2-23-13795/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13795 Tsiviilasi KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ hagi AS-i LHV Pank vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamiseks Hagihind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ (registrikood 16382280) Hageja esindaja: advokaat Kristjan Kers (e-post xxx) Kostja: AS LHV Pank (registrikood 10539549) Kostja esindaja: I. E. (e-post xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2.Tuvastada, et AS-i LHV Pank 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ-ga 18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping (so 18.01.2022 Ettevõtte kliendileping, 18.01.2022 Internetipanga leping) ei lõppenud ja kehtib edasi.

3.Jätta menetluskulud AS-i LHV Pank kanda.

4.Välja mõista AS-ilt LHV Pank menetluskulu 3 648,80 eurot KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ kasuks.

5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il LHV Pank tasuda KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue 1. Hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2022 kliendilepingu. 10.03.2022 esitas kostja hagejale kliendilepingu korralise ülesülesütlemise avalduse, mille kohaselt leping lõppeb 10.04.2022.

Kostja viitas ülesütlemise avalduses kliendilepingu punktile 14.5 ja üldtingimuste punktile 14.4.

Kliendilepingu punkt 14.5 sätestab, et pangal on õigus juriidilisest isikust kliendiga sõlmitud leping korraliselt üles öelda järgides üldtingimustes korralise ülesütlemise kohta sätestatud etteteatamistähtaega. Üldtingimuste punkt 14.4 sätestab, et poolel on õigus leping korraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt 2 kuud ette. Hagi esitamise eesmärgiks on hagejale elementaarsete arveldamise võimaluste säilitamine, samuti kontol olnud raha kasutamise edasine võimaldamine. Kostja esitas ülesütlemisavalduse põhjusel, et ta ei soovi jätkata koostööd hagejaga, märkimata seejuures neid põhjusi, miks hageja ei sobi kostja kliendiks. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostja rikkus mh ülesütlemisest ette teatamise tähtaega. Kostja ei saa tüüptingimustega jätta endale suvaõigust lepingu lõpetamiseks. Lepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja vastab VÕS § 7101 lg 1 sätestatud tingimustele ning ka hageja kehtestatud tingimustele. Hageja leiab, et tema ettevõtlusvabadust on oluliselt rikutud, kui ta ei saa kasutada tänapäeval vältimatult vajalikke pangateenuseid. Kostja tegevuse tõttu ei saa hageja tavapärases ulatuses ettevõtjana tegutseda ning pakkuda rahuldaval viisil inimestele teenuseid.

Kostja ei saa tugineda argumendile, et hagejal on võimalik kasutada peale kostja ka alternatiivseid teenusepakkujaid. Kostja saab lõpetada hageja kui juriidilise isikuga hagiavalduse resolutsioonis nimetatud lepingu vaid siis, kui kostjal on selleks seadusega antud õigus, mitte põhjusel, et kostja konkurendid võivad samu teenuseid pakkuda. Pangateenuste kasutamine on hagejale oma majandustegevuses vältimatu. Jääb täielikult arusaamatuks, milles konkreetselt seisnes kostja väidetud tingimuste rikkumine. Isegi teoreetilises olukorras oleks kostja hea usu põhimõtet järgides pidanud hagejat teavitama mistahes rikkumistest ning esimese sammuna nõudnud rikkumiste kõrvaldamist (andmete korrastamist). Kostja ei ole hagejat millestki teavitanud. Seega oleks kostja käitumine isegi kostja enda väidetud hüpoteetilises olukorras hea usu põhimõtte vastane.

Menetluses esitatud põhjendused, mida ülesütlemisavaldus ei sisalda, tuleb jätta arvestamata.

VÕS § 7101 lg 1 kohaldub ka juriidilistele isikutele. Kostja ei ole 10.03.2022 ülesütlemise avalduses ühtegi käesolevas kohtumenetluses esitatud põhjendust lepingu ülesütlemiseks esitanud.

Kostja viitab vastuses hagile RahaPTS § 42 lg-le 4, kuid nimetatud säte annab aluse öelda leping üles erakorraliselt. Kostja 10.03.2022 ülesütlemise avaldus on selgelt korraline. Sama sisuga on A.

