2-24-144725/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2025, Tartu Tsiviilasja nr 2-24-144725 Tsiviilasi Rediem Capital AB hagi Z.L-i väljamõistmiseks Hagi hind 6289,57 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema vastu võlgnevuse Kostja: Z.L (isikukood XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Heiki Kuningas kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi Z.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2.Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 16573311 tulenev põhivõlgnevus 796,84 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,88 eurot.

3.Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingu nr 16359423 alusel sissenõudmiskulud 15 eurot ja põhivõlgnevus 305,54 eurot järgneva maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni.

1 4. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15984008 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 35,52 eurot, millelt mõista välja ka VÕS § 113 lg 1 järgne viivis alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

5.Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15984008 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 521,12 eurot järgneva maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

2 6. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 14596374 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 300,04 eurot järgneva maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3 7. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15406947 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5,75 eurot, millelt mõista välja ka VÕS § 113 lg 1 järgne viivis alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

8.Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15406947 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 293,62 eurot järgneva maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

9.Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 13057603 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 1283,73 eurot järgneva maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja 4 sissenõudmiskulud 35 eurot.

10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11.Mõista Z.L-ilt välja menetluskulud 768,60 eurot, riigituludesse. Menetluskulu tasumise info on makseinfo lehel.

12.Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

13.Toimetada otsus kätte pooltele, saata p-i 11-12 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul kui apellant taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

5 ASJAOLUD 1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 17.01.2025 hagi Z.L-i väljamõistmiseks. (kostja) vastu võlgnevuse 2. Avalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja järgnevad lepingud:

2.1. 01.07.2023 järelmaksulepingu nr 16573311, mille alusel sai kostja kauba summas 796,84 eurot (dtl 48-54). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 48,56%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse saatmise seisuga olid tasumata kolm järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles. Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 796,84 eurot.

2.2. 27.05.2023 järelmaksulepingu nr 15984008, mille alusel sai kostja kauba summas 586,85 eurot (dtl 55-60). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,27%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid summas 30,21 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 556,64 eurot.

2.3. 06.03.2023 järelmaksulepingu nr 14596374, mille alusel sai kostja kauba summas 368,57 eurot (dtl 62-65). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,32%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 68,53 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Seega on põhivõlg 300,04 eurot.

2.4. 17.06.2023 järelmaksulepingu nr 16359423, mille alusel sai kostja kauba summas 419,24 eurot (dtl 69-72). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 39,82%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset 10.02.2024, 10.03.2024, 10.04.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.05.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 113,70 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 305,54 eurot.

2.5. 22.04.2023 järelmaksulepingu nr 15406947, mille alusel sai kostja kauba summas 345,99 eurot (dtl 76-79). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,39%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid summas 46,62 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 299,37 eurot.

2.6. 08.11.2022 refinantseerimise lepingu nr 13057603, mille alusel sai kostja laenu 3350,98 eurot (dtl 82-83) ja millega refinantseeriti kostja laenulepingutest nr 10609987; 10843548;

11095253; 11291350; 12025625; 12211324; 12243255; 12368212; 10442288 tulenevad kohustused. Kostja pidi laenu tagastama perioodil 10.12.2022-10.11.2027. Lepingu 6 kohaselt on krediidi kulukuse määraks 38,11%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles.

Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 1382,94 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1968,04 eurot.

3.Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus lepingute alusel kokku 4226,47 eurot.

4.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 13.09.2024 kostja vastased nõuded Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esindajana on teavitanud nõude loovutamisest ka võlgnikku.

5.Hageja toob välja, et hagiavalduses arvestab hageja kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhiosa katteks ehk laenusumma tagasimakseteks ((RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 25).

Seega eeltoodust tulenevalt ei pea hageja täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, kuna nõuab vaid reaalset põhiosa jääki ja viivist.

6.Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

7.Hageja märgib, et kõigi kuue lepingu järgi on kokku lepitud viivisemääras lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastass 0,0671% päevas. Hageja arvestab viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2025:

8.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 832,41 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

9.Hageja nõuab lepingute nr 16573311 ja 15984008 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot kummagi lepingu eest, kokku 80 eurot. Lepingute 15406947 ja 14596374 alusel nõuab hageja sissenõudekulusid 30 eurot kummagi lepingu alusel, kokku 60 eurot. Lepingu nr 13057603 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Hageja sissenõudmiskulud lepingu nr 16359423 alusel on 20 eurot. Sissenõudmiskulud kokku on 210 eurot.

10.Kohus selgitas hagejale 20.01.2025 määrusega, et kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hagejal tuleb esitada nõude ümberarvestus.

11.Hageja esitas 24.01.2025 menetlusdokumendis alternatiivsed ümberarvestused.

