Obsah (12)

§ 657§ 654§ 236§ 238§ 662§ 651§ 552§ 5521§ 477§ 5621§ 667§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9687 Kohtuasi Z.V avaldus l

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohtus kuulas lapsed ära 09.06.2025 ja vanemad 11.06.
2. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.1–4.2.

1. Samuti tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.1, 2.9 ja 2.10 vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.5, 4.2.13 ja 4.2.
2. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus

§ 654lg 2 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Lapse ema esitas koos määruskaebusega uute tõenditena fotod lastest (dtl 259–272), ekirja U.S-i käitumise kohta pärast isa juurest tulekut (dtl 273), kolleegide kirjelduse ema kohta (dtl 274), e-kirjavahetuse isaga seoses suhtluskorra täitmise ja kokkulepetega (dtl 275–283),
2. ja
3. a suhtluskorra kokkulepped (dtl 284–289), vanemate e-kirjavahetuse löömise teemal (dtl 290) ja MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoogi vastuse päringule (dtl 291– 293).
4. Ka hagita menetluses kehtib

§ 236

lg 4, mille kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tõend esitati. Ema ei ole tõendite esitamisel selgelt esile toonud asjas tähtsust ja tõendamisele kuuluvat asjaolu, mis tõendi esitamist õigustaks. Siinses menetluses tuleb lahendada vanemate eriarvamus selle üle, milline on laste huvidest lähtuv suhtluskord laste ja nende isa vahel. Eelkõige on vaidlus selle üle, kui pikk peaks laste ja isa kohtumine olema. See, millisel põhjusel või kas üldse on kumbki vanematest suhtluskorda või omavahelisi kokkuleppeid konkreetsel juhul rikkunud, ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust. Samuti ei oma tähtsust fotod lastest, kolleegide kirjeldus ema kohta ning isa ja ema omavahelist suhet (sh minevikus toimunud intsidente) puudutavad tõendid (psühholoogi vastus päringule, mis põhineb üksnes ema avaldatud informatsioonil). Ringkonnakohus keeldub nimetatud tõendite (dtl 259–272, 274, 275–283, dtl 291–293) vastuvõtmisest

§ 238lg 1 alusel.

Kohus saab ka hagita menetluses vastu võtta ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsus.

§ 662

lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõenditena vastu e-kirja U.S-i käitumise kohta, vanemate kirjavahetuse löömise teemal ning

1. ja
2. a suhtluskorra kokkulepped, kuna need seonduvad vaidlusaluste asjaoludega.
3. Lapse isa esitas 17.01.2025 tõendina kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 331–332), millega soovib tõendada, et kinnisasi /asukoht/ kuulub temale. Kuna kinnisasja kuuluvus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, puudub vajadus seda asjaolu tõendada. Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest

§ 238lg 1 alusel.

18 2-21-9687 60. Ema esitas 10.06.2025 taotluse kaasata menetlusse lastepsühholoog või spetsialist, kes hindaks laste tegelikku olukorda, nende individuaalseid vajadusi ja sobivat suhtluskorda. Kolleegium selgitab, et laste olukorda, vajadusi ja sobivat suhtluskorda puudutavad asjaolud tuli esile tuua emal endal, mida ta ongi teinud. Maakohus määras suhtluskorra kindlaks õigesti nende esile toodud asjaolude kaalumise teel. Selliseid asjaolusid, mille hindamiseks tulnuks maakohtul või ringkonnakohtul määrata ekspertiis, s.o eelkõige eriteadmisi nõudvad asjaolud, ei ole esile toodud, ja neid ei tuvastanud ringkonnakohus ka ise asja materjali ega ärakuulamiste põhjal. PKS § 143 lg 2 1 teisest lausest tulenevalt on vanemate vaidluse korral laste ja vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramine kohtu kohustus. Selle kohustuse täitmist ei saa delegeerida lastepsühholoogile ega muule spetsialistile. Ema vastavad taotlused muude isikute menetlusse kaasamiseks jäävad rahuldamata. 61.

§ 651

lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega maakohus määras, et lapsed veedavad mõlema vanemaga aega võrdselt ühe nädala kaupa. Samuti vaidlustab ema osaliselt välisriikidesse reisimist ning lapse ja lahuselava vanema sidevahendite kaudu suhtlemist reguleerivaid punkte. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.

