Obsah (4)

§ 120§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-775 Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitam

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hilisemate avaldustega täiendas, seoses Viru Vanglas
3. mail 2024 hommikuse loenduse ajal toimunuga. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. Vanemvalvur rikkus hommikuse loenduse ajal kella 8 paiku kaebaja põhiõigusi, väärkohtles teda ning rakendas tema suhtes põhjuseta füüsilist jõudu. Valvur tiris ta kambri K307 juurest K3 sektsiooni sissepääsu vahekäiku üksuse juhi kabineti juurde, millega tekitas kaebajale valu ja alandas tema väärikust. Pärast füüsilise jõu rakendamist meedik kaebajat üle ei vaadanud ning sündmuse kohta protokolli ei koostatud. Sellega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 71 lg-t 7
4. Vanemvalvur paigutas ta ebaseaduslikult
5. üksuse
6. korruse koridoris olevasse vahekäiku ning sundis teda seal seisma ehk sisuliselt piiras kaebaja liikumisvabadust ilma õigusliku aluseta, 3-25-775 kohaldades tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (VangS § 69). Vanglaametnikud ei ole
7. mail 2024 toimunu kohta koostanud ühtegi ettekannet, kus oleks viidatud, et kaebaja ei allunud korraldustele. Kaebaja nõuab enda füüsilise ja vaimse vabaduse põhiseadusvastase piiramise ning kannatuste tekitamise eest hüvitiseks 3000 eurot, märkides, et mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks on vabadusõiguse täiendav piiramine. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, viidates samas riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 4 ning märkides, et faktiliselt oli temalt võetud vabadus ilma õigusliku aluseta.
8. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
9. märtsil 2025 kohtule kaebaja
10. jaanuari
11. a kahjunõude nr 3-25/2-2/638 (dtl 10), kahjunõude täienduse nr 3-25/2-2/922 (dtl 11) ning Viru Vangla
12. märtsi
13. a otsuse nr 1-9/3-25/7-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta (dtl 12-13). Lisaks edastati kohtule ka muud dokumendid, mis seonduvad
14. mail 2024 toimunuga.
15. Kaebaja edastas
16. märtsil 2025 kohtule täiendavad menetlusdokumendid. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

1. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses
2. mail 2024 hommikuse loenduse ajal toimunuga. Kaebuses kirjeldatust saab järeldada, et kaebaja heidab vanglaametnikule ette õigusvastast jõu kasutamist, inimväärikust alandavat kohtlemist ja liikumisvabaduse ebaseaduslikku piiramist. Kohus leiab, et Viru Vangla
3. märtsil 2025 kohtule edastatud dokumentidest ja ka kaebaja samal päeval kohtule saadetud dokumentidest nähtub, et kaebaja etteheited vanglaametniku tegevusele ei ole põhjendatud. Kaebaja etteheiteid õigusvastasest jõu kasutamisest ja liikumisvabaduse piiramisest on kontrollinud Viru Vangla sisekontroll, kes jättis kriminaalmenetluse alustamata. Täiendavalt on vangla neid etteheiteid kontrollinud kaebaja kahju hüvitamise nõude menetlemise raames. Mõlemal juhul on uuritud ka
4. mai
5. a videosalvestisi, millelt nähtub, et kaebaja väited tema tirimisest ja tema suhtes füüsilise jõu kasutamisest on alusetud. Kuigi kaebaja väidab, et tema suhtes kasutati ülemäärast jõudu, teda alandati ja tema vabadust piirati, siis asjas kogutud tõendid seda kuidagi ei kinnita ning kaebaja õiguste intensiivset riivet ei saa praegusel juhul seetõttu jaatada. Riive vähene intensiivsus on kinnitust leidnud nii vanglas kahjunõude lahendamisel kui ka süüteoteate menetluses. 5.
6. Viru Vangla
7. jaanuari
8. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr 2-2/3-25/587-2 (dtl 18-20 ) ja Viru Vangla
9. märtsi
10. a otsuses nr 1-9/3-25/7-2 (s.o kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmine; dtl 12-13) on kirjeldatud
11. mai
12. a loenduse ajal videosalvestistelt nähtuvat. Kohtul puudub alus kahelda nende kirjelduste tõele vastavuses. Kuigi kohtule ei ole videosalvestisi esitatud, pole alust kahelda, et menetlejad on videosalvestistelt nähtuvaid sündmusi tõeselt kajastanud. Videosalvestiste kirjeldustest nähtuvalt keeldus kaebaja
13. mail 2024 hommikuse loenduse ajal korrektselt ravimite manustamisest, misjärel suunas valvur kaebaja kambri K307 juurest K3 sektsiooni vahekoridori, et hommikune loendus lõpuni viia ja peale loendust kontrollida kaebaja suud, et veenduda ravimi korrektses 2 3-25-775 manustamises. Kaebaja astus ise kambrist välja ja liikus vabalt. Valvuri käsi oli kergelt kaebaja seljapiirkonnas, kuid salvestiselt ei nähtu, et kaebajat oleks kordagi lükatud või tiritud. Kaebaja liikus valvuri ees, omal jõul ning kogu sündmustik ja kõik osapooled olid rahulikud. Kinnipeetava suhtes füüsilist jõudu ei kasutatud. Videosalvestistelt nähtuvalt liikus kaebaja ise ja vastupanu osutamata vanemvalvuri saatel K3 osakonna trelluste juurde, kuhu ta jäeti ootama loenduse lõpule viimist. 5.
14. Kohtu hinnangul saab eelkirjeldatu pinnalt väita, et kaebaja suhtes
15. mail 2024 hommikuse loenduse ajal jõudu ei kasutatud. Seega pole rikutud ka VangS § 71 lg-t 7 1, mis sätestab, et pärast kinnipeetava suhtes vahetu sunni kasutamist kontrollib tervishoiutöötaja esimesel võimalusel kinnipeetava terviseseisundit ning vahetu sunni kasutamise asjaolud ja terviseseisundi kontrolli tulemused protokollitakse. Kuna kaebaja suhtes vahetut sundi ei kasutatud, puudus ka vajadus tervishoiutöötaja kontrolliks ning protokolli koostamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajat oleks ka mingil muul viisil väärkoheldud. 5.
16. Mis puudutab kaebaja viiteid VangS §-le 69 ja väidet tema liikumisvabaduse piiramisest täiendava julgeolekuabinõuna, siis ei ole need asjakohased. Esitatud dokumentidest ei ilmne, et vastustaja oleks tuvastanud VangS § 69 kohaldamisele viitavaid asjaolusid ja oleks otsustanud kaebaja suhtes selles sättes nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutada. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetavale antakse korraldus seista lühiajaliselt mingis kindlas kohas, ei ole tegemist liikumisvabaduse piiramisega VangS § 69 lg 2 p 1 mõistes. Kinnipeetavale vanglas õiguspäraseks käitumiseks korralduste andmist ja tema suunamist nende täitmisele ei saa käsitada liikumis- ega muude vabaduste õigusvastase piiramisena. Praegusel juhul toimus kaebaja suunamine ravimit korrektselt manustama tema enda tervise ja heaolu huvides. Ravimi arsti ettekirjutusele vastavalt manustamata jätmine seaks ohtu ravi eesmärgi saavutamise. Teisalt loob ravimi manustamata jätmine ohu ravimi mittesihipäraseks kasutamiseks – kinnipeetav võib manustamata jäänud ravimeid püüda säilitada ning neid seejärel valesti doseerides ennast ohustada. Ka võivad manustamata jäänud ravimid sattuda teiste kinnipeetavate kätte, kellele need pole näidustatud. Kinnipeetava suunamine talle ette nähtud ravimit manustama on kinnipeetava enda huvides põhjendatud ning kohtu hinnangul puudub alus järelduseks, et seda tehti kaebajat õigusvastselt koheldes. 5.
18. mail 2024 toimunud vahejuhtumi puhul ei ilmne ka selliseid asjaolusid, mis viitaksid kaebaja väärikuse alandamisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt ka Riigikohtu
19. jaanuari
20. a otsus asjas nr 3-19-1838, p 37 ja seal viidatud praktika). Sellisteks juhtumiteks saab kujunenud praktika järgi pidada mh näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, ilma meditsiinilise näidustuseta sundtoitlustamisest, põhjendamatu jõu kasutamist või pikemaks ajaks väiksesse kambrisse paigutamist ilma jalutamisvõimaluseta. Praegusel juhul ei ole ilmselgelt midagi eeltooduga võrreldavat toimunud. Kohtu hinnangul puudub kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaade.
21. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-25-775

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4