Obsah (7)

§ 223§ 236§ 127§ 16§ 46§ 2§ 169

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-551 (230124000971) Kohtunik Grete Vahtra Sekretär Elena Jõgis Tõlk Nat

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 360 eurot ja

§ 223lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

§ 223lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 360 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk igakuiselt 36 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. Lisakaristus jätta kohaldamata. 4-25-551
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
3. jaanuari 2025 otsus väärteoasjas nr 230124000971, millega karistati Vladislav Berlovi

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 460 eurot ja

§ 236lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus ära 4 kuuks.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

§ 236lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 460 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ehk igakuiselt 46 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255004993. 6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vladislav Berlovile

§ 236lg 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

7. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.

§ 127

alusel on Vladislav Berlov kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Sõiduki detailid (paberkotis) ja 5 karpi DNA-proovidega, mis on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 25ATH33158 hoiule antud PPA Põhja prefektuurile aadressiga Rahumäe tee 6/1 Tallinn, tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui Vladislav Berlov ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kohtuotsuse koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Kohtuotsus teha teatavaks Vladislav Berlovile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse ehk kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
4. mai
5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
6. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
7. jaanuari 2025 otsuse kohaselt karistati Vladislav Berlovi väärteoasjas nr 230124000971

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Samuti karistati Vladislav Berlovi

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

1. Harju Maakohtusse saabus Vladislav Berlovi kaebuse, mille kohaselt palus ta otsuse tühistada. PPA karistas teda kahe väärteo eest. Esiteks on ta põhjustanud liiklusõnnetuse ja teiseks ei teatanud sellest politseile. Ta andis politseis ütlused, et on need väärteod toime pannud. Tal on tõesti kahju juhtunu pärast. Sellist pole varem juhtunud. See on tema esimene karistus. Ta vabandab väga. Ta on seisukohal, et temale määratud karistused on liiga ranged. Ta palub kohtul kergendada karistust. Talle on tehtud kaks karistust ehk rahatrahv 820 eurot 2/9 4-25-551 ning 2+4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Lisaks sai ta teada, et peab kinni maksma ka mõlema auto remondi, kuna kindlustus seda ei korva. Ta töötab taksojuhina ja kaotab seetõttu ka sissetuleku. Tal on kohustused, milledeks on elatis 287 eurot ning laenud kokku iga kuu 500 eurot. Kui ta kaotab töö, siis ei saa ta oma kohustusi täita. Ta palub väiksemat karistust ja tühistada juhtimisõiguse äravõtmise karistus.
2. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistung toimus
3. aprillil
4. Vladislav Berlov jäi oma kaebuse juurde. PPA leidis, et puudub alus otsuse tühistamiseks ning karistuse muutmiseks. Kohtu seisukoht
5. Väärteoprotokolli nr AB 1640290 (väärteotoimik lk 13) kohaselt on Vladislav Berlovile ette heidetud

§ 223

lg 1 rikkumist ehk mootorsõidukijuhina teisele isikule varalise kahju tekitamist liiklusnõuete rikkumise tõttu. Liiklusnõuete rikkumiseks peeti

§-de 16 lg 1 ja 46 lg 1 järgi seda, et ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet. Nimelt juhtis Vladislav Berlov

