Obsah (5)

§ 98§ 96§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18640 Tsiviilasi K.U hagi V.T L. vastu tä

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Kohus lähtub eeldusest, et täisealiseks saanud isik hangib endale eluks vajalikud vahendid ise ning selle eelduse ümberlükkamiseks tuleb tõendid esitada hagejal. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele (

§ 98lg 1).

Kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb kohtul hinnata hageja vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit, et tuvastada, kui suur oleks kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel.

1. Kohus kohustas
2. veebruaril 2025 hagejat esitama tõendid enda majandusliku seisundi kohta ning selgitada enda sissetuleku teenimise võimalusi. Kostja selgitas eelistungil
3. veebruaril 2025 kohtule, et ta ei ole kohtukorraldust kätte saanud. Kohus edastas nimetatud ekirja eelistungi ajal kostjale ja kostja kinnitas selle kättesaamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et K.U hagi V.T L. väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise
5. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et K.U on V.T L. täisealiseks saanud poeg (dtl 8). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx keskkutseharidust päevases õppes (dtl 6). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab kostjast eraldi ja kostja hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise 400 eurot kuus. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 7.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sätteid 2 2-24-18640 arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõpe tasemeõppes, õigustatud nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Täisealisele õppivale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§-s 101 sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Seega kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

8. Praeguses vaidluses võib kostja

§ 102

lg 1 järgi vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.

1. Hageja on märkinud enda igakuise kulude suuruseks 885 eurot. Eluasemekulud on 300 eurot, kulud toidule 150-xxx eurot, kulud transpordile 90 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 100 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja välja toodud kulud, arvestades tema õigustatud vajadusi, lugeda põhjendatuks.
2. Kohus on hagejale selgitanud, et üksnes alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida ning täisealise isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise (RKTKo 19.10.xxx, nr 3-2-1-119-15, p 10). Riigikohus on viidatud lahendis asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust

§ 102lg 2 kohaselt.

See tähendab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Hageja selgitas kohtule, et ta ei saa kooli kõrvalt tööl käia. 11. Kohus leiab, et kuigi hageja täisealise õppiva lapsena on õigustatud nõudma ka kostjalt ülalpidamist, siis hageja elatise nõuet kohus ei rahulda, sest kostja on tõendanud, et ta ei ole tema teisi ülalpeetavaid ja varalist seisundit arvestades võimeline hagejale elatist maksma, kahjustamata seejuures enese ja oma alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kohus on eelmenetluses selgitanud, et eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

See tähendab, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

1. Kostjal on kaks alaealist last, kes tema ülalpidamist vajavad (sündinud xxx ja xxx) (dtl 84) ning kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus eelisjärjekorras ning kelle kasuks on elatis välja mõistetud Tartu Maakohtu
2. veebruari xxx. a lahendiga (dtl 135). Kostja selgituse järgi on selle kohtulahendi täitmisega tekkinud tal võlgnevus.
3. Hinnates kostja võimekust hagejale elatist tasuda, märgib kohus järgmist. Kostja on selgitanud, et ta on töötu ja osalise töövõimega. Kostjale makstavast töötu abirahast täidetakse ka täitemenetluses olevaid kohustusi, mistõttu jääb talle igas kuus kätte 234 kuni 242 eurot. 3 2-24-18640 Kohus kontrollis kostja vastuväidet enda sissetuleku vähesuse kohta ja see vastab tõele. Maksuandmete tõendi järgi kostja tööandjate deklareeritud väljamakseid saanud ei ole (dtl 55). SEB Pank konto väljavõttelt nähtub, et laekumised kostjale on vaid Töötukassast ja kontojääk
4. jaanuari 2025 seisuga on 1 eurot 29 senti (dtl 62-65). Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole kostjale määratud ega makstud toetusi või hüvitisi alates
5. juulist 2024 kuni
6. jaanuarini 2025 (dtl 77). Eesti Töötukassa
7. aprilli
8. a otsusest nr TVH/21/018231 nähtub, et kostjal on osaline töövõime 5 aastase kehtivusega (so
9. maini 2026). Sama dokument kinnitab, et kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (dtl 93). Hinnates esitatud tõendeid leiab kohus, et kostja sissetulek on vaid väljamakse töötukassast ning kostjal ei ole muud vara, mille arvelt hagejale elatist tasuda.
10. Kohtu hinnangul saab kostja sissetulekut ja kahte alaealist last arvesse võttes teha järelduse, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb alus kostja vabastamiseks hageja kui täisealise lapse ülalpidamisest (

§ 102lg 1).

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui täisealise lapse hagi kostja vastu elatise nõudes ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei ole menetluses tekkinud kulusid (õigusabikulud), ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4