KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja

) § 117 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 eurot XXX OÜ, rk xxxxx; asukoht xxx; juhatuse liige X (ik XXX); e-post xxx; tel xxxx; varem süütegude eest karistamata Vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere; LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS; Maakri 19/1, Tallinn; e-post pirkkamarja.poldvere@leadell.com Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo; esindaja Annika Koha; asukoht Roheline 64, Pärnu; e-post info@keskkonnaamet.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30, § 38 lg-st 1, § 132 p-st 3, §-dest 133‒ 135, maakohus otsustas:

1. Rahuldada XXX OÜ kaebus.
2. Tühistada Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo 26.02.2025 otsus väärteoasjas nr
4. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
5. Jätta XXX OÜ taotlus menetluskulude hüvitamise osas rahuldamata.
6. Otsuse koopia anda kaebuse esitanud isikule, tema kaitsjale ja Keskkonnaametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteoetteheide XXX OÜ juhatuse liige X korraldas pinnase koorimist Aardla liivakarjääri põhja osas lindude pesitsusajal perioodil 22.05-24.05.2024, rikkudes selle teoga

§ 117, mis näeb ette vastutuse kaevandamisloa nõuete rikkumise eest.

Kirjeldatud teo pani XXX OÜ juhatuse liige X toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes, kuna isik oli teadlik, et Aardla liivakarjääri lääne- ja põhjaosas on pinnase koorimine ja valli moodustamine lubatud vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega ning isik oleks pidanud möönma, et kooritud alast suurem osa jäi karjääri suhtes põhjapoolsesse osasse. XXX OÜ juhatuse liikme X suulisel korraldusel koorisid MKM Infra OÜ töötajad ajavahemikus 22.05.-24.05.2024 alltöövõtu korras pinnast Tartumaal, Kastre vallas, Aardla külas, Lingi kinnistul (katastritunnusega 18501:001:0562) Aardla liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolses osas lindude pesitsemise ajal, rikkudes XXX OÜ-le väljastatud kaevandamisloa nr KL-519847 kõrvaltingimust nr 17, mis ütleb, et karjääri rajamise algusperioodil võib karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja valli moodustamine toimuda vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (so ajavahemikus 31.07. kuni 15.03). Seejuures ei teadnud MKM Infra OÜ töölised, et keskkonnaloa kohaselt on tööde teostamine Aardla liivakarjääri põhjaosas lindude pesitsusajal keelatud. Eelkirjeldatud tegevusega pani XXX OÜ toime maapõueseaduse § 117 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Keskkonnaameti (KeA) 26.02.2025 otsusega väärteoasjas nr 940024000570 karistati XXX OÜ karistati

§ 117lg 2 järgi rahatrahviga 8000 eurot.

