Obsah (13)

§ 415§ 4034§ 416§ 113§ 406§ 4062§ 94§ 403§ 8§ 76§ 82§ 170§ 101

Tsiviilasi nr 2-23-149745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-149745 Tsiv

§ 415lg 2.

Seega on põhivõlg 731,77 eurot.

1. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intressid 50,48 eurot.
2. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 731,77 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 193,60 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu põhivõlalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras.
3. Hageja esitab

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja on kasutanud krediiti 2 kogusummas 800 eurot korraga novembris 2022 ja on tasunud vaid 16.01.

1. a 64 eurot. Vastavalt lepingule tuli tagastada igakuiselt minimaalselt 32 eurot. Seega pidi kostja alates 05.12.
2. a tagastama igakuiselt 32 eurot. Kostja on tasunud 05.12.
3. a osamakse 32 eurot ja 05.01.
4. a osamakse 32 eurot. Kostjal on tasumata osamaksed 05.02.
5. a, 05.03.
6. a ja 05.04.
7. a enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist ja ülesütlemise seisuga ka 05.05.
8. a osamakse. Seega oli ka ümberarvestuse kohaselt lepingu ülesütlemine kehtiv ja

§ 416eeldused täidetud.

Peale lepingu ülesütlemist on kostja otse hagejale tasunud 90 eurot. Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediit 646 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast 30.05.

1. a kuni kohase täitmiseni.
2. Kostja hagile vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja 18.11.
5. a COOP FINANTS AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000132692, mille alusel võimaldati talle tähtajatult krediiti 800 eurot (dtl 62). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 12.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 13. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 27,32% aastas, mis ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ole leping

§ 4062lg 3 järgi tühine.

14. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 15.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja on esitanud kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks exceli tabeli vormis dokumendi (dtl 79-88), milles on kirjas kostja isikuandmed, märgitud sissetuleku suuruseks 2500 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 450 eurot. Tööandja 3 lahtris on kirje „pole vajalik“ ja ülalpeetavate lahtrisse on märgitud „0“. Dokumendist ei nähtu millal ja milliste andmete alusel see loodud on. Taotlust, mille kostja ise esitas krediidiandjale krediidi taotlemisel, kohtule esitatud ei ole.
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud ilmselt hageja enda loodud dokumendi pinnalt ei ole võimalik järeldada, milliseid andmed ja kust kohast on kogutud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
3. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Hageja on küll rõhutanud, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet ning pangakonto väljavõtte saab jätta välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samas ei ole hageja esitatud andmete alusel võimalik teha järeldust ka muu informatsiooni pinnalt, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. 19.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud enne krediidi väljastamist kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 22. Hageja on esitanud kohtule 09.04.2025. a menetlusdokumendis arvestuse

§ 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 30.04.2025.

a. Hagi ja tagasimaksete arvestuse (dtl 72) kohaselt on kostja teinud enne lepingu ülesütlemist makseid kokku 64 euro ulatuses, mille hageja arvestab põhiosa katteks ja pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 90 eurot. Kokku on kostja lepingu katteks teinud makseid kokku 154 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Seega võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidina 646 eurot. 23.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 24. Säästukaardi kasutamise leping sõlmiti tähtajatult.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 4

1. Lepingu järgi oli igakuine tagasimakse suurus 32 eurot, mis tuli tasuda
2. kuupäeval ja mille kohta esitas krediidiasja lepingule kohalduvate üldtingimuste p 6.1 järgi konto omanikule earve, mis põhineb lepingu kohaselt tasumisele kuuluval summal.
3. Hageja esitatud tagasimaksete arvestusest (dtl 74) nähtuvalt on kostja teinud 16.01.
4. a tagasimakse summas 64 eurot, mille hageja on ümberarvestuse järgi arvestatud 05.12.
5. a ja 05.01.
6. a põhiosa katteks.
7. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 28.04.
8. a lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 68), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.05.
9. a ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on krediidiandjal õigus leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 29.05.
10. a teatisega ülesöelnud ja teatanud nõude loovutamisest hagejale (

§ 170) (dtl 69).

Kuna kostja jäi võlgnevusse alates 05.02.2023.a osamaksega oli krediidiandjal üldtingimuste p 13.4.2 ja

§ 416lg 1 kohaselt õigus leping üles öelda 29.05.2023.

a. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale tagastamata krediit 646 eurot ning muid tasusid kostja ei võlgne. 28.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

1. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist alates lepingu ülesütlemisest. Seega on seadusjärgne viivis arvestatuna 646 eurolt alates 30.05.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 155,55 eurot. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras on põhjendatud.
3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 646 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,55 eurot, kokku 801,55 eurot ning täiendavalt viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2025 a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 31. Ts

MS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Hageja menetluskulud on kokku 976 eurot (dtl 110), millest riigilõiv on 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 676 eurot (ilma käibemaksuta).
4. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1121,47 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5
6. Arvestades asja olemust ning kohtupraktikas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu suuruseid, milleks on 180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.
7. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses s.o summas 440 eurot. Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 484 2). Seega on hageja menetluskulude suuruseks kokku 740 eurot (280+440+20).
8. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 577,20 eurot (740 eurost 78%).
9. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6