1. detsembril 2024 kella 21:38 ajal Kopli tn 18 juures Tallinnas mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX. Ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetusega põhjustas Vladislav Berlov varalise kahju X OÜ-le ning X OÜ-le.
2. Kohus on tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik Vladislav Berlov juhtis
3. detsembril 2024 kella 21:38 ajal Kopli tn 18 juures Tallinnas mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX. Ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetusega põhjustas Vladislav Berlov varalise kahju.
4. Liiklusõnnetus ja varalise kahju tekitamine on tõendatud kohtus avaldatud sündmuskoha vaatlusprotokollidega ning sõidukite vaatluse käigus tehtud fotodega, millest nähtub nii Toyota Aurise registreerimismärgiga XXX kui ka Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX kahjustused. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitavad ka tunnistaja G. S. kui ka Vladislav Berlovi ütlused.
5. Vladislav Berlov on kohtus antud ütluste kohaselt tunnistanud tegude toimepanemist, kahetsenud ja vabandanud, et sellise õnnetuse põhjustas ning sündmuskohalt lahkus (kohtu toimik lk 30 pöördel). Ta andis ütluseid selle kohta, et ta sõitis koos oma sugulasega, keda ta ei olnud ammu näinud. Ta tegeles krüptovaalutaga ja see sugulane küsis tema käest, et mis tal juhtus, sest petturid petsid teda. Kui ta hakkas talle sellest rääkima, siis ta oli sellesse probleemi nii sügavalt süvenenud ja tal tekkis halb enesetunne. Ta oleks nagu magama jäänud. Kui toimus see kokkupõrge, siis ta toibus aga ikkagi enesetunne oli halb. Ta astus autost välja ja tema auto oli surutud teise auto vastu. Teise auto juht astus samuti välja. Ta kummardus ja vaatas, kuidas tema autoga on ja teise auto juht naeratas. Vladislav Berlov sai aru nii, et kõik on korras. Võibolla ta lihtsalt ei märganud neid vigastusi, sest ta auto oli surutud teise auto vastu.
6. Tunnistaja G. S. kohtus antud ütluste kohaselt (kohtutoimik lk 29-30) sõitis ta
7. detsembril koju. Ta käis autot tankimas Sõle tanklas ja Kopli teel pärast Telliskivile pöörates lasi ta inimesi üle tee ning ühel hetkel sõitis tagant sisse üks auto Toyota Auris või Corolla Bolti kleepsudega. Ta tuli autost välja ja hakkas politseile helistama. Teise auto juht väljus autost. Ta suhtles politseiga ja siis see autojuht läks minema. Ta ei tea, kas see oli Vladislav 3/9 4-25-551 Berlov, kes seda autot juhtis, sest ta oli šokiseisundis aga ta kirjutas auto numbri üles. Kui see otsasõit toimus, siis see auto, kes otsa sõitis püüdis nagu edasi liikuda, et ta ei saanud alguses aru, milles probleem on. Kui ta autost välja tuli, siis ta tagurdas ära ja tuli välja. Teise auto juht kõikus. Ta ei saanud aru, kas mingi joove seal oli. Ta ei tea, kas seal oli alkoholi või narkootikumi joove. Seejärel teise auto juht istus autosse tagasi. Ainus asi, mis autojuht talle ütles oli see, et ära muretse ja homme ajame asjad korda. Autojuhti istus siis autosse ja sõitis ära. Tagurdas natukene ja uks oli nagu lahti. Kas ta nagu kukkus või ta kuidagi tuli autost välja. See kõrvalsõitja püüdis ka autost välja tulla aga siis nad lahkusid. Ja nad lahkusid mööda kõnniteed. Tema autol sai vigastada tagumise pampri vasak nurk. Auto on tänaseks korda tehtud ja see maksis kindlustusele 5000 kuni 7000 eurot.
8. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 1) nähtub, et
9. detsembril 2024 kell 22.30 on koostatud sündmuskoha vaatlus. Sündmuskohaks on Kopli tn 18 Tallinnas ning liiklusõnnetuses on osalenud G. S. juhitud sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX, mille omanik on X OÜ, ja Vladislav Berlovi juhitud sõiduauto Toyota Auris registreerimismärgiga XXX, mille omanikuna on märgitud OÜ A
10. . G. S. poolt juhitud Mercedes-Benzil on kahjustatud vasak taganurk ja Vladislav Berlovi poolt juhitud sõiduautol Toyotal parempoolne esiosa. Samuti on koostatud teine sündmuskoha vaatlusprotokoll (väärteotoimik lk 3) koos eraldi skeemiga lisalehel (väärteotoimik lk 4) ja fotodega (DVD-plaadil). Protokollist on tuvastatav, et Kopli tn 18 Tallinn hoone juures tänaval seisab sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX suunaga Kalma tn suunas. Väljas on pime aeg, tänavalgustus põleb, pilvine ilm, teekate on märg ja lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. Sõiduauto taga maas on kahju tekitaja sõiduki tükid. Skeemil on märgitud vaid sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX asukoht liiklusõnnetuse toimumise järel ehk vahetult enne ülekäigurada. DVD-l olevatest fotodest nähtub, et sõiduautol Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX, mis seisab vahetul ülekäiguraja ees on taga vasakul nurgas tugevad muljumise ja kraape jäljed. Sõiduki pamper on eemaldunud ning maas on sõiduki detailid. Sõiduautost Toyota Auris registreerimismärgiga XXX tehtud fotodelt on tuvastatav, et sõiduauto parempoolne esinurk on kriibitud, esineb muljumist ning sõiduki esitule ümber on sõiduki keredetailid kahjustatud. Sõiduki vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 6) nähtub, et Toyota Auris registreerimismärgiga XXX on tunnistatud asitõendiks, sellelt on võetud puuteproovid ning hoiustatud politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn (akt nr AA0139200 väärteotoimik lk 5).
11. Kohtus avaldatud ja uuritud tõenditest ei nähtu, et Vladislav Berlovi poolt juhitud Toyota Auris registreerimismärgiga XXX omanikuks on X OÜ, seega ei ole kohtul võimalik jaatada väärteoprotokollis märgitud kahju saajat. Samas on võimalik tuvastada, et Toyota Auris registreerimismärgiga XXX sai liiklusõnnetuses kahjustada.
12. Eeltoodut kokku võttes on kohus tuvastanud, et sõidukite Toyota Auris ja Mercedes-Benz E220 omanikele tekkis varaline kahju ning kahju tekitajaks oli Vladislav Berlov.
13. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Vladislav Berlov rikkus

