Obsah (6)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 76§ 75

1-17-4653 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4653 (17244000110) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ -st 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OSAÜHINGule NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.E-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot. Mõista J.E-lt Eesti Vabar iigi kasuks välja 150 ( ükssada viiskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700034632 ning selgitus „J.E , 1-17-4653, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu 1 1-17-4653 Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega tunnistati J .E (end nimega D.U ) kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati

§ 200

lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat ning

§ 199

lg 2 p -de 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 28.08.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks jäi 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise algusega 20.02.

1. J.E-lt mõisteti välja tsiviilhagid ja lahendati asitõendite ning menetluskuludega seonduvad küsimused. Tõkend vahistamine jäeti Viru Maakohtu 29.05.2017 määrusega muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
2. 15.08.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. J.E karistusaeg algas 20.02.2017 , see lõppeb 16.02.2022 ja

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 19.08.2019.

J.E isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta J.E ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas J.E , et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele. Kuriteo toimepanemisele viis narkootikumide tarvitamine, mida tarvitas 6 kuu kestel enne vangistusse sattumist. Praegu on olemas motivatsioon narkootikume mitte tarvitada ning selleks toeks on abikaasa, kes mõnuaineid ei tarvita. Aga samuti on vangistuses läbitud erinevad programmid, millest Eluviisitreeningut on läbitud kahel korral . Läbitud programmid aitasid mõista toimepandud teo keelatust. Sõltuvuse ravimiseks või käitumise korrigeerimiseks on vajadusel valmis pöörduma arsti poole. Võimalus on kandideerida tööle samasse asutusse, kus töötab abikaasagi. Selleks on vajalik läbida vestlusvoor. Viimatine töökogemus on aastas 2013, seda mitteametlikult. Ametlik töö oli viimati 2009 aastal. Vabanemise korral on soov ja tahtmine tasuda võlakohustused töö leidmisel.
3. Kinnipeetava kaitsja tõi täiendavalt välja, et J.Eon aktiivselt tegelenud oma sõltuvuskäitumisega. Aga samuti kaitsja usub kaitsealuse suutlikusse seaduskuulekaks eluks, kuna olemas on toetav abikaasa, eluasening võimalik töökoht. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd lase seisukohad, leiab, et J.Etuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud ele ktroonilise valve kohaldamisega.

