KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 16 lg-e 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning

§ 18lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus.

Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja on saanud advokatuurile taotluse esitada ja kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 4.

1. Aukohus on kaebaja taotluse vandeadvokaat M. Viira tegevuse suhtes sisuliselt läbi vaadanud ning teinud otsuse, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus on analüüsinud kaebaja väiteid, kuulanud ära puudutatud advokaadi ning teinud aukohtule kättesaadava ja teadaoleva info põhjal põhjendatud otsuse. Halduskohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi ja kaebaja ei ole selliste õiguste rikkumist välja toonud ka halduskohtule esitatud kaebuses. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks aukohtule esitatud taotluses viidanud
2. novembril 2023 vanglas toimunud kokkusaamisele vandeadvokaadiga või esitanud kokkusaamise kestvusega seonduvaid etteheiteid. Veelgi enam, kaebaja on vaidlustatud otsuse kohaselt heitnud vandeadvokaadile ette, et kohtuti vaid korra ja seda videovahendusel. Seega ei saanud aukohus vastava kaebaja väite (vanglas
3. novembril 2023 toimunud kokkusaamine vandeadvokaadiga kestis 8 minutit) osas seisukohta võtta. 4.
4. Arvestades eelnevat, ei saa Eesti Advokatuurile praeguses asjas ette heita kaebaja aukohtumenetluse algatamise taotluse mittenõuetekohast menetlemist. Kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks, sh Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada aukohtumenetlus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega. Kaebaja selgitas, et jättis võib-olla teadmatusest mõned dokumendid advokatuuri esitamata, kuid nüüd on kaebaja kogunud tõendeid ja saanud teada, et advokaat M. Viira on teadlikult advokatuurile valetanud. M. Viira käis
6. novembril 2023 Viru Vanglas 8 minutit seoses kriminaalasjaga nr 22259000753, mille käigus ei tutvustanud kaebajale asja toimikut. Kriminaalasjaga 21244001052 liideti kriminaalasi 22259000753, mille M. Viira vaikis maha. M. Viira on esitanud riigi õigusabi infosüsteemi tasutaotluse selle eest, et sõitis Tallinn-Viru Vangla-Tallinn selleks, et tutvustada kaebajale
7. novembril 2023 Viru Vanglas toimiku materjale, mida tegelikult aga ei tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9. Määruskaebusest ilmneb kaebaja jätkuv soov, et kohus tühistaks Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse ning kohustaks aukohut alustama advokaadi suhtes aukohtumenetlust.
10. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas halduskohus põhjalikult ja arusaadavalt, kuidas on kaebaja kaebeõigus aukohtu otsuse vaidlustamisel halduskohtus piiratud ning mis alusel on kaebuse tagastamine põhjendatud. Kaebajal kui huvitatud isikul on küll õigus nõuda, et 2 aukohus tema taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine tema õigusi ei riku. Aukohtu tegevust kaebaja kaebuse läbivaatamisel saab kaebaja vaidlustada, kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme, näiteks jätnud tähelepanuta aukohtule esitatud kaebuse väited advokaadi õigusvastase või eetikakoodeksiga vastuolus oleva tegutsemise kohta. Ringkonnakohtule selliseid asjaolusid ei nähtu. Määruskaebuses juhib kaebaja küll kohtu tähelepanu asjaolule, et advokaat ei ole võimaldanud toimikuga tutvumist ja
11. novembri 2023 toimunud kohtumine kestis ainult 8 minutit, kuid halduskohus on selles osas juba põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole aukohtule esitatud taotluses viidanud
12. novembril 2023 vanglas toimunud kokkusaamisele vandeadvokaadiga või esitanud kokkusaamise kestvusega seonduvaid etteheiteid.
13. Aukohtumenetluse algatamine (

§ 16

lg 2) ja advokaadile distsiplinaarkaristuse määramine on aukohtu kaalutlusotsus (

§ 19

lg-d 1 ja 2).

§ 18

lg 1 lubab huvitatud isikul aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. Riigikohus on selgitanud, et huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele (vt RKHKm 3-24-146, p 8). Seetõttu ei saa advokaadi karistamata jätmine rikkuda aukohtu poole pöörduja subjektiivseid õigusi ja halduskohus on põhjendatult osutanud, et nendest sätetest ega muust õigusnormist ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kuigi kaebaja on vastupidisel seisukohal, puudub kaebajal ka ringkonnakohtu arvates sellesisuline subjektiivne õigus ja ta ei saa kohtumenetluses aukohtu otsust vaidlustada ainuüksi põhjusel, et ta ei ole rahul aukohtumenetluse algatamata ja seega advokaadi karistamata jätmisega. Kaebaja aukohtust erinev hinnang riigi õigusabi korras määratud advokaadi tegevusele ei tähenda, et advokaat oleks rikkunud eetikakoodeksi vastavaid sätteid ja mitte arvestanud kaebaja huve õigusteenuse osutamisel. Aukohus ei leidnud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ja tema suhtes aukohtumenetlust ei algatanud. Aukohtu otsus sisaldab nii kaebaja kui ka advokaadi seisukohti ning aukohtu põhjendusi otsuse väljakujunemisel. Seega on aukohus täitnud talle seadusega pandud kohustuse ja lahendanud kaebaja aukohtule esitatud kaebuse. 10. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3