§-e 16 lg 1 ja 46 lg 1. 14.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 46

lg 1 näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

§ 46

lg 2 täpsustab, et asulasisesel teel (mida 4/9 4-25-551 antud juhul Kopli tänav Tallinn oli) peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. 15. Kohus on tuvastanud, et Vladislav Berlov ei arvestanud sõidukit juhtides sellega, et tema vestlus oli tõenäoliselt nii intensiivne ja tema enesetunne oli halb ning seetõttu oli tema tähelepanuvõime ja reageerimissuutlikkus oluliselt häiritud. Vladislav Berlov on ka ise kinnitanud, et ta süvenes liigselt oma vestlusesse ja tal oli nii halb, et ta oleks nagu magama jäänud. Just seetõttu leiab kohus, et Vladislav Berlov ei suutnud hoiduda liiklusõnnetuse põhjustamisest, sest tema tähelepanu oli häiritud. Seetõttu on ka üheselt tuvastatav, et Vladislav Berlov ei hoidunud oma käitumisega kõigest, mis võib nii ohustada kui ka kahjustada vara

§ 16lg 1 mõttes.

16.

§ 46

lg-te 1 ja 2 mõte on seega see, et mida suurem on sõiduki kiirus, seda pikem peab olema pikivahe, ning mida väiksem on kiirus, seda väiksem võib olla pikivahe. Samuti kohustab norm pikivahe hoidmise puhul arvestama lisaks sõiduki kiirusele ka teetingimustega, mis kohtu hinnangul tähendab ka üldist liiklussituatsiooni, mis paraku võib kiiresti muutuda sõltuvalt liiklusvoolust, liiklejate arvust, tipptunnist tingitud ummikutest ja üksteisele väga lähedal paiknevatest sõidukitest jne. Kui asulasisene liiklus ei vasta konkreetsel ajahetkel normaaltingimustele, peab pikivahe olema järelikult pikem kui

§ 46lg-s 2 ette nähtud vähim kaks sekundit.