1. Kolleegium selgitab seoses lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.
2. Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi ei ole seejuures pelgalt loosung, vaid tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
3. Siinsel juhul rikkus maakohus menetlusõiguse norme sellega, et jättis lapsed ära kuulamata, ning eksis kaalutlusõiguse teostamisel, määrates võrdsel vanemlusel põhineva suhtluskorra ilma üleminekuperioodita. Ringkonnakohus muudab seetõttu määrust ja kehtestab võrdsel vanemlusel põhineva suhtluskorrani jõudmiseks järkjärgulise 19 2-21-9687 üleminekuperioodi. Samuti muudab ringkonnakohus lastega välisriikidesse reisimist ning laste ja lahuselava vanema sidevahendite kaudu suhtlemist puudutavaid suhtluskorra punkte vastavalt vanemate poolt ärakuulamisel ringkonnakohtule avaldatule.
4. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusnormi, jättes lapsed ära kuulamata ja põhjendamata laste ära kuulamata jätmist. Laste arvamuse välja selgitamata jätmisele viitab asjakohaselt ka ema oma määruskaebuses. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Seejuures tuleb sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ära kuulata ka laps tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. Ka

§ 552

1 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (

§ 5521lg 3).

Siinsel juhul ei nähtu asjaolusid, mille tõttu tulnuks jätta lapsed ära kuulamata. 66. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise, kuulates lapsed ise 09.06.2025 ära. Lähtudes

§ 477lg-st 8 ei koostatud ärakuulamise kohta protokolli.

Ärakuulamine toimus kohtuniku kabinetis. 5-aastane M.Q ja 7-aastane U.S tulid ärakuulamisele koos isaga. Lapsed olid üldiselt rõõmsameelsed (M.Q rohkem, kui U.S), kuid häbelikud ega soovinud kohtunikuga rääkida ja tema küsimustele vastata ning palusid, et isa ise kohtunikuga räägiks. Vestluse käigus M.Q siiski avanes pisut. Lapsed ei olnud seega valmis avaldama kohtunikule oma vahetut arvamust vaidluse asjaolude kohta, kuid ringkonnakohus sai siiski mulje laste ja isa omavahelisest heast kontaktist ning isa oskusest lapsi nende jaoks ebamugavas ja stressirohkes olukorras edukalt toetada. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel ärakuulamisel kogetuga.

1. Ema heidab maakohtule ette, et kohus ei teavitanud lahendi tegemise kuupäevast, ei andnud emale võimalust esitada isa viimastele dokumentidele seisukohta ega selgitanud välja, milline on hetkeolukord laste ja isa suhtlemise osas. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimus asjas pärast 11.04.2022 kohtukoosseisu vahetumist kohtuistung 08.11.2023, pärast mida esitas isa 09.11.2023 avalduse täienduse, millele ema esitas seisukoha 15.11.2023 ja eestkosteasutus 14.12.
2. Isa esitas 02.04.2024 omapoolse seisukoha ja 18.04.2024 selle täienduse. 03.10.2024 esitas isa taotluse menetluse kiirendamiseks, 26.11.2024 esitas seisukoha lastele määratud esindaja ning 10.12.2024 tegi maakohus lõpplahendi. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust teavitada hagita menetluses lahendatavas asjas menetlusosalisi lahendi tegemise ajast. Seega ei rikkunud maakohus lahendi tegemise ajast teatamata jätmisega menetlusnormi. Siiski võib nõustuda määruskaebuse väitega, et olukorras, kus ema viimane (ja tegelikult ainus) seisukoht oli esitatud rohkem kui aasta enne kohtulahendi tegemist, võinuks kohus määrata ka emale tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks. Lastega seotud vaidluste puhul on iseäranis oluline, et kohus arvestaks asja lahendamisel hetkeolukorda ja võimalikke vahepealsel perioodil toimunud muutusi. Samas ei ole ema kaebuses esile toonud, millised olulised asjaolud jäid tal tähtaja määramata jätmise tõttu esile toomata. Igal juhul sai ema esitada kõik oma seisukohad ja väited määruskaebemenetluses ning ringkonnakohus sai nendega asja lahendamisel arvestada. See menetluslik eksimus ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud määrata võrdsel vanemlusel põhinev suhtluskord. Ema määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et selline suhtluskord konkreetselt kõnealustele 20 2-21-9687 lastele ei sobi. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja lähtunud otsustuse tegemisel laste huvidest. Ka ringkonnakohtus toimunud laste ja vanemate ärakuulamised ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