1. XXX OÜ (XXX OÜ) esitas mainitud otsusele kaitsjate kaudu kaebuse. 21.05.2025 kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles toodud taotluste juurde. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja leiab, et XXX OÜ teos puuduvad väärteo tunnused. XXX OÜ ei ole kaevandamisloa nõudeid rikkunud. Kaevandamisloas ei ole õiguspäraselt (selgelt ja üheseltmõistetavalt) piiranguid kehtestatud. Piiranguid ei ole märgitud keskkonnaloa taotluse graafiliseks lisaks olevale mäeeraldise plaanile. Kaevandamisloa eritingimus 17 lubab ka linnurahu ajal paljandustöid teha, ebaselge on vaid see, kuskohas. Selge õigusrikkumine puudub, ka KeA inspektor Kadri Roos ei osanud menetluse käigus selgitada, millises karjääri osas võis paljandustöid teha linnurahu ajal. KeA rikkus otsuses põhjendamiskohustust, kuna vältis käsitlust, millisesse ilmakaarde jääb ala, kus XXX OÜ koorimistöid tegi. Vaatamata kaevandamisloa puudustele ja tagantjärele selgunud grammatilisele ebaselgusele on XXX OÜ täitnud kaevandamisloa tingimusi sisuliselt ja eesmärgipäraselt, s.o kooskõlas tingimuste aluseks olnud keskkonnamõju hindamise aruandega (KMH). Kaebaja tegi paljandustöid kirdes, mitte põhjas ega läänes. Tehtud paljandustööd toimusid kooskõlas Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise projekti (projekt) lisaks oleva mäetööde plaaniga. Mäetööde plaan on koostatud lähtudes keskkonnaloast ja KMH-st. Kaebaja tõlgendas kaevandamisloa eritingimust 17 kooskõlas selle aluseks olnud KMH-ga. Kokkuvõtvalt nii, et eritingimuse 17 eesmärk on KMH aruandes välja toodud häiringute ja riskide leevendamine. Teisisõnu, et Aardla järve kallastel ei oleks müra 45 dB või rohkem, mida tagab mäetööde plaanil roosa piirjoon. KeA ei ole otsust tehes kaevandamisloa piirangu täitmist sisuliselt hinnanud. 2 Kaevandamisloa sõnastus on mitmeid tõlgendusi võimaldav. Kaevandamisluba keelas lindude pesitsusajal oli karjääri põhja- ja lääneosas pinnase koorimise ja valli moodustamise, kuid kaevetööd olid lubatud kogu karjääri ulatuses alates keskkonnaloa kehtima hakkamisest 10.04.
2. Isegi, kui peaks olema rikutud loa nõudeid puudub XXX OÜ tegevuses väärteo subjektiivne külg. Tahtlus ja hoolsuskohustuse rikkumine puudub, paljandustöid tehti kooskõlas projektiga. Kaebaja palub Keskkonnaameti 26.02.2025 otsus tühistada ning väärteomenetlus XXX OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt taotletakse XXX OÜ suhtes menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse menetlusalusele isikule hüvitamisele kuuluva valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlaks määramist.
3. Kohtuväline menetleja oli 21.05.2025 kohtuistungil seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pinnast kooriti karjääri põhjaosas. Kuna seda tehti pesitsusajal, on keskkonnaloa kõrvaltingimust rikutud. Keskkonnaloa kõrvaltingimus piiritleb selgelt, millisel alal ja millisel perioodil on pinnasetööd keelatud. Kuna tegemist on ajaliselt piiratud tingimusega, ei olnud mõistlik nimetatud piirangu märkimine kaevandamisloa graafilisele kaardile. Sinna märgitakse püsivad piirangud ja keelualad. Pinnase koorimistööd ja müra vähendava valli loomine toimuvad enne maardlast materjali väljakaevamist. Loas toodud tingimused ei ole vastuolulised. Kõrvaltingimuse 17 kehtestamise eesmärk on mürahäiringu vähendamine kaitsealal olevate lindude pesitsusajal. Mürahäiringu risk ja selle realiseerumine võib toimuda ka siis, kui ei ole tuvastatav konkreetne kahju lindudele. XXX OÜ on kaevandamise projektis selgelt aru saanud, millises piirkonnas maardlal tuleks pinnasetöid teha, sest viitas projekti lk 14 samale keskkonnaloa eritingimusele
