1-17-4653/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4653 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi N.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 200 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. mai
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav N.E (ik XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava N.E apellatsioon Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. mai
9. a otsusega tunnistati N.E kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat ning KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o
10. augusti
11. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks jäi 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust algusega
12. veebruar
13. N.E-lt mõisteti välja tsiviilhagid ja lahendati asitõendite ning menetluskuludega seonduvad küsimused. Tõkend vahistamine jäeti Viru Maakohtu
14. mai
15. a määrusega muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
16. Viru Maakohtu otsuse vaidlustas N.E , kes taotleb ringkonnakohtult apellatsiooni läbivaatamist ja enda saatmist narkosõltuvusravile, kuna ta paneb süstemaatiliselt kuritegusid toime olles narkojoobes. Samuti taotleb ta XXX ravi määramist. N.E märgib, et on arvel XXX juures ning on olnud ravil ka laste XXX. Vanglas pikemat aega viibimine tekitab veel suurema psüühilise häire. Pärast elukaaslase surma oli N.E masenduses ja ei saanud aru, et pani narkojoobes olles toime kuriteo. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning N.E kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas N.E-le esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku
18. peatüki
19. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). 3.2 Praegusel juhul ei ole N.E viidanud ühelegi KrMS
20. ptk
21. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Süüdistatav on vaid taotlenud enda saatmist narkosõltuvusvastasele ja psühhiaatrilisele ravile. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga või karistuse liigi ja määraga mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul eelnimetatud küsimuste osas kahtlusi ei tekkinud ja neid ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Maakohus on
22. mail
23. a toimunud kohtuistungil selgitanud N.E-le tema õigusi, kokkuleppemenetluse erisusi ning sellest loobumise korda. Kohtunik küsis N.E-lt , kas viimane on kokkuleppest aru saanud, kas ta andis nõusoleku kokkuleppeks vabatahtlikult ja kas ta jääb selle juurde (VI kd, lk 4). Eeltoodud küsimustele on N.E vastanud jaatavalt. Seega on N.E nõustunud talle kokkuleppega mõistetud karistusega ning asjaolu, et ta apellatsioonimenetluses leiab, et tegelikkuses tuleks talle kohaldada ravi, ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.
24. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud rikkumisi, tuleb apellatsioon jätta eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata ja tagastada apellandile esitatud apellatsioon. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 2