1. Küll aga leiab ringkonnakohus, arvestades ema esiletoodut selle kohta, et lapsed, eriti U.S, vajavad kohanemiseks tuge ja aega, et kehtestada tuleb astmeline üleminekuperiood, mille käigus jõutakse võrdse suhtluskorrani sujuvalt. Arvestades, et vanemad on kokkuleppel suvel nädal-nädal korda varem rakendanud (dtl 288), on lapsed iseenesest harjunud isa juures ka nädala järjest veetma. Asjaolu, et selline kord on varem olnud üksnes suvel, ei oma seejuures tähtsust. Üleminekuperiood tuleb kehtestada selliselt, et isa ja laste koos veedetav aeg pikeneb iga kolme kuu möödumisel ühe päeva võrra. Selliselt jõutakse võrdse suhtluskorrani ühe aastaga, mis on piisav aeg uue elukorraldusega harjumiseks.
2. Määruskaebuse ja ärakuulamisel avaldatu põhjal seisneb kaebaja peamine etteheide maakohtu määrusele selles, et mõistlik ega laste huvides ei ole rikkuda senini hästi toimivat (esialgse õiguskaitse määrusel põhinevat) elukorraldust, mil lapsed on isa juures üle nädala reedest esmaspäevani. Ringkonnakohus mõistab laste ema muret, mis tuleneb eelkõige sellest, et praegusel hetkel ei ole teada, kuidas suhtluskorra muudatused lastele mõjuvad. Samas ei ole siinses asjas esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et isaga pikemalt suhtlemine võiks lapsi kahjustada või olla muul moel nende huvidega vastuolus, sh ei ole alust eeldada, et isa ei saa laste ja nende heaolu tagamisega hakkama pikemalt kui neli päeva järjest. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka maakohus. Isa ja laste omavaheline hea ja soe läbisaamine ning isa oskus lapsi toetada nähtus kohtule ka 09.06.2025 toimunud ärakuulamisel. Üksnes sellest, et senine suhtluskord on toiminud väga hästi, ei saa iseenesest järeldada, et olukorra muutudes läheb kõik halvemaks, nagu kardab ema.
3. M.Q osas tõi ema esile, et liiga järsud muutused on varem (s.o
4. a) lapsele terviseprobleeme tekitanud ja M.Q on ise öelnud, et ta ei soovi isaga pikemalt aega veeta. U.S-i osas leiab ema, et isaga pikemalt aja veetmine ei ole tema huvides, kuna isa juurest tulles on U.S-i käitumine probleemne. Ärakuulamisel möönis isa, et ka tema on pannud tähele ema kirjeldatud käitumisprobleeme. Puudub alus järelduseks, et need ema viidatud probleemid seonduvad nimelt isa juures viibimisega või et need süveneksid siis, kui suhtlusaeg pikeneb. Kuna ringkonnakohus kehtestab aastase üleminekuperioodi, ei toimu suhtluskorras järske muutusi ja vanematel on võimalik laste kohanemist pidevalt jälgida. Ema ei väida, et senine suhtluskord lapsi kahjustaks. M.Q osas tuleb lisaks tähele panna, et käesoleval ajal 5-aastase lapse välja öeldut ei saa samastada tema tegeliku tahte ega huvidega. Ema ei ole selgitanud, millistel asjaoludel, põhjustel ja mis kontekstis M.Q väidetavalt ütles, et isaga pikemalt aega veeta ei soovi. Ringkonnakohus veendus ärakuulamisel, et M.Q-l on isaga usalduslik suhe. Iseenesest see, et laps võib igatseda teist vanemat, on tavapärane ja selleks puhuks näeb suhtluskord ette võimaluse teise vanemaga kontakti hoida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses esile toodud asjaolusid, mis õigustaksid M.Q osas teistsugust suhtluskorda, kui maakohus määras. Õe ja venna suhtes erinevate suhtluskordade rakendamine oleks vastuolus laste huvidega ja kahjustaks nii laste omavahelist suhet kui ka suhet vanematega.
5. Kui mõlemad vanemad tahavad ja on võimelised lapsi kasvatama ning lastel on mõlema vanemaga kiindumussuhe, ei ole põhjendatud jätta ühte vanemat kõrvale laste kasvatamisest ja igapäevaeluga seonduvast, mida võimaldab suhtluskord, kus lapsed viibivad mõlema vanemaga ka nädala sees. Vastupidiselt ema seisukohale leiab kolleegium, et see pakub 21 2-21-9687 lastele suuremat stabiilsust ja teisele vanemale võimalust lapsi tegelikult kasvatada, kui üksnes isa juures nädalavahetusel külas käimine. Kui uus suhtluskord mingil põhjusel või ajahetkel lastele siiski ei sobi, on vanemate kohustus sellele reageerida ja püüda leida olukorrale laste huvidele vastav lahendus. Kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta, on võimalik pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtusse.