H. A. 11.03.2022 esitatud e-kiri. Kostja lepingu ülesütlemise põhjendused, mis seonduvad erakorralise lepingu ülesütlemisega, on asjassepuutumatud, kuivõrd kostja ei ole sellist õigust kasutanud. Kostja vastuse kohaselt üks hageja seaduslikest esindajatest, H.K., ei vasta RahaPTS-i nõuetele, mistõttu kostjal on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenev kohustus öelda hagejaga sõlmitud maksekonto leping üles. Kostja väited ei vasta tõele. H. K.el on üksnes kaudne osalus. H. K. ei ole süüdi mõistetud rahapesus. Ta mõisteti rahapesu puudutavates episoodides õigeks. Maksukuritegu ei ole samastatav rahapesuga. Maksusüüteo episoodist on möödunud rohkem kui 15 aastat.

Puuduvad ükskõik mis objektiivsed alused arvata, et hageja hakkab panema toime rahapesu ja/või rahastama terrorismi. Kostjal tuleb põhistada oma kahlust.

Hageja vastab kostja lepingutingimustele ning seega esines ja esineb tänaseni kostjal VÕS §-st 7101 tulenev kohustus hagejaga makseteenuselepingu sõlmimiseks. Ainuüksi fakt, et kostja hagejaga makseteenuse lepingu sõlmis, kinnitab, et kostja oli kohaldanud hageja suhtes hoolsusmeetmeid edukalt ja et hageja isik vastas kostja üld- ja tüüptingimustele. H OÜ, mille juhatuse liige H. K. samuti on, on alates 10.02.2023 kostja klient. Kostja jätkab H OÜ-ga uute lepingute sõlmimist, viimati 05.03.2025. Kostjal on H. K. alates 01.12.2021 sõlmitud 2 kliendileping, mida kostja üles öelnud ei ole. Kostja on talle omistanud isegi aukliendi staatuse. H.

K.el kui eraisikul on kostja juures 9 kontot. Seejuures on tavakonto limiit 135 000 eurot kuus, mis kinnitab, et kostja ei pea hageja juhatuse liiget kõrge riskiga isikuks. Kui H. K. oleks niivõrd kõrge riskiga isik, et kostja ei saa temaga seotud ettevõtetele isegi primaarset makseteenust osutada, siis ei oleks ilmselgelt kostja H. K. viidatud lepinguid sõlminud ega kontosid avanud.

Hageja palub tuvastada, et kostja 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel hagejaga 18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping ei lõppenud ja kehtib edasi.

Kostja seisukohad 2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 03.12.2021 stardikonto leping, mille avamisel selgitas hageja, et tema tegevuseks on muu elektrienergia tootmine. Kostja juhatuse liikmeks oli lepingu sõlmimise hetkel A. H. A.. Peale ettevõtte loomist sõlmiti poolte vahel 18.01.2022 kliendileping ja internetipanga leping ning A. H.

A. kinnitas koos lepingutega, et ettevõtte omanik ja kasusaaja on A. H. A.. 19.01.2023 tehti hageja osanike ringis muudatus ning edasiselt olid osanikud OÜ L (registrikood XXX) 50% ulatuses ning A. H. A. 50% ulatuses.

OÜ L juhatuse liige ning omanik on H. K.. Avalikest allikatest nähtuvalt süüdistas Riigiprokuratuur K.t Soomes toime pandud 3,5 miljoni euro suuruses rahapesus ja Soome politsei hinnangul ajas K. äri ilma nõutava registreeringuta. Viimase rikkumise tõttu anti ta kohtu alla, kuid seoses kuriteo aegumisega mõistis Helsingi kohus K.e 2016. aastal õigeks. 2017. aastal esitas Riigiprokuratuur H. K. süüdistuse rahapesus. Süüdistuse kohaselt laekus aastatel 2012-2013 Soomest kuritegeliku tegevuse tulemusel K.e firma arvele üle 3,5 miljoni euro. K.e kohta Soomes toimunud kriminaalasja materjalide kohaselt K.e firmad andsid Soomes laenu ilma nõutava registreeringuta ja teenisid seeläbi ebaseaduslikku tulu. 2019. aastal lõpetas Harju Maakohus H.

