← Eesti

2-25-5872/3

Obsah (10)§ 468§ 415§ 394§ 407§ 445§ 122§ 129§ 173§ 164§ 174

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-5872 Kohtuasi A. S. ja V. S. hagi

§ 468lg 1 p 2).

Kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) täitmisel arvestada kostja A. S.i poolt elatise katteks tasutud summasid. 10. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, 2

(6)kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. A. S. ja V. S. esitasid 16.04.2025 hagi A. S.i vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, alates
  2. aasta detsembrist, pärast kostja lahkumist perekonnast, ei ole ta täitnud oma vanemlikku kohustust laste ülalpidamise osas ega ole tasunud elatist. Lisaks hagejatele on perekonnas veel 2 alaealist last ning hagejate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust, mida tuleb elatise määramisel arvesse võtta. Kulutused lastele moodustavad kokku 1015 eurot (550+465). Hagejate lepinguline esindaja palub kostjalt välja mõista: 1) tagasiulatuva elatise saamiseks al 01.12.2024 kuni 31.03.2025: - A. S.’ile kokku summas 1038,36 (4 x 259,59) eurot - V. S.’ale kokku summas 882,60 (4 x 220,65) eurot 2) Elatise saamiseks alates 01.04.2025 kuni 15.04.2025.a: - A. S.’ile kokku summas 136,81 ((273,62 / 30) x 15 päeva) eurot - V. S.’ale kokku summas 116,29 ((232,58 / 30) x 15 päeva) eurot 3) Elatise saamiseks alates 16.04.2025 kuni hageja A. S.’i täisealiseks saamiseni (see on kuni XXX): - A. S.’i kasuks elatis 273,62 eurot kuus kuni XXX - V. S.’a kasuks elatis 232,58 eurot kuus kuni XXX 4) Elatis V. S.’a kasuks alates 17.05.2041 kuni V. S.’a 18aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX summas 273,62 eurot kuus. Määrata kindlaks elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale I makstavast lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest. Hagejate esindaja palub elatise tasuda A. S. arveldusarvele EEXXX selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 30.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
  4. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 30.04.2025 e-toimiku kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja 3

(6)ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendite kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
  2. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja sisuliselt seaduslikus miinimummääras kuid summad on märgitud miinimummäärast suuremas määras, so 273,62 eurot ja 232,58 eurot, so kokku 506,20 eurot kuus alates hagi esitamisest 16.04.
  3. Kohus pöörab hagejate seadusliku ja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et nimetatud summa saamiseks on elatiskalkulaatoris (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) märgitud vale lapsetoetuse summa. Hageja lepinguline esindaja võttis aluseks lapsetoetuse 80 eurot, kuid kuna tegu on
  4. ja
  5. lapsega perekonnas, siis on nende lapsetoetuse suuruseks 100 eurot. Seoses sellega korrigeerib kohus elatiskalkulaatori abil elatise summat, mis on hageja I puhul 263,62 eurot ning hageja II puhul 224,08 eurot. Samasugune arvutusviga on hagis tekkinud ka tagasiulatuvalt alates 01.12.2024 kuni hagi esitamiseni välja mõistetava elatise arvutamisel. Elatiskalkulaatori abil on kohus välja arvutanud alates 01.04.2024 kehtinud elatise summa, mis on hageja I puhul 249,59 eurot ning hageja II puhul 212,15 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt A. S. kasuks välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025 elatis kokku 998,36 (249,59 x 4) eurot ning tagasiulatuvalt alates 01.04.2025 kuni 15.04.2025 elatis 131,81 ((263,62 / 30) x 15) eurot. Seega on tagasiulatuvalt A. S.i kasuks välja mõistetava elatise suuruseks kokku 1130,17 eurot. Peale selle tuleb kostjalt V. S. kasuks välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025 elatis kokku 848,60 (212,15 x 4) eurot ning tagasiulatuvalt alates 01.04.2025 kuni 15.04.2025 elatis 112,04 ((224,08 / 30) x 15) eurot. Seega on tagasiulatuvalt V. S.i kasuks välja mõistetava elatise suuruseks kokku 960,64 eurot. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.
  6. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Antud juhul on hagejate vanusevahe väiksem kui 3 aastat ning hagejale II väljamõistetava elatise suurust tuleb vähendada 15% võrra s.o 39,54 eurot (263,62-15%)
  7. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4

(6)
  1. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi, kuid mitte miinimummäärast suuremas ulatuses, vaid seadusega sätestatud ulatuses. Baassumma oli 01.04.2024 seisuga 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
  2. aastal 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot. Baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
  3. aastal 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on elatise miinimummäär 341,74 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejatele makstava lastetoetuse suurus kokku 200 eurot (100+100) kuus. Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja lasterikka pere toetust nelja lapse peale 450 eurot. Kohus arvestab, et pool lasterikka pere toetusest tuleb jagada kahega ja seejärel neljaga s.o 28,12 eurot ühe lapse kohta.
  4. Eeltoodust tulenevalt on alates 16.04.2025 kostjalt hageja A. S.i kasuks väljamõistetava elatise suurus 263,62 eurot (341,74 – 50 – 28,12). Samuti on kostjalt alates 16.04.2025 hageja V. S. kasuks väljamõistetava elatise suurus 224,08 eurot (341,74 -15% – 50 – 28,12). Kokku moodustab elatise suurus 487,70 eurot (263,62 + 224,08). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 9.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. 10. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 6480,11 eurot (9x263,62+ 9x224,08). MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Hageja palus jätta kulud poolte endi kanda. 5

(6)12.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.