Obsah (7)

§ 3§ 158§ 146§ 28§ 165§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-23-15068 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OSAÜHING pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2). MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 24.10.2023 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse OSAÜHINGU MERALEKS pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas 07.12.2023 määrusega OSAÜHINGU MERALEKS ajutiseks pankrotihalduriks G.N-i . 06.03.2024 määrusega kuulutas kohus välja OSAÜHING MERALEKS pankroti ja nimetas pankrotihalduriks G.N. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (

) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 07.05.2024. Pankrotihaldur esitas 04.08.2024 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. 08.04.2025 esitas pankrotihaldur G.N kohtule teate pankrotivara ebapiisavusest massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katmiseks

§ 158

lg 1 tähenduses ja

§ 158lg-s 3 ettenähtud aruande.

16.04.2025 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 01.05.2025 5000 eurot. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi nimetatud summat kohtu deposiiti maksnud. Maksejõuetuse teenistus esitas kohtule 09.06.2025 teate pankrotimenetluse läbiviimisest loobumise avaliku uurimisena. PANKROTIHALDURI ARUANNE (

§ 158lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3) 1.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,26 eurot. Suure tõenäosusega on pank debiteerinud selle konto haldamisega seotud kulude katteks. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud. 2. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 2.1.

Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 2.2.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

2.3. Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole; 2.4.

Pankrotimenetluses tehtud väljamaksed 1600 eurot. Pankrotimenetluses on võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tasunud pankrotimenetluse ja muude kulutuste 2/7 Tsiviilasi nr 2-23-15068 katteks kohtu deposiiti 1600 eurot, millise arvel on välja makstud ajutise halduri tasu ja kulud 1600 eurot. 2.5. Pankrotimenetluses on käesoleval ajal väljamaksmata kulud 2974,97 eurot. Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositava halduri tasu) kulude suurus

§ 146lg 1 p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 2974,97 eurot, sh: 1.

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt tasutud deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot, millise arvel on tasutud osaliselt kohtu poolt välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulu ning jääk on 0,00 eurot;