17. Tunnistaja G. S. ütluste kohaselt soovis ta ülekäigurada ületada soovinud jalakäijatele teed anda ning järsku sõitis tema sõidukile teine sõiduk sisse. Vladislav Berlov põhjendas aga teisele sõidukile sissesõitmist halva enesetundega. Seega saab kohus järeldada, et Vladislav Berlov ei olnud piisavalt tähelepanelik ja samuti ei hoidnud 30 km/h kiirusepiiranguga alal sõites piisavat pikivahet, mis oleks tal võimaldanud peatuda ilma teist sõidukit kahjustamata. Kohus järeldab, et Vladislav Berlovi hoitud pikivahe oli sedavõrd väike, et isegi piirkiirusega liikudes ei suutnud ta reageerida ees sõitva auto peatumisele ning sõitis tagant otsa MercedesBenzile. Olukorras, kus ees on ülekäigurada tuleb sõidukijuhil olla eriliselt tähelepanelik ning õhtusel ajal, kui on pime ning teekatte on märg, peab juht seda enam korrigeerima oma sõidukiirust ja pikivahe hoidmist selleks, et vältida ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile otsasõitu. Just seda aga Vladislav Berlov paraku ei teinud. Kohtu meelest ei saa väita, et Vladislav Berlovi sõidukiirus oleks olnud ülemäära väike arvestades sõidukite kahjustusi. Asjas uuritud tõenditest ei tulene, et Vladislav Berlovil oleks olnud reaalne ja objektiivne põhjus, miks nõuetekohast pikivahet hoida ei olnud võimalik. Piisava pikivahe hoidmise eesmärk ongi kiiresti eskaleeruda võivates liiklusoludes vältida võimalikke kokkupõrkeid – ehk hoida ära sääraseid juhtumeid nagu antud menetluses arutatakse.

§ 46

lg 1 lauseosa „mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile“ tähendab mh ka sellist ees olevat sõidukit, kes ise samuti pikivahe hoidmise kohustust rikkus ning jäi nt sel põhjusel äkitselt seisma.

1. Kohtu hinnangul ei olnud Vladislav Berlovil väärteo osas tahtlust. Seevastu oli ta aga selles osas hooletu karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes ning sellele väärteoprotokollis olev lauseosa „ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet“ ka viitab. Kohus selgitab Vladislav Berlovile, et argikeeles öelduna on väärtegu võimalik toime panna ka n-ö „kogemata“ (KarS § 15 lg 3), st väärteo toimepanemine ei pea alati olema tahtlik.
2. Seega on Vladislav Berlov toime pannud

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

20. Lisaks eelnevale on väärteoprotokollis Vladislav Berlovile ette heidetud

§ 236lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

Nimelt lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid 5/9 4-25-551 liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 21.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Praeguses aga

§ 169

lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada.

1. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et
2. detsembril 2024 kella 21:38 ajal leidis aset liiklusõnnetus, milles osalesid Vladislav Berlovi juhitud sõiduk ja tunnistaja G. S. juhitud sõiduk. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju Vladislav Berlovi juhitud sõidukile kui ka G. S. juhitud sõidukile, seega on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 tähenduses.

23. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas vaidlust ka selles, et Vladislav Berlov ei ole kahju saajaga ehk tunnistajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liiklusõnnetuses osalenud Vladislav Berlovi käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