12.27.02.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud 08.11.2022 refinantseerimise lepingu nr 13057603 alusel esitatud nõude kujunemist. sõlmitud 7 13. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

14.Kostja nõustub 01.07.2023 lepingus nr 16573311 nimetatud ostusummaga 796,84 eurot.

15.Samuti on õige 17.06.2023 sõlmitud leping nr 16359423 summas 419,24 eurot.

16.Kostja ei ole sõlminud 27.05.2023 lepingut nr 15984008 summas 586,85 eurot; 06.03.2023. lepingut nr 14596374 summas 366,57 eurot ja 22.04.2023 lepingut nr 15406947 summas 345 eurot. Lepingutel puudub kostja allkiri.

17.Kaup on saadud 07.05.2022 lepingu nr 11095253 alusel summas 340,11 eurot; 07.08.2022 lepingu nr 12025625 alusel summas 393,83 eurot; 24.03.2022 lepingu nr 12211324 alusel summas 123,18 eurot.

18.Kaupa pole ja lepinguid nr 10109987; 10843548; 11291350; 12243255; 12368212;

10442289 pole sõlmitud.

19.Kokku on kaupa saadud 2073,20 euro eest. Makseid on TF Pangale tehtud 2022. aastal 1045,71 eurot ja 2023. aastal 1345,27 eurot. Seega kokku 2301,28 eurot. Eelnevast tulenevalt on kaupade eest makstud rohkem kui saadu netohind.

20.Hageja väitel on sõlmitud refinantseerimisleping, kuid kostja pole allkirjastanud mingil viisil ühtegi lepingut. Kostjaga on vesteldud telefoni teel, kuid selles vestluses ei puudutatud summat ega ka lepinguid mida refinantseerida kavatsetakse. Hagiavaldusele on lisatud refinantseerimisleping, mida kostja nägi esimest korda.

21.Kostja on seisukohal, et hagidele lisatud lepingutes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu on intressikokkulepe tühine ja intressimääraks on käesolevas võlasuhtes VÕS § 94 intressimäär. Käesoleval juhul pole hageja täitnud VÕS § 434 7 nõuet ja tagasimakseid pole uuesti määratud. Erinevates hagiavaldustes on esitatud mitmed arvestused, kuid pole selge millisest võlasummast lähtutakse. Refinantseerimislepingus on laenusumma 3350,98 eurot. Pole selge kuidas see kujunenud on ja millal ja millisel viisil kostja selle kinnitanud on.

22.Viimases seisukohas on kostja väitnud, et pole allkirjastamata lepingute alusel kaupu saanud.

KOHTU SEISUKOHT 23. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

24.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud viis laenulepingut ja üks refinantseerimise leping, millega on refinantseeritud omakorda üheksa laenulepingut.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tulenevad põhivõlgnevused, intressi, viivised ja sissenõudmiskulud.

25.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja hinnangul ei ole kõik hageja poolt viidatud lepingud poolte vahel sõlmitud ning nende alusel, mida kostja tunnistab, on kostja kõik nõuded juba täitnud.

26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ei vaidle vastu, et nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.

27.Pooled ei vaidle ning kohus nõustub, et kõik hagiavalduses toodud lepingud on tarbijakrediidilepingud.

8 28. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustuste kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

29.Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks lepingute nr 16573311, 15984008, 14596374, 16359423, 15406947 ja 13057603 laenutaotlused.

Hageja rõhutas, et hageja ei nõua kostjalt lepingu järgsete intresside või muude kulude tasumist ning nõuab kostjalt vaid põhivõla ja viiviste tasumist. Hageja tõi välja, et arvestas kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhiosa katteks (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Seega ei pidanud hageja vajalikuks täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist selgitada.

30.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.

Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

9 31. Järgnevalt analüüsib kohus hageja esitatud nõudeid lepingute osas eraldi.

31.1. Kostja nõustus, et pooled on sõlminud 01.07.2023 järelmaksulepingu nr 16573311, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 796,84 eurot (dtl 48-54). Kuivõrd kostja lepingu alusel ühtegi tagasimakset ei teinud, tuleb lugeda, et leping on 09.03.2024 kehtivalt VÕS § 416 lg 1 alusel üles öeldud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 796,84 eurot. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 159,33 eurot perioodil 25.03.2024-17.01.2025 0,0671% päevas. Hageja märgib, et kõigi kuue lepingu järgi on kokku lepitud lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Hageja arvestab viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2025. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu muutub leping tühiseks krediidiga seotud tasude osas, muutub tühiseks ka viivisekokkulepe ja hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras (kõigi lepingute osas). Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 25.03.2024-17.01.2025 summas 79,88 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm teadet (20 eurot ja kaks 5 eurost ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot). Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lubab tasu küsida vaid 3 kirja eest.

Kuigi sättes olev maksimaalne piirmäär on suurem, kui kolme kirja tasu (20 +5+5), siis ei ole sätte mõttega kooskõlas, et puudujääv summa (10 eurot) „täidetakse“ muude kuludega, mille kandmist ei ole hageja tõendanud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lisakulude kandmist rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 30 euro ulatuses.