6. Ema vaidlustab maakohtu määrust ka osas, millega maakohus määras lastega välisriiki reisimise soovist teavitamise korra ja tingimused ning vanema kohustuse anda välisreisiks nõusolek. Vanemad nõustusid ärakuulamisel, et määrusest tuleb välja jätta vanema kohustus nõustuda teise vanema reisimise sooviga, kuid põhimõtteliselt nõustusid sellega, et lastega reisimine on tavapärane. Lisaks olid vanemad ühel meelel selles, et välisreisi soovist etteteatamise aeg võiks olla üldjuhul vähemalt 30 päeva, kuid lähiriikide (Soome, Läti, Rootsi) puhul vähemalt 15 päeva. Seega muudab ringkonnakohus vastavat suhtluskorra punkti, tuginedes ema määruskaebuses esile toodule ja vanemate poolt ärakuulamisel avaldatule. Arvestada tuleb sedagi, et eelkõige peab vanem planeerima reisi ajale, millal lapsed viibivad suhtluskorra järgi temaga.
7. Lisaks vaidlustab ema suhtluskorra punkti, millega maakohus määras laste igapäevase sidevahendite vahendusel suhtlemise õiguse teise vanemaga. Ema hinnangul tekitab see punkt vaidlusi ega ole täidetav ning mõistlik oleks sätestada, et suhtlemine toimub kolmapäeviti kell 19.
8. Ärakuulamisel nõustusid mõlemad vanemad, et lastele peab jääma õigus suhelda teise vanemaga igal ajal. Ka jõuti üksmeelele selles, et lahus elaval vanemal võiks olla õigus suhelda lapsega igal ajal kirjalikul teel. Ema soov oli aga reguleerida vanema lapsele helistamise aeg selliselt, et see võib toimuda kolmapäeviti kell
9. Isa leidis, et tegemist on põhjendamatu piiranguga, kuid möönis võimalust sellega nõustuda. Kohus leiab, et ema soov leppida kokku ajas, millal lapsed peavad olema olukorras, kus neil on võimalus ja valmisolek teise vanemaga telefoni teel suhelda, on mõistlik. See võimaldab vanemal enda ja laste aega paremini planeerida ja lapsi kõneks ette valmistada. Ringkonnakohus muudab vastavalt suhtluskorra punkti.
10. Ema palus täiendada suhtluskorda vanemate omavahelise kokkuleppega, mille kohaselt isa viib esmaspäeviti U.S-i jalgpallitrenni. Ärakuulamisel kinnitas ema, et see vajadus on ära langenud, kuna U.S enam seal trennis ei käi.
11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad maakohtu määruse kirjeldavas osas kajastatud asjaolusid ja seisukohti, millele maakohus otsustuse tegemisel ei tuginenud. Samuti ei vasta kolleegium ema väidetele, mis puudutavad vanemate omavahelist minevikku ja konflikte, kuna need väited ei oma siinse vaidluse lahendamisel tähendust. Asjas ei ole toodud esile elulisi asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid, et isa oleks laste suhtes vägivaldne. Ema 24.05.2021 e-kirjas (dtl 273) viidatud U.S-i tõukamisele on isa 05.03.2021 e-kirjas (dtl 290) vastanud ja selgitanud, et tegu oli ühekordse juhtumiga, mil laps tuli liha grillimise ajal kaminale liiga lähedale ja isa pidi kiirelt reageerima. Selle juhtumi põhjal ei saa järeldada, et isa oleks laste suhtes vägivaldne.
12. Ema väidab, et isa treenib lapsi üle ja on emale ette heitnud, et ema nädalavahetustel on lastel vähem liikumist ja sporti. Samuti vaidlustab ema kohtu seisukoha, et vanemat ei saa kohustada last lasteaeda viima. Ringkonnakohus selgitab, et laste õppe- ja huvitegevusega seonduvad otsustused on samuti vanemate hooldusõiguse küsimus, mis käesolevas suhtluskorra vaidluses lahendamisele ei kuulu. 22 2-21-9687 78.

§ 5621

lg 3 esimese lause kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Eelnev tähendab, et määruse tervikresolutsiooni punktides 4.2.1–4.2.5 määratud suhtluskord hakkab kehtima sisuliselt kohe, st kui määrus on tehtud teatavaks emale, isale ja lastele (esindaja vahendusel) (vt ka RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p 23.1). Kolleegium selgitab siiski, et vanemad võivad (sh suveperioodil) omavahelisel kokkuleppel reguleerida lastega suhtlemise teisiti, kui on määrusega ette nähtud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda ise reguleerida, kuna vanemad kinnitasid ärakuulamisel, et suve osas on nad kokkuleppeid sõlminud (seda kinnitavad ka varasemate aastate suhtluskorra kokkulepped, dtl 285–289). Kohu sekkub vanemate ja laste suhtesse üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik (PKS § 143 lg 21). 79. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas

§ 667lg-ga 3 kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 80. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. 81. Lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 23