Obsah (8)

§ 407§ 3141§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177§ 468

2-24-147194 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-147194 Tsiviila

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

1. Mõista välja A.R-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 2057,50 eurot, millest põhivõlg on 1070,46 eurot, 11.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 952,04 eurot ja sissenõudmiskulud on 35 eurot.
2. Mõista välja A.R-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlalt 1070,46 eurolt viivis 0,065% päevas alates 12.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud A.R kanda.
4. Mõista välja A.R-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 675 eurot.
5. Mõista välja A.R-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt 675 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus pooltle kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) 1 2-24-147194 kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Juhan Liivi 4, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Veski 32, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.R (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
9. Hageja esitas 07.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1070,46 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 735,95 eurot ja viivise põhivõlalt 1070,46 eurot 0,065% päevas alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja järgmised lepingud: 13.11.2012 liitumisleping nr 2162146, 26.10.2013 liitumisleping nr 2742861, 03.07.2019 liitumisleping nr 8411577, 03.07.2019 osamaksetega vara müügileping nr 8412155, 03.07.2019 nutikindlustusleping nr 8412167, 03.12.2019 osamaksetega vara müügileping nr 8936150, 03.12.2019 liitumisleping nr 8935230, 03.12.2019 nutikindlustuse leping nr 8936153, 19.12.2019 liitumisleping nr 8981769, 19.12.2019 liitumisleping nr 8982370, 19.12.2019 osamaksetega vara müügileping nr 8982753, 19.12.2019 osamaksetega vara müügileping nr 8982758, 11.01.2020 osamaksetega vara müügileping nr 9061157, 11.01.2020 nutikindlustuse leping nr 9061162, 04.09.2020 osamaksetega vara müügileping nr 9908003, 06.03.2021 nutikindlustuse leping nr 10613329 ja 07.06.2021 nutikindlustuse leping nr
10. Kostja kohustus talle osutatud teenuste eest tasuma vastavalt temale esitatud arvetele ning tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,065% päevas. Kostjal jäid tasumata järgmised arved: arve nr 2031279258 summas 219,54 eurot maksetähtajaga 18.07.2021, arve nr 2031561091 summas 221,71 eurot maksetähtajaga 18.08.2021, arve nr 2031862097 summas 169,61 eurot maksetähtajaga 18.09.2021 ja arve nr 2032149547 summas 459,60 eurot maksetähtajaga 18.10.
11. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.09.2021 ja loovutas nõude hagejale 13.04.
12. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 18.04.2023, 11.07.2023 ja 14.10.
14. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.03.2025 määrusega. 2 2-24-147194
15. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte 01.04.2025 (

§ 3141lg 2 ja 3 p 2 alusel).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 22.04.2025. Kostja hagile ei vastanud. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. 8.
2. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 285 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu. 8.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 427 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses dokumentide komplekteerimise ja analüüsiga 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamise ja esitamisega 2 tundi, kokku 3,5 tundi Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 122 eurot ühe töötunni eest (koos käibemaksuga).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest on põhjendatud ja vajalik. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2,5 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele.

Hageja on

§ 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. 3 2-24-147194 Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 2,5 töötunni eest kokku 305 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud kokku 325 eurot ja riigilõivu 350 eurot, kokku summas 675 eurot. 8.3. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 9.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4