Obsah (10)

§ 444§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 28.03.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 04.04.
2. Elektrum Eesti OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2022 elektrimüügilepingu nr 8814813015 mille alusel müüs hageja kostjale elektrienergiat tarbimiskohas xxx. Vastavalt tingimuste punktile 2.2.
3. kliendil on kohustus maksta lepingu I osas märgitud tähtajaks ära täies mahus müüja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved. Arved tarbitud elektrienergia ees saadeti kostjale lepingus näidatud e-postile xxx. Arve tuli üldtingimuste punkti 3.1 järgi tasuda 15 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. . Üldtingimuste punkti 3.
4. kohaselt tuleb mitteõigeaegse tasumise korral tasuda viivist 0,07% päevas. Üldtingimuste punkti 2.4.2 järgi kui klient ei nõustu arve sisuga, tuleb esitada pretensioon 10 2 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise päevast. Kui arve kohta ei ole müüjale pretensiooni esitatud sätestatud ajal, siis eeldatakse, et kliendil ei ole müüja väljastatud arve kohta pretensioone. Kostja ei ole esitanud arvetele pretensioone. Hageja teatas kostjale, et võla tasumata jätmise korral, edastatakse nõue sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-le. Elektrum Eesti OÜ volitas esindama tsiviilvaidluses kostja vastu ja tegema kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid volitaja nimel.
5. Harju Maakohtu 04.04.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
6. Kohus on 04.04.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 12.05.2025 AET-s kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 26.05.
7. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
8. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 140 eurot, lepingulise esindaja kulusid 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
2. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
3. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma 3 mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
4. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot (2 h*120eur/h). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses.
5. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 400 eurot (140+240 +20). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4