4. Nähtub, et projektis XXX OÜ tõlgendas loa tingimusi selliselt, et pinnasetöid on mõistlik teha ida- ja kirde piirkonnas ja mitte põhjaosas. Seega oli kõrvaltingimuse sisu XXX OÜ-le selge ja teada juba enne pinnase koorimise töid. Kaebaja püüab luua asjaolude pinnalt endale soodsama olukorra, tõlgendades kõrvaltingimustes toodud ilmakaari endale sobivalt. Täna küsimustele vastates kaebaja väitis, et kõrvaltingimuse 17 mõte on loodeosas pinnase koorimistööde teostamise keeld, mitte lääne- ja põhjaosas. KeA lähtus pinnasetööde asukoha kindlakstegemisel drooni ülelennust saadud infost, mille alusel on pinnasetööd toimunud maardla põhja- ja kirdeosas. Kohtu seisukoht
5. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et XXX OÜ juhatuse liige X korraldas 22.0524.05.2024 ehk lindude pesitsusajal Aardla liivakarjääris pinnase koorimist. Vaidlus puudub ka selles, et kaevandamisloas nr KL-519847 sisaldub kõrvaltingimus
6. Pooled on erimeelel selles, kuidas nimetatud kõrvaltingimust tõlgendada ja millisesse ilmakaarde jääb 22.05-24.05.2024 karjääris paljandatud osa.
7. Äriregistri väljavõte kinnitab fakti, et XXX OÜ juhatuse liige on alates 17.05.2021 X. Keskkonnaloas nr KL-519847 on kõrvaltingimus 17 sõnastatud järgmiselt: „Karjääri rajamise algusperioodil võib karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja valli moodustamine toimuda vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (
8. märts kuni
9. juuli).“ 11.10.2024 vaatlusprotokollis on esitatud Maa-ameti fotolao foto Aardla liivakarjäärist jäädvustatuna 27.04.
10. Kõnealune foto tõendab, et 27.04.2024 seisuga pinnast karjääris kooritud veel ei olnud. Tunnistaja A kohtuistungil antud ütlustest selgub, et 22.05-24.05.2024 tegi ta Aardla liivakarjääris MKM Infra OÜ buldooserijuhina tööd XXX OÜ rentimisel. Tunnistajal on XXX OÜ juhatuse liikme Xga tööalased suhted. X andis talle karjääris ettemärgistatud pinna ning rääkis kuskohast, mida, kui sügavalt ja 3 kuhu pidi lükkama. Paljandatav ala oli märgistatud postidega. Postidest kaugemal tunnistaja tööd ei teinud. Objektil olevatest piirangutest ei räägitud. Tavapäraselt nii detailselt infot talle ei jagatagi. Tunnistaja B, kes töötab KeA ringmajanduse osakonnas maapõue büroos, andis kohtuistungil ütlusi, et teostas menetleja Kadri Roosi palvel Aardla liivakarjääris 02.08.2024 drooniga ülelennu. Droonil on täppis GPS, mistõttu ülelennu tulemusel saab kaardile asukoha koordinaatidega ortomosaiikfoto. Tunnistaja B kinnitusel on ülelennuga tehtud ortomosaiikfoto väärteotoimikus. Ortomosaiikfotol on näha rombja mäeeraldise ülaosas tumehalli L-tähte meenutavat ala, sellest vasakul kitsukest helehalli (beežikat) ala; sellest all ja paremal suuremat helehalli (beežikat) ala. Tunnistaja B selgitas, et kõnealuse ortomosaiikfoto põhjal ta täheldas, et mäeeraldise ühes nurgas oli tehtud algust kaevandamistöödega. Väiksemal osal oli katet kooritud ja tundus olevat maavara karjäärist välja viidud. Tunnistaja selgitas ortomosaiikfotole tuginedes, et tehtud oli sisepuistanguid, tumehall L-tähte meenutav ala oli kaevandamissüvend (veekogu) sellest edasi paremale helehallil (beežikal) alal oli katendit kooritud. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X ütlustest ilmneb samuti, et paljandamistööd Aardla liivakarjääris väärteoetteheites näidatud ajal toimusid, alltöövõttu tegi MKM Infra OÜ, operaatori eesnimi oli A. X andis töötajale korraldused, oli GPS aparaadiga ise karjääris, koordinaadid võeti kaevandamise projektist. X pani maha tokid, märkis isiklikult välja, kus tuleb paljandada, palus tööle hakata ja nii ka töid korraldati. Kõrvaltingimustest ta operaatorile ei rääkinud, sest see ei ole operaatori asi. 6.