K.e 3,5 miljoni euro rahapesu kriminaalasja seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. H. K.t süüdistati ka 2011. aastal äriühingu nimel kinnisvara soetamise ja selle hilisemal isiklikul otstarbel kasutamisest tulenevalt 412 938 euro ulatuses maksude tasumata jätmises. Harju Maakohus mõistis juunis 2016 K.e süüdi, otsus jõustus osaliselt. 2014. aasta novembris teatas Soome konkurentsi- ja tarbijaamet, et firma X OY oli kohtusse kaevanud hulga soomlasi, et nõuda sisse kiirlaenudega seotud võlgu. X on Seišellidel registreeritud ettevõte. Pandora dokumendid näitavad, et 2013. aasta septembris rajas firma X OY H. K., kellest sai firma omanik ja tegevjuht. K. avas X pangakonto Saint Vincenti ja Grenadiinide pangas Loyal Bank. Ent K.e seosed ei piirdu ainult X. Ta täitis olulist rolli Eesti firmas AB O OÜ. Küprose ettevõte Agape Management asutas O 2012. aasta juulis. Küprose firmat esindas nii asutamisel kui ka järgnenud otsustes K.. Agape oli O omanik 2014. aasta jaanuarini. AB O ja selle Soome filiaal jõudsid esimest korda Soome tarbijaameti huviorbiiti juba 2013. aastal. AB O muutis Eestis 2013. aasta septembris nime (Strongwill Holding) ja hakkas uuteks äriühinguteks jagunema. Nii tekkis uus firma AB Services OÜ, kuhu liigutati enne O likvideerimist 30 eri lepingut, millega firma töötajad ja muu tegevus saadeti edasi järgmisse äriühingusse. Firma vahetas pooleteise aasta jooksul kolm korda omanikke ja 2015. aasta mais sai selle omanikuks lõpuks K.. 2015. aasta juulis jagunes AB Services ja tekkis T OÜ. AB Services saadeti likvideerimisele ning töötajad ja muu hulgas Soome mobiiliteenuste lepingud liigutati T edasi. H. K. oli T omanik 2019. aastani. Soomes on maksimaalne aastane laenuintress 50,5%. O laenu tegelik aastaintress on 119 343 210%. Eeltoodud käitumisest tulenevalt on H.K. ja temaga seotud ettevõtted kostja juures järelevalve all.

H. K. püüdis 26.09.2021 avada enda ettevõttele Andmekaitse OÜ kostja juures kontot. Kostja keeldus konto avamisest 19.10.2021. Lisaks püüdis H. K. 26.11.2021 kontot avada vastloodud ettevõttele X OÜ, kostja keeldus. 10.12.2021 külastas kostja kliendikontorit R. S. sooviga avada kontot ettevõttele F OÜ. Avamisel soovis ta anda kohe internetipangas ligipääsu H. K., põhjendusega et tegu on raamatupidajaga. 16.12.2021 oli konto juures avatud juba kaks lisakontot nimedega krüptovarad ja aktsiad. 04.02.2022 oli ettevõtte omanikuks muudetud H. K. kuuluv ettevõte OÜ L. 11.03.2022 ütles kostja kliendilepingu üles. H. K. on täiendavalt korduvalt püüdnud avada kontot erinevatele enda asutatud ettevõttele, millest kostja on keeldunud.