Kohus möönab, et J.Eon ära kandnud poole mõistetud vangistu sest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on J.E avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, korteri omanik on andnud nõustumuse J.E sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme 2 1-17-4653 paigaldamisega, siis on elukoht J .E vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka korteris elavad täisealised isikud. Seega tuleb nentida J .E puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 9. Saab nõustuda, et J.E käitumises vangistuses on paljugi postiivset. J.E on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga. Tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks, sest aitab kujundada kinnipeetava väärtushinnanguid, et seaduskuulekas toimetulek on võimalik ka läbi oma tööpanuse. Oma tööpanuse osatähtsust saab J.E mõista ka läbi selle, et kinnipidamisasutuses töötamisest saadavast töötasust h üvitatakse olemasolevaid võlanõudeid. J.Eo n läbinud erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus programmi kestel töötas aktiivselt kaasa ja oli motiveeritud muutuste toimumiseks. J.E-ga on läbi viidud asjakohaseid psühholoogilisi nõustamisi, mille tulemusena on järeldatud, et kinnipeetav soovib muuta oma elu. J.E on osalenud riigikeele kursustel ja vaatamata ebaõnnestunud eksamisoorituele on ta suuteline suhtlema riigikeeles. Lisaks on J.E-le vabanemisel tagatud elukoht ja toetava lähedasena abikaasa, kellega astuti abiellu vangistuses. Aga samuti on J.E näidanud kohtuistungil üles valmisolekut uue kuriteo toimepanemise riski vähendava tegevusena sõltuvuse ravimiseks või käitumise korrigeerimiseks vajadusel pöörduma arsti poole osalemist. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse J.Eennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolus id, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemi st. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et J.E karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. J.E mõisteti süüdi raske varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud vägivallaga ja seejuures isikuna, kes on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete kuritegude eest, sh olles varem toime pa nnud röövimisi. Aga samuti mõisteti J.E süüdi varguse toimepanemise eest. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev ad kümme tegu pole J.E üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. Tutvudes J.E kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et J.E pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 26.06.2016 kohtuotsusega süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, kuid kohus pidas võimalikuks vabastada J.E karistuse kandmiselt tingimisi ühes katseaja nõuete ja kohustuste täitmisega. Kohtuotsusest nähtuvalt on J.E seega lühikese ajaperioodi vältel peale Viru Maakohtu 26.06.2016 kohtuotsuse jõust umist käitunud taas viisil, kus talle oli põhjus esitada korduvad kuriteosüüdistused. Seega käitus J.E korduvalt viisil mis oli aluseks kriminaalmenetluse alustamisele . Eeltoodust järeldub, et J.E ei hinnanud ja väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistus vabaduses olles. J.E , pannes kuriteod toime pika, ligi poole- aastase perioodi vältel, vägivallaga ja seda mh isikute osas, kes on nii vanemaealised või alkoholi tarvitanud seisundis on näidanud oma suhtumist 3 1-17-4653 kaaskodanikesse viisil, et oma eesmärgi saavutamiseks võib tegutseda vahendeid valimata sh valides välja isikuid, kes eelduslikult ei suuda J.E ründele efektiivselt vastu panna. Eeltoodust järeldub seegi, et peale esmase kuriteosündmuse osas kriminaalmenetluse alustamist on J.E taas asunud oma ebaseadusliku elustiili juurde, mil ohustatud oli kaaskodanike elu ja tervis. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib J.E naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute elu ja tervist ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et J.E on korduvalt süüdi mõistetud erinevate süüte gude toimepanemises, siis järeldub sellest, et teades enda suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest see talle mingit mõju ei avaldanud, ning taas on ta asunud käituma teiste isikute õiguse rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt J.E usaldusväärsust ja seda, kas J.E positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varas ema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et J.E eksimus uute kuritegude toimepanemise ajal mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ja tema suhtes juba toimetatavale kriminaalmenetlusele, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. J.E ei ole osanud väärtustada teiste isikute vara ja õigust kehalisele puutumatusele.
2. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani J.E toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht. Seega ka nimetatud mõjur ei suutnud J.E hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute vara kahjust ava tegevusega ühes vägivallaga. Seoses elukohaga peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et kuigi elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja korteri elanikud on andnud nõustumuse J.E seal elama asumiseks, kätkeb uus elukoht endas teatavat riski. Nimelt on tegemist 3-toalise korteriga, kus elab J.E abikaasa, abikaasa ema ja tolle elukaaslane. Kui J.E asub elama kohta, kus ta varasemalt elanud ei ole ning seega sealsete elanike jaoks saabub uus elukorraldus kui ühisele elamispinnale saabub uus elanik oma harjumuste ja soovidega, siis vaatamata lähedastele suhetele oma abikaasaga on muutuv elukorraldus korteris selline, mis on harjumuspäratu kõigile seal elavatele isikutele. Et sellisest suurest muutusest tulenevat riski maandada on võimalikuks lähenemisteek s J.E-le soodustusena antavad väljasõiduload, kus kõigil korteri elanikel on sellisel juhul võimalus kogeda läbi enda sisemise tunnetuse muutust, mida võib kaasa tuua uue täiskasvanud elaniku saabumine. Praegusel juhul aga J.E suhtes soodustusi nt väljasõiduna kohaldatud ei ole ja kinnipeetav ise on andnud selle selgituseks, et ei ole olnud vajadust. Selline J.E endapoolne hinnang annab aluse järelduseks, et J.E ei pruugi olla läbi mõelnud kõiki võimalikke riske, mis tema vabanemisega võivad saabuda. Seega p raegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja J .E vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
3. Kõrvale ei saa jätta ka fakti, et J.E oli olemas toetava lähedasena elukaaslane ka enne karistuse kandmisele asumist. Nii eelnev elukaaslane kui praegune abikaasa on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuna J.E ise on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, siis kätkeb endas ohtu edaspidisele õiguskuulekale elule isik, kes viibib vabanemise korral J.E kõrval kuid on ise varasemalt olnud narkosõltlane. J.E varasem elukäik näitab, et kui kõrval on isik, kes tarbib narkootikume, siis on see osutunud suureks riskifaktoriks J.E õiguskuulekal teel püsimisel ning nagu kinnipeetav ise kohtuistungil kinnitas oligi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks narkosõltuvus. Teada on, et range järelevalve all vangistuse tingimustes puudub narkootiliste ainete tarvitamise võimalus. Vangistuses viibimise perioodil puudub seega J .E võimalus tarbida narkootilisi aineid, kuid kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ikka ja taas on ta langenud narkootikumide tarvitamisse. Et kohtul tekiks J.E suhtes usaldus suutlikusest hoiduda edaspidisest narkootikumide tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk -järguline. Läbi konkreetsete sammude peab 4 1-17-4653 J.E suutma näidata üles, et on suuteline seaduskuulekaks elusk. Selliseks võimaluseks on taas pika- või lühiajalised väljasõidud, avavanglas viibimine jmt. Sellisel juhul on J .E võimalus näidata üles lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude et ta on suuteline õiguskuulekaks eluks. Siinjuures peabki kohus peatuma asjaolul, et ka varasemates menetlustes on J.E väljendanud sisemist soovi muutusteks kuid ikka- ja jälle on ta sattunud oma endisele eluteele, s.o pannes toime eriliigilisi kuritegusid. Kui siia juurde arvestada ka see, et J.E on senises elus olnud lisaks harjumus liialdada alkoholi tarbimisega ning on olnud varasemalt ka kasiinosõltlane, siis tuleb nentida sõltuvuste rohket kontsentratsiooni ning sellises situatsioonis on vajalik äärmiselt tugevat tahtejõudu, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Kuna aga J.E on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad J.E tingimisi enentähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
4. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et J.E ei ole viimasel ajal sõltuvustaineid (loe alkohol/narkootiline aine) tarvitanud, kuidsõltuvusaine vaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Tuleb hinnata positiivseks, et J.E on vangistuses viibimise perioodil tegelenud oma sõltuvus tega, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine tarbimisest. Nimetatut kinnitab ka tõsiasi, et J.E on avaldanud valmisolekut sõltuvuse ravimiseks vajadusel pöörduma arsti poole osalemist. Seega J.E ei ole isegi veel täiesti kindel, et ta on vabanendu oma sõltuvusest ja vajab seega vabanameise korral erialaspetsialisti tuge. Kui nii alkohol kui ka narkootilise aine tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning J.E on ka ise tunnistatnud et sõltuvus on kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunne. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui J.E on sõltuvusvaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei sõltuvusaine tarbimisele. Seda enam, kui isik käitub hetkeemotsiooni ajel, nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid J.E suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et sõltuvusaine tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. Seega isegi kui J.E sõltuvusaineid ei tarbi, kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimelt nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et J.E suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sh kriminaalkorras karistatud vend, siis on olemas risk uute kuritegude toimepanemisse. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu. J.E on olemas abikaasa, kelelga on lähedased suhtes. Kuid arvestada tuleb tõsiasjaga, et varasemad elukaaslased ei ole J.E-le positiivselt mõjunud ning kuna praeguse elukaaslasega abielluti vangistuses viibimise perioodil, siis on mõlema abikaasa jaoks suureks elukorralduslikuks muutuseks igapäevane koos elu. Ikka ja taas jõuab kohus järeldusele, et J.E suutlikkust tulla seaduskuulekalt toime vabaduse tingimustes on vajalik vanglapoolse soodustuse kohaldamine ja seda taas nt väljasõiduloana. Kui siia juurde arvestada ka J.E vähest ja lühiajalisi töötamisi, aga samuti lapsepõlvekodu, kust nagu nähtub objektiivselt on avaldunud, et kaasa ei saadud väärtusi, kuidas vastutust võtta, siis järeldub eeltoodust, et J.E vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv vajab tugevdamist.
5. Seoses hetkevajadusest lähtuva käitumisega on põhjust peatuda sellel, et J.E on isik, kes omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuste määramine rikkumise toimepanemise eest: J.E on kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et on on töökohustuse täitmisel 5 1-17-4653 paigutanud toiduained selliselt, et oleks võimalik neid ise tarbida hiljem. J.E käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata J.E käitumist. Kõrvutades J.E suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus J.E peab vajalikuks käituda viisil mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii karistust vabaduses kandes kui ka vangistuses viibides. E eltoodust teeb kohus järelduse, et J.E on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et J.E suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad J.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Distsiplinaarkaristuse puudumine on ennetähtaegse vabanemise eeldus.
6. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et J.E on kriminaalkorras karistatud korduvalt. J.E on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib J.E naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt J.E usaldusväärsust ja seda, kas J.E positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et J.E eksimus uue kuriteo toimepanemise näol ajal, mil tema suhtes viidi läbi kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.
7. Kohus võtab ka arvesse seda, et J.E on võlakohustusi summas 12 000 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et J.E puudub kindel töökoha garantii ning varasemalt on ta suutnud elada viisil, kus esmaseks on pidanud enda elukorraldusliku vajaduse rahuldamist ning nimetatu on viinud kuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on J.E valmis asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Kuigi J.E on avaldanud valmisolekut asuda tööle, kuid tööandja ei ole pidanud võimalikuks töökohagarantiid esitada , siis tähendab see, et tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku enda sõnu l on tal võimalus asuda tööle, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on J.E materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis või b tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult . Ehk teisisõnu – J.E materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega ( vägivallaga varavastase kuriteo toimepanemine) annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele.
8. Kohtu veendumusel annavad J.E isikuandmed aluse seisukohaks, et J.E nn vabastamiseprotsess peab olema n- ö järg- järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidin e käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
9. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele J.E vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis J.E ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja J.E valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 6 1-17-4653
10. Seoses J.Esuhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid J.E varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse J.E just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. J.E kaitsja Deniss Matveejev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 210 euro suuruses summas, sh käibemaks 35 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks neli pooltundi, summas 100 eurot, kohtuistungi ajakuluks on kaks pooltundi, s.o 50 eurot ning kohtulahendiga tutvumise ajakulu on üks pooltund, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtueelse menetlustoiminguna asja materjalidega ja iseloomustusega tutvumine ning istungiks ettevalmistus ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades toimiku mahtu, mis ei ole mahukas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg -st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg -dest 3 ja 4, rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigus abi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub J.E-lt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7