1. Ajutise halduri tasu (06.03.2024 kohtumääruse alusel) 294,05 eurot;
2. Pankrotihalduri tasu 886 eurot, lisandub käibemaks 194,92 eurot.
3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu.
4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus ei olnud.
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgniku juhatuse liige on teatanud, et kassas raha ei ole. Pankrotivara koosseisus on kogutud andmetel (toodud ka ajutise halduri aruandes ja võlgniku juhatuse liikme poolt 06.05.2024 allkirjastatud nimekirjas) sisuliselt ainult väheväärtusliku ja amortiseerunud varana kasutatud külmkapid, külmletid, arvutitehnika, kaal, mobiiltelefon), millise väärtus pankrotivara seisukohalt (so tuleks kanda ka äraveo ja hoiukulud) on praktiliselt olematu. Ülalviidatud andmed on edastatud ka kohtule koos 09.06.2024 pankrotihalduri ettekande lisana kus võlgniku juhatuse liige ka kinnitas, et vara puudub. Kinnistusraamatu andmetel kinnistud puuduvad. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Muu vara, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu võlgnikul tuvastatud ei ole. Teistelt isikutelt vara saada ei ole.
6. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning võlausaldaja(te) huvidest.
7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu Nõude suurus EUR 85 218,48 Järk II Jaotis % 100,00 KOKKU väljamaksmata nõudeid 85 218,48 eurot
8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 3/7 Tsiviilasi nr 2-23-15068 Pankrotihaldur saatis 07.03.2025 päringu võlausaldajale Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise osas, millisele võlausaldaja 03.04.2025 vastas, et ei pea mõistlikuks kahju hüvitamise nõude esitamist. Seega pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
9. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes jätkuvalt samal seisukohal nagu see on väljendatud ajutises menetluses. Võlgnik on asutatud 25.01.2022 (äriregistri esmakande aeg). Võlgniku tegevusaladeks (registrikaardile kantud) on alates
10. aastast olnud „Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“ (EMTAK 47111). Võlgniku tegevuskohana on võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 teatanud xxxxxxxxxx XXXas asuvas korterelamus tegutsenud väikese toidupoe (fotod lisatud ajutise halduri aruandele). Samuti teisese tegevuskohana registrijärgse asukoha). Võlgniku poolt ei ole edastatud ajutisele pankrotihaldurile/pankrotihaldurile perioodi 01.01.2024 kuni 06.03.2024 kohta bilanssi ja kasumiaruannet. Võlgniku poolt 06.05.2024 allkirjastatud
11. a majandusaasta aruande kohaselt varad puudusid, müügitulu oli 146 093 eurot ja kahjum 269 eurot. Vastavat informatsiooni on ilma raamatupidamise algdokumentideta (mida võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud) võimatu kontrollida. Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatavaks käibeks
12. aastal kokku 186 306,03 eurot (sh IV kvartalis 34 408,96 eurot). Vaadates
13. aasta käibe muutust võrreldes
14. aasta käibega (kogumis 155 483,98 eurot) on see suurenenud. Samas on suurenenud pidevalt ka maksuvõlg. Sisuliselt on võlgniku majandustegevus lõppenud (töötajad puuduvad, haldur on ka seisukohal, et vara majandustegevuse jätkamiseks puudub). Ettevõtet (vara puudub - kui mitte käsitleda külmkappe, külmlette, arvutitehnikat, puuduvad töötajad, sihtotstarbelise majandustegevuse tarbeks vajalikud lepingud) pankrotivara koosseisus ei ole. Samas on võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 allkirjastatud dokumentides (kohtule esitatud halduri poolt 09.06.2024) kinnitanud, et võlgnikul igasugune vara puudub. Tulenevalt käesolevas menetlusdokumendis toodust ettevõtet tavapärases mõttes pankrotivara kooseisus ei ole. Võlgnik on tegutsenud vähemalt alates
15. aastast majandustegevuses viisil, et maksuvõlgnevus pidevalt suureneb (so maksudeklaratsioonides deklareerib maksukohustust, kuid jätab maksukohustused täitmata ja suurendab sellest tulenevalt pidevalt maksuvõlga). Samas ei ole ka haldurile teadaolevalt MTA teinud võlgniku juhatuse liikme suhtes MKS § 96 kohast vastutusotsust (eelduslikult põhjusel, et tal vara puudub). Olemasoleva informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga

§ 28

lg 2 tähenduses (ei ole küll jätkuvalt võimalik andmete puudulikkuse tõttu kohtkindlalt tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist), kuid kogutud andmed viitavad nimetatud põhjusele. Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades ka MTA korralduste aegu) on see 2020. aasta algus. KOHTU SEISUKOHT

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 4/7 Tsiviilasi nr 2-23-15068 deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei tasunud selleks antud tähajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse teenistus esitas kohtule 09.06.2025 teate pankrotimenetluse läbiviimisest loobumisena avaliku uurimisena. Kohus nõustub pankrotihaldur G.N-iga , et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist. OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (tahtlik maksukohustuse täitmata jätmine). Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb G.N pärast OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 5 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et on teinud OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetluses tööd ca 13,5 tundi tunnitasuga 66 eurot. Pankrotihaldur on tasu suuruseks märkinud 886 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 194,92 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 5/7 Tsiviilasi nr 2-23-15068 Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur G.N-i töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 194,92 eurot, kokku 1080,92 eurot, ja mõista tasu välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 2 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on töötunni tasuks arvestanud 66 eurot. Halduri tasu ca 13,5 töötunni eest on 886 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades pankrotihalduri taotlust, pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada G.N-i taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks ca 13,5 tunni eest 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Aastal 2025 oli kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning võlgnikule tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot. Tasu tuleb välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) dokumentide hoidjaks äriühingu juhatuse liige R.Y . Kohus leiab, et pankrotihaldur taotlus tuleb rahuldada ning ÄRS § 23 lg 4 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku 6/7 Tsiviilasi nr 2-23-15068 dokumentide hoidjaks R.Y (isikukood xxxxxxxxxx, e-post XXX, elukoht XXX , 20305 XXX, e-post XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7/7