3 Hageja konto väljavõttelt nähtub, et osakapitali sissemakse laekus ainult A. H.lt. 22.01.2022 laekus X OÜ Paysera kontolt 15 000 eurot laenuna, ning 17 000 eurot kanti X OÜ Paysera kontole (nad ise ostsid kinnistu oksjonilt 28 950 euro eest). 26.01.2022 kandis A. H. laenuna 15 000 eurot firmasse, millega tasuti Kivisiilu kinnistu eest. Kokku maksti 31 097 eurot kinnistu eest. Samas notaritehingust tulenevalt soetati kinnistu 29 097 euro eest. Hageja ei suutnud kostjale ära põhjendada summade erinevust. X OÜ algsete rahaliste vahendite päritolu kinnisvara soetamiseks pärineb IHE KINNISVARA SIA-lt saadud rahast. Samas käesoleval hetkel on IHE Kinnisvara SIA likvideeritud, tema rahaliste vahendite päritolu, millega ta kinnisvara enne järgmist omanikku soetas pole teada, ning ettevõttega ühinesid minevikus teised H. K. seotud firmad, kellesse omakorda on raha paigutanud Küprose ja USA firmad (kelle omanikud ning rahalised vahendid ei ole kostjale teada), ei saa kostja olla kindel rahaliste vahendite päritolus. H. K. on erinevatel ajaperioodidel asutanud lühiajaliselt mitmeid ettevõtteid ning nende ettevõtete omanikeringis on olnud nii Läti, USA kui ka Küprose ettevõtted. Välismaiste ettevõtete puhul ei ole kostjale teada vara omanikke ning päritolu. Lisaks teeb ettevõtete ühinemiste, jagunemiste, ülepiiriliste ühinemiste ning lõpuks kustutamiste ahel raskeks jälgimise, kes millal, mis rahadega midagi soetas, millised varad täpselt kellele üle läksid ning kes on varade tegelik kasusaaja. Kuigi tundub, et IHE Kinnisvara SIA kandis laenu kinnistu ostmiseks, siis tegelikkuses puudub info, kust algne kinnistu ostu jaoks laekunud raha pärineb. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal võimalik täita RahaPTS-iga nõutavaid hoolsusmeetmeid, mistõttu ei saa kostja RahaPTS § 42 lõikest 1 tulenevalt luua või lõikest 4 tulenevalt säilitada ärisuhet. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kostja hagejaga kliendisuhte 10. aprillist 2022. Kliendisuhte lõpetamisel olnud kirjavahetusest tuli välja, et H. K. ja A. H. A. on naabrid ning vahendid ettevõtte loomiseks tulid A. H. A. isalt. Samas kostja jaoks on nimetatud vahendite päritolu tegelikult teadmata.

Hageja on juriidiline isik, kellele ei kohaldu tarbijale kohalduv õigus. VÕS § 710¹ kohaldub üksnes tarbijatele. Puudub regulatsioon, mis kohustaks just kostjat sõlmima hagejaga makseteenuse lepingut. Kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades RahaPTS-is sätestatud peamist eesmärki (tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust), tuleb krediidiasutusel veenduda, et kliendi tegevus või võimalik tegevus tulevikus ei läheks vastuollu nimetatud põhimõtetega. Seejuures nimetatud põhimõtete rakendamisel ei ole oluline ainult see, et isik käitub õiguskuulekalt, vaid tema käitumine peab ka näima seadusliku käitumisena. H. K. on süüdi mõistetud maksukuriteos. Ta on küll õigeks mõistetud rahapesu puudutavates episoodides, kuid seda ainult mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. H. K. seotud ettevõtete puhul on kostja jaoks jäänud varasemalt arusaamatuks tehingute põhjendatus, raha päritolu jne. H. K. on kostjaga suheldes kasutanud variisikuid, jätnud väära mulje ettevõtete tegelikust tegevusest, vahetanud ettevõtete juhatuse liikmeid või nime, andmata sellest kostjale teada (vastuolu kostja üldtingimuste sätetega). H. K. on korduvalt ka temaga seotud erinevate äriühingutega lepingute ülesütlemisel või lepingu sõlmimata jätmisel selgitatud, millised olid kostja jaoks need punased jooned, mille tõttu ei soovi kostja olla H. K seotud ettevõtetega lepingulistes suhetes. H. K. on sellest ka aru saanud ning püüdnud kostja kliendiks saada läbi variisikute. Kokkuvõttes on kostjal seaduslik alus hagejaga lepingu mittesõlmimiseks, mistõttu ei saa kostja seadusekuulekat käitumist pidada olevat vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja rikkus lepingut. Kostja ülesütlemise aluseks oli üldtingimuste p 14.2.1.3 ning 14.2, milles on selgitatud, et kostjal on õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient või temaga seotud isik on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmise jätkamisel kostja huvi püsimise eelduseks. Sellised kohustused on eelkõige piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude kostja hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine panga nõudel. Kostja üldtingimuste punktidest 6.2.2.2, 6.2.2.4 ning 6.2.2.5 tulenevalt on hageja kohustatud viivitamatult kostjat kirjalikult või muul eelnevalt kokkulepitud viisil informeerima kõigist andmetest ja asjaoludest, mis omavad tähtsust hageja ja kostja vahelises suhtlemises ja/või mis mõjutavad või võivad mõjutada 4 kliendisuhteid, sh hageja andmetega seotud muudatustest (ettevõtte tegevuse muutmine); hageja seadusliku esindaja õiguste ja/või kliendi poolt volitatud isiku õiguste muutumisest ning juriidilisest isikust kliendi ümberkujundamisest. Viidatud üldtingimuste punktid viitavad otseselt hoolsusmeetmetele, mis on kirjeldatud RahaPTS-s.