§ 117

lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse sama sätte esimeses lõikes määratletud süüteo eest. Selleks on kaevandamisloa nõuete rikkumine. Rikutud kaevandamisloa nõudeks eelpool viidatud keskkonnaloa nr KL-519847 on kõrvaltingimus 17, mis ei luba karjääri rajamise algusperioodil lindude pesitsusajal karjääri lääne- ja põhjaosas pinnast koorida ja valli moodustada.

1. Tuginedes eelnevalt avatud 11.10.2024 vaatlusprotokollile, tunnistaja A, tunnistaja B ütlustele, ka menetlusalust isikut esindanud juhatuse liikme Xi ütlustele ja ortomosaiikfotolt nähtavale, saab tõdeda, et 22.05-24.05.2024 ehk lindude pesitsusajal keskkonnaloa kõrvaltingimuse 17 mõttes kooris MKM Infra OÜ töötaja XXX OÜ juhatuse liikme X suulisel korraldusel ja juhistel alltöövõtu korras Aardla liivakarjääris pinnast. Kõrvutades 11.10.2024 vaatlusprotokollis esitatud 27.04.2024 fotot ja 02.08.2024 tehtud ortomosaiikfotot, saab järeldada, et karjääris töid alles alustati, st tegemist oli karjääri rajamise algusperioodiga.
2. Edasiselt vajab lahendamist küsimus, kuidas tõlgendada kõrvaltingimuses 17 märgitud piirkonda, milleks on karjääri lääne- ja põhjaosa. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X ütluste järgi ei ole keskkonnaloa kõrvaltingimustes kirjas, millisest meetrist või punktist algab lääneosa, millisest põhjaosa. X leidis, et keskkonnaloas olev kõrvaltingimus on seotud Aardla järvega, kus paiknevad veelinnud. Ta leidis, et kõrvaltingimuses 17 mõeldi tegelikult karjääri loodekülge. X lähtus karjääris tööde tegemisel kaevandamise projektist, mis koostati KMH-le tuginedes. Kaevandamise projekt koostati müra levikut ja selle hajumist arvestades. Müra hajumise piiriks loeti ca kakssada meetrit. Vastavalt sellele tõmmati kaevandamise projektis kõik piirid ja asjad, pandi karjääri kõik piiritähised, mille järgi alustati pinnase töid ehk katendi koorimist. X ütlustest võib aru saada, et kaevandamise projekti lisaks oleval mäetööde plaanil olev roosa joon, mis karjääri ülaosas kaardub, on tõmmatud kaugusele ca 200 meetrit Aardla järvest ja ülejäänud osas sama kaugele Aardla märgalast ehk poldrist. Karjääri põhjaosaks pidas X ala, mis jääb kaevandamise projektist nähtuva roosa (lilla) joone kaarduvast osast ülespoole. Roosa joon tähistab seda, kuidas see müra hajub, kus hakkab see kriitiline piir. Selle järgi kaevati. Tunnistaja B märkis, et on KeA spetsialistina kokku puutunud 4 keskkonnalubade väljaandmisega, küll mitte Aardla liivakarjääri keskkonnaloaga. Tunnistaja sõnul pannakse lubadesse kõrvaltingimusi ainult siis, kui seda on tõesti vaja, näiteks kui lähedale jääb kaitseala. Kõnealuse loa puhul pidaski tunnistaja võimalikuks, et antud kõrvaltingimus pandi, et vähendada riske ja häiringuid kohe karjääri külje alla jäävale suhteliselt rangelt kaitstud linnualale. Tunnistaja sõnul on KMH üks ülesandeid välja pakkuda leevendamismeetmeid, väga tihti võetakse need leevendamismeetmed keskonnaluppa üks-ühele KMH-st üle. Samas tunnistaja rõhutas, et KeA on keskkonnaloa andja ning talle jääb kõrvaltingimuste osas lõppsõna. Vastava otsuse teeb menetlusspetsialist.
3. KMH-st punktist 3.5 (lk 23) nähtub, et Aardla liivakarjääri mäeeraldise vahetus läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala (esitatud KMH-s joonisel lk 28). Joonise järgi vaadates jääb kõnealune looduskaitseala Aardla liivakarjäärist valdavalt vasakule, kaardi mõõtkava järgi ca 50 meetri kaugusele; samuti jääb looduskaitseala karjäärist ülespoole, mõõtkava arvestades ca 200-250 meetri kaugusele. Aardla liivakarjääri vasaku külje lähedal on näha paralleelselt karjääriga kulgevat maaparanduskraavi. Karjäärist vasakul on näha Aardla sood ja Aardla järve. KMH järgi ei jää kavandatava mäeeraldise ala kaitsealale, kuid asub kaitseala Aardla järve sihtkaitsevööndi läheduses. Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitseeesmärk on Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määruse nr 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ § 10 lg 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. KMH punktis 7.7.2 on käsitletud müra mõju kaitsealustele linnuliikidele. On märgitud, et kavandatava tegevusega kaasneb mürateke ning müra mõju linnustikule on keeruline hinnata, kuna see oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest mõjuritest, on liigiti väga erinev ja varieerub ka periooditi, olles tavaliselt olulisem pesitsusperioodil. Looduslikes oludes tehtud uuringute korral oleneb linnustiku käitumine samaaegselt mitmetest mõjuteguritest, mille mõju eristamine ei pruugi olla võimalik. Samas ei pruugi kontrollitud laboritingimustes uuringute läbiviimine adekvaatselt iseloomustada käitumist looduslikes tingimustes. Olemasolevate uuringute tulemused ei ole seega otsekohaldatavad ning mõjuhinnangu