RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-17 22. juuli 2025 Eesistuja Villu

) § 12 lg 2 p-st 4 tuleneb VVK-le muu hulgas kohustus mitte alustada elektroonilist hääletamist, kui seda ei saa läbi viia kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega.

1. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis asjas Sejdić ja Finci vs. Bosnia ja Hertsegoviina, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 14 koostoimes protokolli nr 1 art-ga 3 on vastuolus olukord, kus valimistel koheldakse inimesi erinevalt.
2. E-hääletajad ja sedeliga hääletajad on ebavõrdses olukorras, kuna sedeliga saab hääle anda vaid valimisjaoskonnas ja hääletuskabiinis viibitakse üksinda. Seega usaldab seadusandja elektrooniliselt hääletajaid rohkem. VVK pole elektroonilise hääletamise lubamisel pidanud silmas eeltoodud EIK-i seisukohta ega esitanud objektiivseid ja mõistlikke põhjendusi, miks võib hääletajaid erinevalt kohelda. Seega on elektrooniline hääletamine vastuolus EIÕK art-ga 14 ning protokolli nr 1 art-ga
4. Kaebaja esitas
5. juulil 2025 kaebusele täienduse, milles leiab, et õigusvastane on VVK toiming, millega edastati Riigikohtule tema
6. juulil 2025 esitatud kaebus, ilma et seda oleks eelnevalt VVK-s arutatud. Sellises olukorras ei ole Riigikohtul pädevust kaebust lahendada. 5-25-17 Vastus kaebusele
7. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. VVK leiab, et kaebus on esitatud VVK tegevuse(tuse) peale ja edastab selle Riigikohtule

§ 661lg 1 alusel.

Elektroonilise hääletamise võimalus on ette nähtud valimisseadustes. Seda, kas elektrooniline hääletamine üldse toimub, ei pea VVK eraldi otsustama. Siiski on VVK andnud tinglikult loa

1. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel korraldada elektroonilist hääletamist
2. juuni
3. a otsusega nr 33, millega määrati kindlaks operatsioonisüsteemid, millele luuakse valijarakendus. Selle VVK otsuse vaidlustamise kaebetähtaeg on aga möödunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kaebaja soov on, et VVK teeks otsuse mitte lubada eelolevatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel e-hääletamist. VVK leidis kaebust tõlgendades, et sellega on vaidlustatud VVK
5. juuni
6. a otsust nr 33 „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele kohaliku omavalitsuse volikogu
7. aasta valimistel“ (RT III, 17.06.2025, 2). Erinevalt VVK-st mõistab kolleegium kaebust selliselt, et kaebaja arvates rikub tema õigusi VVK tegevusetus, kuna VVK on jätnud hindamata, kas eelolevatel valimistel peaks võimaldama elektroonilist hääletamist või mitte. Kaebaja leiab, et VVK tegevusetuse tõttu on valimistel lubatud hääletusviis, mis toob kaasa hääletajate, sh kaebaja ebavõrdse kohtlemise.
8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada selline toiming õigusvastaseks. Nimetatud sätte tähenduses on vaidlustatava toiminguna käsitatav ka VVK tegevusetus seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel (vt nt RKPJKo 30.03.2023, 5-23-24/3, p 23).
9. VVK ülesanne on tagada valimispõhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, lahendada kaebusi, valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid (

§ 12lg 1).

Oma ülesannete täitmiseks on VVK-l mh õigus mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia

-i nõuete kohaselt (

§ 12lg 2 p 4).

VVK tegevusetust saab jaatada juhul, kui

§ 12

lg 2 p-s 4 toodud asjaolude esinemisel VVK nimetatud sättest tulenevaid volitusi ei kasuta.

1. PSJKS
2. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saab isik kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Nii saab kaebaja vaidlustada valimiskomisjoni või valimiste korraldaja otsust või toimingut seoses enda valimisõiguse riivega ja tingimusel, et rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (RKPJKo 05.03.2019, 5-19-7/2, p-d 18–19). Elektroonilise hääletamise võimalus
3. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei mõjuta negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada (vt ka viidatud 5-19-7/2, p 17). Samuti on Riigikohus selgitanud, et inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (nt RKPJKo 14.06.2024, 5-24-11/2, p 9). Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil (samas).
4. Elektroonilise hääletamise kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel näeb ette seadus (

§ 532

).

§ 12

lg 2 p-st 4 tulenev VVK pädevus mitte lubada elektroonilist hääletamist eeldab samas sättes nimetatud asjaolude tuvastamist. Kaebusest ei nähtu põhjuseid, mida 2