Täidetud olid ülesütlemise nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Teade lepingute ülesütlemiseks oli esitatud püsival andmekandjal, selgelt ja arusaadavalt ning selgesõnaliselt oli välja toodud, mis on ülesütlemise põhjuseks. Kuigi korralise lepingu ülesütlemise korral ei tule pooltel esitada lepingu ülesütlemise põhjuseid, on kostja välja toonud ka põhjendused. Kostjal on vajadus järgida enda kehtestatud riskiisu. Kostja ütles lepingu üles korraliselt. Üldtingimuste punkt 14.2.15 sätestab, et lepingu ülesütlemise mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui kostja hinnangul pole tema kliendi või viimasega seotud isiku suhtes võimalik rakendada õigusaktides sätestatud hoolsusmeetmeid. Kostja on 10. märtsi 2023 avalduses välja toonud, et ütles lepingud üles põhjusel, et kostja hinnangul pole tema kliendi või viimasega seotud isiku suhtes võimalik rakendada õigusaktides sätestatud hoolsusmeetmeid.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. VÕS (võlaõigusseadus) § 709 lg 1 kohaselt makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.

Pooled ei vaidle, et on 18.01.2022 sõlminud kliendilepingu (ettevõtte kliendileping dtl 47-48, internetipanga leping dtl 49), samuti, et leping oli sõlmitud tähtajatult ning et kostja esitas hagejale 10.03.2022 avalduse lepingu üles ütlemiseks alates 10.04.2022 (teade dtl 12). Pooled vaidlevad, kas kostja ütles lepingu kehtivalt üles.

4.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele; makseteenuselepingu ülesütlemisavaldus tuleb tulenevalt VÕS § 720 lg 2 teha VÕS § 711 lg 2 sätestatud viisil. VÕS § 711 lg 2 kohaselt teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokkulepitud keeles. KAS (krediidiasutuste seadus) § 89 lg 91 järgi krediidiasutus peab põhjendama isikule mh makseteenuse lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Kohus tuvastab, et 10.03.2022 ülesütlemisavaldus sisulist põhjendust ei sisalda. Avalduses on viidatud kliendilepingu p-le 14.5 ja üldtingimuste p-le 14.4, kuid ühtegi faktilist asjaolu nimetatud ei ole. Tulenevalt KAS § 89 lg 9 2 vastav aga ülesütlemise kehtivust ei mõjuta. Makseteenuse lepingu tingimuste (dtl 107-110) p 14.5 järgi pangal on õigus juriidilisest isikust kliendiga sõlmitud leping korraliselt üles öelda järgides üldtingimustes korralise ülesütlemise kohta sätestatud etteteatamistähtaega; üldtingimuste (dtl 99106) p 14.4 järgi poolel on õigus leping korraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt 2 kuud ette, välja arvatud juhul, kui õigusaktidest või lepingust tuleneb teisiti. Tulenevalt VÕS § 720 lg 2 II lausest makseteenuse pakkuja poolt ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Seadusest ei tulene, et vastav mõjutaks aga ülesütlemisavalduse kehtivust. Kohus leiab, et 10.03.2022 teade vastab VÕS § 711 lg 2 nõuetele ning selle edastamisega on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

5.10.03.2022 avaldus on pealkirjastatud lepingu korralise ülesütlemise avaldusena ning selles on viidatud lepingulisele regulatsioonile, mis puudutab korralise ülesütlemise õigust. Viimaste 5 menetlusdokumentide kohaselt pooled ei vaidle, et kostja avaldas 10.03.2022 tahet lepingu korraliseks ülesütlemiseks.

