3-24-226/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-226 Määruse kuupäev 31.1.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi RESOLUTSIOON X-i esialgse õiguskaitse taotlus

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 25 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte pooltele. ASJAOLUD
3. Tartu Halduskohtusse saabus 25.1.2024 X-i esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja palus esialgset õiguskaitset käeraudade kasutamisega seonduvalt ja seda osas, mil loenduse ajal paigaldatakse käerauad selja taha.
4. Tartu Halduskohus jättis 25.1.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis taotlejale tähtaja riigilõivu tasumiseks.
5. Taotleja tasus riigilõivu 25 eurot 29.1.
7. Tartu Vangla teatas 31.1.2024 vastuses kohtunõudele, et taotleja X viibib Tartu Vanglas alates 1.11.
8. a. Vastab tõele ka see, et 22.1.
9. a paigutati X kambrisse nr 2018 ja samal päeval sai ta elektrilöögi ning toimetati ka Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. TartuVangla 23.1.
10. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/29 kohaldati X-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Tartu Vangla 30.1.
11. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/37 lõpetati X-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt ja seda ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise osas. 3-24-226 X on küll alates 22.1.2024.a esitanud vanglale hulgaliselt erinevaid pöördumisi, siis ei nähtunud vangla dokumendihaldusregistrist, et X oleks esitanud vaideid täiendavate julgeolekuabinõude või konkreetsemalt käeraudade kohaldamisega seonduvalt. Kuivõrd Tartu Vangla lõpetas 30.1.
12. a käskkirjaga X-i suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise, siis alates nimetatud kuupäevast on käeraudade kasutamisega seonduvalt esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kui vangla ei kasuta enam X-i suhtes käeraudu, siis ei saa tekkida ka pöördumatute kahjulike tagajärgede tõrjumise vajadust. Tartu Vangla seisukohal, et X-i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna puudub selline kohtumenetlus või vaidemenetlus, mille raames oleks sellise taotluse esitamine lubatav ning ära on ka langenud esialgse õiguskaitse vajadus. KOHTU SEISUKOHT
13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtupraktikas on seda sätet mõistetud nii, et kohtule võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes poolelioleva vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või poolelioleva kohtumenetluse ajal.
14. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja X ei ole esitanud vaideid täiendavate julgeolekuabinõude või konkreetsemalt käeraudade kohaldamisega seonduvalt. Seetõttu ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlust. Samuti puudub pooleliolev kohtumenetlus, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata.
15. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus pärast käesoleva määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu summas 25 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5). (allkirjastatud digitaalselt) 2