1. Nimelt palus Vladislav Berlov kohtus vabandust, et ta sündmuskohalt lahkus (kohtu toimik lk 30 pöördel) ja selgitas, et kui toimus kokkupõrge, siis tal oli jätkuvalt halb enesetunne. Kui ta toibus, siis ta astus autost välja ja tema auto oli surutud teise auto vastu. Teine autojuht astus samuti välja. Ta kummardus ja vaatas, kuidas tema autoga on ja teine autojuht naeratas. Vladislav Berlov sai aru nii, et kõik on korras. Võibolla ta lihtsalt ei märganud neid vigastusi, sest ta auto oli surutud teise auto vastu. Samas ta ei mäleta, kas ta ütles teisele autojuhile, et homme saab kõik korda. Ta otsustas haiglasse sõita, kuna tal oli väga halb enesetunne. Ta isegi ei mäleta, kuidas ta auto parkis, sest enesetunne oli väga halb. Ta isegi unustas oma telefoni autosse. Tänaval hingas õhku ja enesetunne läks paremaks. Ja siis millegipärast ta otsustas, et haiglasse ma ei lähe. Ta oli sellises seisundis, mistõttu ta võibolla ei märganud neid vigastusi.
2. Tunnistaja G. S. kirjeldas samuti Vladislav Berlovi käitumist vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist (kohu toimik lk 29 pöördel - 30). Tema ütluste kohaselt püüdis see auto, kes otsa sõitis, nagu edasi liikuda. Ta ei saanud alguses aru, milles probleem on. Seepärast helistas ta kohe politseisse, sest teise sõiduki juht tahtis edasi sõita, mis pani teda kahtlema. Kui ta autost välja tuli, siis teise auto juht tagurdas ära ja tuli ka autost välja. Ta suhtles politseiga sellel ajal ja siis see autojuht läks minema. Istus autosse tagasi ja ainus asi, mis ta tunnistajale ütles oli see, et ära muretse, homme ajame asjad korda. Seejärel ta lahkus, istus autosse ja sõitis ära. Tagurdas natukene uks lahti. Kas ta nagu kukkus või ta kuidagi tuli autost välja. Kõrvalistuja püüdis ka autost välja tulla ja siis nad lahkusid mööda kõnniteed.
3. Seega teavitas liiklusõnnetusest tunnistaja G. S., kellel tekkis kahtlus, et teise sõiduki juht lahkub kohe sündmuskohalt. Sündmuskohalt lahkumist on tunnistanud Vladislav Berlov ka ise. Lisaks kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt nr AA0139200 (väärteotoimik lk 5), et OÜ-le Avantika kuuluv sõiduk Toyota Auris registreerimismärgiga XXX teisaldati politseiparklasse aadressilt Kalasadama tn 4 Tallinn ehk mitte liiklusõnnetuse toimumise kohast. Seega on tuvastatud, et Vladislav Berlov ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest häirekeskust. 6/9 4-25-551
4. Vladislav Berlov on kohtus selgitanud, et omab mootorsõiduki juhtimisõigust 31 aastat (kohtu toimik lk 31). Seega on põhjendatud järeldada, et Vladislav Berlovi teadmisi liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile kohustuslikust käitumisjuhistest liiklusõnnetuse korral, on eksami sooritamise kaudu kontrollitud ja heaks kiidetud. Vladislav Berlov sai aru sellest, et on toimunud liiklusõnnetus ja seda on ta ka ise kinnitanud. Juhi kohustused, sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema Vladislav Berlovile teada, kuna ta omab kehtivat juhtimisõigust. Samas on aga tunnistaja kohtus kinnitanud, et ta helistas koheselt politseisse, sest tal tekkis kahtlus teise juhi osas, kes soovis koheselt sündmuskohalt lahkuda. Samuti on Vladislav Berlov ka tunnistanud, et ta lahkus sündmuskohalt teadmata isegi, kas ta teise sõiduki juhiga midagi rääkis. Selline asjaolu viitab kavatsetuse olemasolule KarS § 16 lg 2 mõttes. Seega leiab kohus, et Vladislav Berlov pani

§ 236lg 1 koosseisule vastava teo toime kavatsetult.

28. Eeltoodut kokku võttes vastutab Vladislav Berlov ka

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

29. Kohus ei ole tuvastanud mõlema teo puhul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei ole osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Karistus 30.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 223

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 223

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

§ 236

lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

§ 236

lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. 31. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vladislav Berlovi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Samuti karistati Vladislav Berlovi

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja

§ 236lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. 32. Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 33. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on Vladislav Berlovile määratud

§ 223

lg 1 kui ka

§ 236lg 1 alusel sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksem karistus.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud põhikaristuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas on Vladislav Berlov oma tegu siiralt kahetsenud ning oma tegude pärast vabandust palunud. Kohtu 7/9 4-25-551 hinnangul on Vladislav Berlovi süü keskmisest väiksem ning esineb ka karistust kergendav asjaolu, seega on põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras põhikaristusega, mille eesmärgiks on mõjutada Vladislav Berlovi edaspidi korrektselt käituma. 34. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mis kohtu hinnangul on mõlema väärteo puhul alla keskmise. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistanud

§-de 223 lg 2 ja 236 lg 2 alusel Vladislav Berlovi ülemäära range lisakaristusega.

1. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.
2. Väärteoasja materjalide kohaselt pani Vladislav Berlov toime kaks järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab Vladislav Berlovi süü suuremaks. Samas tuleb karistuse valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib Vladislav Berlovi edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Vladislav on oma tegusid tunnistanud, siiralt kahetsenud ja kohtus ka vabandust palunud. Vladislav Berlov põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, kuid lahkus teadlikult sündmuskohalt eesmärgiga minna hoopis haiglasse või ilmselt vältida kokkupuudet politseiga. Seega ei saa pidada neid asjaolusid sellisteks, et mõlema teo puhul on Vladislav Berlovi süü sedavõrd suur, et tuleks kohaldada ka lisakaristust mõlema teo eest.
3. Seetõttu tühistab kohus kohtvälise menetle otsuse lisakaristuste osas ning teeb selles osas uue otsuse.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest jätab kohus lisakaristuse kohaldamata.

Samas

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab kohus aga sellega, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Kohtu hinnangul pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on Vladislav Berlov oma ebaõigete valikute tegemisega liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuid seda vaid liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, sest selle teo on Vladislav Berlov toime pannud kavatsetusega. Liiklusest kõrvaldamine, olgugi, et lühiajaline, peaks Vladislav Berlovi sundima arusaamale juhi kohustuste täitmise ja liikluses tähelepanelikkuse vajalikkusest. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta.. Kõike eeltoodut arvesse võttes 8/9 4-25-551 leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud Vladislav Berlovi süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamiseks minimaalses määras (kohtu märkus- tegelikkuses võimaldab

§ 236

lg 2 juhtimisõiguse äravõtmist minimaalselt 3 kuuks, seega on kohus lõpposa kuulutamisel eksinud). Vladislav Berlovile mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama tema süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (Riigikohtu lahend asjas nr 3-11- 59-15, p 13).

1. Vladislav Berlov on palunud kaebuses vaidlustatud otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, tuues kaebuses välja, et vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. Kohus leiab, et juhul, kui Vladislav Berlovile on juhtimisõigus eluliselt vajalik töötamiseks, siis peakski ta käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süütegude toimepanemise tõttu. Seega saanuks Vladislav Berlov oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks arvatud väärteod jätnud toime panemata. Kohtu hinnangul oleks ilmselgelt piisanud ka sellest kui Vladislav Berlov, olles sõitnud vastu teist sõidukit, oleks ta saanud teise väärteo toimepanemisest loobuda ning teise kahjusaajaga kontakte vahetada ning kirjalikult sündmuse fikseerida. Vladislav Berlov tegi aga teise valiku, seades esiplaanile enda heaolu ja juhile kehtivate keeldude eiramise. Selline käitumine oli Vladislav Berlovi teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi ta kui juhtimisõiguse saanud ja väidetavalt sõiduki juhtimisega elatist teeniv isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega.
2. Vladislav Berlov on kohtule selgitanud ka oma majanduslikku olukorda ning ka seda, et lisaks trahvidele peab ta hüvitama tekitatud kahju. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul on põhjendatud Vladislav Berlovile mõistetud rahatrahvi ajatamine, et Vladislav Berlov ei satuks rahalistesse raskustesse ning ta suudaks õigeaegselt tasuda trahve ja hüvitada tekitatud kahju. Sellest tulenevalt määrab kohus, et

§ 223lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 360 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk igakuiselt 36 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255004993. Samuti määrab kohus, et

§ 236lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 460 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ehk igakuiselt 46 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. Asitõendid
2. Sündmuskohalt leiti ja võeti ära sõidukilt eemaldunud detailid. Samuti võeti Vladislav Berlovi sõidukilt puuteproove. Sõiduki detailid (paberkotis) ja 5 karpi DNA-proovidega anti hoiule asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 25ATH33158 PPA Põhja prefektuurile aadressiga Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Kohus leiab, et nii sõiduki detailid, kuid ka puuteproovid tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 9/9