6.VÕS § 720 lg 2 kohaselt makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus makseteenuse pakkuja ütleb kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu korraliselt üles, on kliendil õigus lepingu ülesütlemine kohtus vaidlustada, esitades siis vastavalt kas hagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks või sooritushagi lepingu täitmise nõudes. Sellise hagi rahuldamiseks peavad klient ja tema taotletavad lepingutingimused vastama seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud tingimustele. Kliendiga, kes vastab neile tingimustele ja kellega makseteenuse pakkuja peaks viimase taotlusel sõlmima seeläbi uue makseteenuse lepingu, võib makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise õiguse kasutamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (2-18-5450, p 14). Asjaolud, millega seoses lepingu korralise ülesütlemise ajal olnud ei olnud makseteenuse osutajal kohustust sõlmida kliendiga uut lepingut tuleb tõendada makseteenuse osutajal (2-20-19001, p 16). Kohus selgitas seda kostjale 14.02.2025 määruses ning märkis ühtlasi, et kostjal tuleb selgesti esile tuua seaduse säte või kostja üld- või tüüptingimus, millele hageja isik ei vasta. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendina ka poolte lepingule kohaldunud üldtingimused. Kostja üldtingimusi ei esitanud, need esitas menetluses hilisemalt hageja. Ühtegi sätet või tingimust, millele hageja isik ei vasta, kostja, vaatamata kohtu selgitusele, selgesõnaliselt välja ei toonud.

7.Kohus tuvastab, et kostja poolt klientidele kehtestatud tingimused on sätestatud kostja üldtingimuste (dtl 99-106) p-des 5.2-5.5. Kostja viidatud üldtingimuste p 6.2 nõudeid kliendi isikule ei sisalda. Üldtingimuste punkt 5.2 sätestab, et pangal on õigus makseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda, kui selleks on mõjuv põhjus; makseteenuse lepingu sõlmimata jätmisel mõjuvaks põhjuseks loeb pank eelkõige asjaolu, kui isik või temaga seotud isik mh on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud grupile (pank ja AS LHV Group kontserni kuuluvad ettevõtted) ebaõigeid või puudulikke andmeid või keeldub andmeid esitamast (5.2.2); ei ole grupi nõudmise peale esitanud oma vara või rikkuse päritolu seaduslikkuse tõendamiseks või muude punktis 4 kirjeldatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisavalt andmeid või dokumente (5.2.4); on usaldusväärsete ja sõltumatute allikate või panga siseinfo põhjal seotud või olnud seotud organiseeritud kuritegevusega või muude esimese astme kuritegudega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või sanktsioonide rikkumise või nendest kõrvalehoidmisega (5.2.5).

8.Esitatu kohaselt omandas 19.01.2023 hagejas osa OÜ L (väljavõte registrist dtl 51-54), so H. K.e kontrolli all olev ühing. Kostja on vastuses hagile kirjeldanud erinevaid juhtumeid, kus H. K. seotud ühing on proovinud kostja juures kontot avada, millest kostja on keeldunud või lepingu hilisemalt üles öelnud, kuid kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset H. K.e tegu, mis võiks olla sisustatav ebaõigete või puudulike andmete esitamisena või andmete esitamisest keeldumisena. Kostja on märkinud, et H. K.t süüdistati 3,5 miljoni euro-suuruses rahapesus, kuid kohus lõpetas 2019.a.-l. menetluse seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Kohus leiab, et ainuüksi süüdistuse esitamise fakt ei ole piisav tuvastamaks, et H. K. on olnud seotud rahapesuga. Mistahes muid asjaolusid vastava sisustamiseks kostja esile toonud ei ole.

Kostja on veel välja toonud, et H. K. mõisteti 2016.a-l. süüdi maksukuriteos, kuid kostja vastavat oma üldtingimustega seostanud ei ole, mh ei ole välja toonud, kas tegemist oli esimese astme kuriteoga. Kohus nõustub ka hagejaga, et kostja käsitlus seoses H. K.e isikuga on vastuoluline.