31.2. Kostja nõustus, et pooled on sõlminud 17.06.2023 järelmaksulepingu nr 16359423, mille alusel sai kostja kauba summas 419,24 eurot (dtl 69-72). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid summas 113,70 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 305,54 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (25.05.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses, ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

10 Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 20 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale teate (15 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot).

Lähtuvalt eelmises punktis märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas 15 euro ulatuses.

31.3. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole sõlminud lepinguid nr 15984008, 14596374, 15406947 ja refinantseerimislepingut nr 13057603. Lepingutel puudub kostja allkiri. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule 17.01.2025 hagiavaldusega koos vaidlusalused laenulepingud, millel on kostja digiallkiri, vastavalt lisa 2, 3 ja 5.

Digiallkirjastatud refinantseerimislepingu on hageja esitanud 20.01.2025 menetlusdokumendi lisa 5 (dtl 346-353). Seega on tegemist kehtivate lepingutega. Kohus selgitab kostjale, et juhul kui kostja pole lepingute alusel kaupu saanud ei muuda see lepinguid tühiseks. Sellisel juhul on kostjal õigus esitada VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 müüja vastu lepingu täitmise nõude.

31.4. Lepingu nr 15984008 alusel sai kostja 27.05.2023 kauba summas 586,85 eurot (dtl 55-60).

Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.11.2023 - 10.06.2028. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 30,21 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 556,64 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja sissenõutavaks muutunud põhiosa 35,52 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

11 Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm teadet (20 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas 30 euro ulatuses.

31.5. Lepingu nr 14596374 alusel sai kostja 06.03.2023 kauba summas 368,57 eurot (dtl 6265). Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2023 - 10.03.2028. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 68,53 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

12 ja 31.6.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm teadet (15 eurot, kaks 5 eurost muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot).

Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas 25 euro ulatuses.

Lepingu nr 15406947 alusel sai kostja 22.04.2023 alusel krediiti 345,99 eurot (dtl 76-79). Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.09.2023 10.04.2028. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 46,62 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 299,37 13 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja sissenõutavaks muutunud põhiosa 5,75 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm teadet (15 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega tekkinud 14 kulud on 5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas 25 euro ulatuses.

31.7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB ja kostja 08.11.2022 refinantseerimislepingu nr 13057603, millega refinantseeriti kostja laenulepingutest nr 10609987; 10843548;

11095253; 11291350; 12025625; 12211324; 12243255; 12368212; 10442288 tulenevad kohustused.

31.7.1. 15.03.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10609987 sai kostja krediiti 1814,82 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 468,67 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 1346,15 eurot.

31.7.2. 10.04.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10843548 sai kostja krediiti 104,35 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 47,46 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 56,89 eurot.

31.7.3. 07.05.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 11095253 sai kostja krediiti 340,11 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 84,19 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 255,92 eurot.

31.7.4. 27.05.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 11291350 sai kostja krediiti 48,59 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 48,59 eurot.

31.7.5. 07.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12025625, sai kostja krediiti 393,83 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 393,83 eurot.

31.7.6. 24.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12211324 sai kostja krediiti 123,18 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 123,18 eurot.

31.7.7. 28.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12243255 sai kostja krediiti 42,67 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 42,67 eurot.

31.7.8. 09.09.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12368212 sai kostja krediiti 245 eurot. Kostja on lepingule tagasimakseid teinud kokku 9,71 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 235,29 eurot.

31.7.9. 24.02.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10442288 sai kostja krediiti 229,95 eurot. Kostja on lepingule tagasimakseid teinud kokku 65,80 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 164,15 eurot.

Seega saab refinantseerimislepingu nr 13057603 laenusummaks ümbearvestatult lugeda 2666,67 eurot. Kostja ei ole hageja ümberarvestatud nõude osas vastuväiteid ega tõendeid esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud hageja poolt nimetatud summades tagasimakseid. Kuivõrd kostja on pärast refinantseerimislepingu sõlmimist teinud refinantseerimislepingu alusel tagasimakseid summas 1382,94 eurot, mis tuleb lugeda põhinõude katteks on põhinõude suuruseks 1283,73 eurot.

Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud on kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale 15 järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagi kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm teadet (25 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas 35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude osaliselt, sh rahuldab hageja nõuded tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete väljamõistmiseks peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on andnud kostjale menetluses riigi õigusabi tuleb riigi õigusabi kulud TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Kohus määras 26.05.2025 määrusega riigi õigusabi korras esindaja kulude suuruseks 768,60 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt riigi tuludesse 768,60 eurot.

33.Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul makserekvisiitidele, mis lisatakse käesolevale kohtulahendile (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 16 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 17

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.