Obsah (7)

§ 440§ 444§ 445§ 162§ 168§ 164§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik M.D Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2025, xxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4372 Tsiviila

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt

§ 444lg-le 3 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks xxxxxx kinnisasja osas, siis rahuldab kohus vastavas osas hagi. Kohus lõpetab poolte kaasomandi xxxxxx kinnisasjale selliselt, et xxxxxx kinnisasi tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja ei ole hagejate taotluse osas vastuväiteid esitanud.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi ükskõik milline Tartu kohtutäitur, kelle poole hagejad või kostja esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub. Enampakkumine toimub kohtutäituri määratud alghinnaga ja pakkumise sammuga 500 eurot. Esmalt tasutakse xxxxxx kinnisasja müügist saadud raha arvelt enampakkumise läbiviimise kulud. Arvestades seda, et kostja peab tasuma hagejatele hüvitise xxxxxxxx kinnisasja omandikaotuse eest, on nii hagejad kui kostja nõustunud sellega, et xxxxxx kinnisasja müügist saadav ülejäänud tulem (millest on tasutud enampakkumise läbiviimise kulud) jagatakse hagejate vahel võrdselt. Selguse huvides peab kohus vajalikuks märkida, et ülejäänud tulem tuleb jagada hagejate vahel järgmiselt: 1/6 hagejale I, 1/6 hagejale II ja 4/6 (kostja) osa tuleb jagada hagejate vahel võrdselt. Kohtu hinnangul on sellise sõnastuse korral selgem, milline osa xxxxxx kinnisasja müügist saadud tulemist kuulub igal juhul hagejatele (tulenevalt nende kaasomandi osast) ning milline kostja kaasomandi osa jagatakse nende vahel võrdselt seoses xxxxxxxx kinnisasja omandikaotuse eest hüvitise saamisega. 5. Kuivõrd hagejad on võtnud vastuhagi õigeks xxxxxxxx kinnisasja osas, siis rahuldab kohus vastuhagi. Kohus lõpetab poolte kaasomandi xxxxxxxx kinnisasjale selliselt, et kumbki hageja annab 1/6 kinnisaja mõttelise osa omandist kostjale. Kohus kohustab hagejaid andma tahteavalduse xxxxxxxx kinnisasja kinnisturegistris nende suhtes omaniku kande kustutamiseks ning kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus kostjat tasuma kummalegi hagejale hüvitise 24 166 eurot 66 senti omandikaotuse eest. Kostja ja hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et eespool nimetatud hüvitise tasumine toimub järgmiselt: xxxxxx kinnisasja müügist saadud kostja osa (4/6) tuleb jagada võrdselt hagejate vahel ning puudujääva summa tasub kostja hiljemalt ühe nädala jooksul pärast xxxxxx kinnisasja müügist hüvitise laekumist hagejatele. Kohus peab ka põhjendatuks määrata, et hüvitis muutub sissenõutavaks igal juhul (s.t sõltumata xxxxxx kinnisasja müügi hetkest) hiljemalt ühe aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Kohus märgib, et on antud küsimust menetlusosalistega arutanud ka

1. märtsi 2025 kohtuistungil ning kostja oli nõus sellega, et hüvitise sissenõutavaks muutumine oleks seotud konkreetse ajaga. Vastasel juhul võib kohtu hinnangul tekkida olukord, kus xxxxxxxx kinnisasja omandikaotuse eest hüvitise saamine võib võtta määramata aja. 4
2. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Kaasomanikul, kes hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, on õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine

§ 445lg 1 esimese lause mõttes (vt nt Riigikohtu 22.

märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18320, p 15.1). Hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kohus kohustab neid andma kinnistusraamatu omanikukande muutumise nõusolekud xxxxxxxx kinnisasja osas üksnes juhul, kui kostja on täies ulatuses täitnud hüvitise maksmise kohustuse. Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat ning seda, et kostja ei ole taotlusele vastu vaielnud, peab kohus põhjendatuks taotlus

§ 445lg 1 alusel rahuldada.

7. Menetluskulude jaotuse kohta märgib kohus järgmist. Üldjuhul jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.

Praeguses asjas on kohus rahuldanud hagi xxxxxx kinnisasja osas ning vastuhagi xxxxxxxx kinnisasja osas, kuivõrd vastavates osades on hageja vastuhagi ja kostja hagi õigeks võtnud.

§ 168

lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õiguskirjanduses on

§ 168

lg 6 kohaldamise näitena toodud välja ühis- või kaasomandi lõpetamise või ka tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuste täitmiseks esitatud hagid (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. § 169 komm 3.7. Tallinn 2017). Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist

§ 168

lg-s 6 sätestatud olukorraga, kuivõrd kumbki pool ei ole hagi ja vastuhagi kohe õigeks võtnud, samuti ei saa asuda seisukohale, et hagejad või kostja ei oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 162

lg 4 võimaldab aga jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliselt ongi kaasomandi lõpetamise vaidlustes leitud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Eelnevat on kohus selgitanud ka
2. märtsi 2025 kohtuistungil.
3. Praeguses asjas on nii hagejad kui ka kostja soovinud kaasomandi lõpetamist (hagejad esitasid hagi ja kostja vastuhagi) ning seega on kaasomandi lõpetamine nii hagejate kui kostja huvides. Nii hagejad kui ka kostja kandsid seoses hagi ja vastuhagi esitamisega kulusid (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud). Samas on kohus määranud xxxxxxxx kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ning kostja on tasunud ekspertiisikulud 1336 eurot (vt
4. novembri 2024 määrus). Tegemist on kaasomandi lõpetamise vaidlusega ning ekspertiis xxxxxxxx kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemiseks on tehtud mõlema poole huvides. Seetõttu tuleb ekspertiisikulude jaotusele kohaldada

§ 164

lg-t 2 ning jätta see kulu poolte vahel võrdsetes osades (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-22-2990, p 12). 5 Kohus mõistab hagejatelt solidaarselt (

§ 165

lg 1) kostja kasuks välja pool kostja tasutud ekspertiisikuludest, s.o 668 eurot.

1. Muude menetluskulude jaotamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada ka järgmist. Eelnevalt on kohus leidnud, et kaasomandi lõpetamine on nii hagejate kui ka kostja huvides. Kohus rahuldab hagi xxxxxx kinnisasja osas ning vastuhagi xxxxxxxx kinnisasja osas, kuivõrd vastavates osades on hageja vastuhagi ja kostja hagi õigeks võtnud. Pooltel oli menetluses võimalik sõlmida kompromiss ning seda enam, et kokkuvõttes ei olnud neil vaidlust kaasomandi lõpetamise viisi üle (hagejad nõustusid xxxxxxxx kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse ja hüvitise saamisega ning kostja nõustus xxxxxx kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel). Kui
2. märtsi 2024 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks piisab eriteadmistega isiku arvamusest, siis järgmisel päeval teatasid hagejad, et neile ei piisa eriteadmistega isiku arvamusest ning kohus peab määrama ekspertiisi. Samuti on kohus korduvalt määranud kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks, kuid kostja esitas vastuhagi alles detsembris 2025 (ning pärast vastuhagi esitamist tuli kohtul selgitada, kuidas peaks kostja oma nõudeid sõnastama). Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul jätta kulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ M.D Kukkes kohtunik 6