Nähtuvalt hageja esitatud lepingust ja kontode nimekirjast (dtl 129, 130) on kostja sõlminud 01.12.2021 H. K. Au-kliendi lepingu ning H. K.el on käesoleval ajal kostja juures avatud 9 kontot.

Samuti on kostja sõlminud 10.02.2023 arvelduskonto lepingu H OÜ-ga, keda esindas lepingu sõlmimisel H. K. (kinnituskiri dtl 125). Vastav ei ole kooskõlas käsitlusega justkui ei vastaks H.

K.e isik kostja tingimustele.

9.RahaPTS § 42 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 20 lg 1 kohaselt kohustatud isik kohaldab järgmisi 6 hoolsusmeetmeid: kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil (1); kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine (2); tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist (3); ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine (4); teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik (5); ärisuhte seire (6). RahaPTS § 20 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse. Hoolsusmeetmete sisuks on seega peamiselt kliendi ja temaga seotud isikute kohta teabe kogumine ja analüüsimine.

10.Kohus leiab, et otsustus selle kohta, et hoolsusmeetmeid ei ole võimalik täita, eeldab, et esmalt on asjassepuutuvat teavet proovitud koguda. Ka kostja üldtingimuste p 5.2.4 lepingu sõlmimisest keeldumise eelduseks on, et hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisavalt andmeid või dokumente ei ole esitatud panga nõudmise peale. Käesoleval juhul on kostja esitanud H. K.e kohta hulgaliselt erinevaid seostamata väiteid seoses tema varasema majandustegevusega ning seonduvalt hagejasse jõudnud vahendite võimaliku päritoluga, kuid kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks enne lepingu üles ütlemist nõudnud hagejalt täiendava teabe või dokumentide esitamist, kuid hageja esitatu ei olnud hoolsusmeetmete täitmiseks piisav. Hageja väitel temalt mingeid täiendavaid andmeid ei nõutud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lepingu üles ütlemise ajal ei vastanuks hageja isik seaduses sätestatule või kostja poolt kehtestatud tingimustele.

11.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna kostja võib RahaPTS § 10 lg 3 tulenevalt oma riskiisu ise määrata, saaks kostja keelduda makseteenuse lepingu sõlmimisest viidates üldsõnaliselt oma riskiisule. VÕS § 7101 lg 1 kohaselt kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. Seadusest ei tulene, et VÕS § 7101 lg 1 kohalduks üksnes tarbijate suhtes. RahaPTS § 10 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel määrab kohustatud isik vähemalt selle, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida ning milliste puhul ta kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud isik selliste isikutega kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased meetmed. Kohus leiab, et see, millistele tunnustele vastavate isikutega soovitakse ärisuhteid vältida, tulebki sätestada makseteenuse osutaja üld- või tüüptingimustes.

12.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise ajal 10.03.2022 õigus keelduda hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisest. Seetõttu oli lepingu korraline ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega ning õigusliku toimeta.

13.Kohus rahuldab hagi ning tuvastab, et kostja 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel hagejaga 18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping ei lõppenud ja kehtib edasi.

14.Tõendid, millele kohus ei viidanud, kohtu hinnangul teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.

Menetluskulud 15. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.

7 16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 3 648,80 eurot, millest 490 eurot on riigilõivud (hagi esitamiselt 420 eurot, hagi tagamise taotluselt 70 eurot) ja 3 158,80 eurot kulutused lepingulisele esindajale (sh käibemaks). Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja kokku tasunud 490 eurot riigilõivu.

18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust 2023. ja 2025.a.-l vastavalt tunnihinnaga 140 eurot ja 180 eurot (lisandub käibemaks) kokku vastavalt 6 tundi ja 10 minutit ning 9 tundi ja 40 minutit (detailne toimingute loend dtl 151).

19.Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt ülemääraseks. Nii tasu 140 kui 180 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa kohtu hinnangul keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse hinda vastava õigusteenuse osutamise ajal.

20.Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 3 648,80 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.

21.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.