis ennast muutma. Praegu ta käib xxx juures. Vägivald oli tingitud sellest, et hageja pettis teda teise mehega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.
23. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 17.04.
24. a Jõhvi Vallavalitsuses, kuid enne seda olid pooled pikalt kooselus.. Hageja ei soovi abielulisi suhteid säilitada. Hageja selgitas, et ta kaalus ka pooleliolevas kriminaalasjas (lähisuhtevägivald) lähenemiskeelu kohaldamist, kuid ei teinud siiski seda. Kostja oli arvamusel, et “staatus abikaasana” annab talle rohkem kindlustust vara ja kohustuste jagamisel ning tütrega suhtlemisel.
25. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane on nii hagiavalduses kui ka kohtus kinnitanud. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.
26. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu 2 ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
27. Poolte kantud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3