puhul tuleb arvestada teatava määramatusega. On märgitud, et lindude suhtlemist hakkab häirima regulaarne maanteemüra vahemikus 50–60 dB (lk 61). Samas raudtee müra mõju uuringust luhalindudele on ilmnenud, et kahlajatele (kurvitsalistele) on kriitiliseks müra piiriks 45 dB (k.a mustsaba-vigle) ning rägapardi jaoks 49 dB (lk 61). KMH punktis 7.6.1, milles on käsitletud mürataset, ilmneb OÜ Inseneribüroo Steiger tehtud müra modelleerimise jooniselt (lk 49, väljaveotee alternatiiv III, vt sama täpsemal kujul pdf lk 299), et olukorras, kus mäeeraldise katend on eemaldatud ja karjääri lääneküljele on rajatud katendivall abs kõrgusega kuni 33 m, on karjääri ülaosas paiknevate müraallikate korral Aardla järveni ulatuv müra suurem kui 40dB ning karjääri vasemal, Aardla järve poolsel küljel paikneva maaparanduskraavi läheduses on soosse ulatuv müra suurem kui 45dB. KMH punktis 7.7.2 on märgitud, et mürauuringu põhjal jääb hinnanguline müratase maaparanduskraavini ulatuval alal vahemikku 45–50 dB. (lk 62, ka lk 63). KMH
4. peatükis on korratud juba KMH punktis 7.7.2 esile toodud, mille kohaselt keskkonnamõju hindamisel on problemaatiline linnustikule avalduva mõju hindamine. Mõju hindamisel on uuringutele toetumine raskendatud, kuna mõju oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest mõjuritest, on liigiti väga erinev ja varieerub ka periooditi, olles tavaliselt olulisem pesitsusperioodil (lk 82). KMH
5. peatükis on esitatud leevendusmeetmed mh lindude pesitsust häiriva müra vältimiseks. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid (lk 80): 1) kaevandamise loa taotluses ette nähtud üleujutusvee tõkkevall toimib ka müra levikut takistava barjäärina. Projekteerimisel tuleks näha ette võimalikult kõrge piirdevall, et 5 vähendada müra levikut linnuala suunas. Kuna kõrgema valli rajamiseks on vajalik suurem maa-ala, siis tuleks võimalusel nihutada teenindusmaa piiri maaparanduskraavi suunas; 2) karjääri rajamise algusperioodil võib karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja valli moodustamine toimuda vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (15.03 kuni 31.07); 3) pesitsusperioodil (15.03 kuni 31.07) võib pinnasepump töötada vaid karjääri idapoolses ja lõunapoolses osas (karjääri sisemaa poolses osas), et minimeerida kaitsealale levivat müra.
6. Kuna KMH-s on rõhutatud müra mõju hindamise raskust linnustikule, ka seda, et laboritingimustes uuringute läbiviimine (sisuliselt müra modelleering) ei pruugi adekvaatselt iseloomustada lindude käitumist looduslikes tingimustes ja arvestades ka karjääri kaitseala vahetus läheduses paiknemist (karjääri vasak külg on ca 50 meetrit ja ülemine külg ca 200-250 meetrit kaitsealast), siis on kohus seisukohal, et nii KMH-s kui ka KeA antud keskkonnaloa kõrvaltingimuse punktis 17 on püütud mürast tulenevat keskkonnariski võimalikult suurel määral vähendada seeläbi, et lindude pesitsusajal keelata karjääri rajamise alguses (mil ilmselgelt ei ole karjääri servas veel mingeid müra levikut takistavaid kõrgeid katendivalle) pinnase koorimine ja valli moodustamine (st mürarikkad tööd) karjääri lääne ja põhjaosas ulatuslikumalt. Ja siin ei ole silmas peetud kaebaja viidatud 200 meetrist müra hajumise vahemaad, sest sellele räägib otsesõnu vastu KMH-s viidatud raskus müra mõju hindamisel linnustikule looduslikes tingimustes. Kui KMH-s oleks peetud vajalikuks lähtuda kaebaja viidatud vahemaast müra hajumisel, siis oleks see nii KMH-s ka määratletud. Paraku see nii ei ole. Kaebaja on ka märkinud, et KeA luba on vastuoluline, kuna pesitsusajal kaevandamine on lubatud igas karjääri osas. Samas kaebaja jätab tähelepanuta selle, et kaevandamine ei ole esimene tööde etapp, vaid see järgneb pinnase koorimisele ja piirdevalli moodustamisele. Videosalvestisest, millel talletatud Xi ja KeA ametniku kohtumine pärast karjääris toimunud koorimistöid, ilmneb Kadri Roosi räägitavast, et ta lähtub karjääri raames asukoha määratlemisel ilmakaartest nii nagu see kõrvaltingimuse punktis 17 esitatud on. Nimelt on video keskpaigas näha, et KeA ametnik näitab pastaka abil mäeeraldise plaanil kujutletavat teljestikku ja märgib lõuna-ida telje vahele jäävat väikest osa kui lubatud tööde tegemise ala pesitsusajal. Arvestades eelnevat tuleb kohtu arvates keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkti 17 puhul lähtuda grammatilisest tõlgendusest, st sellest, et koorimistööde tegemine oli muude tingimuste täidetusel keelatud Aardla liivakarjääri sisse jäävas põhja- ja lääneosas. Peab märkima, et selline sõnastus on kooskõlas keskkonnaõiguses kehtiva ettevaatusprintsiibiga, sest liivakarjääri siseste osade määratlemiseks vajalik karjääri keskpunkt jääb Aardla järvest ja soost kaugemale kui KMH-s viidatud 200 meetrine häiringuala ja seeläbi kaitseb järvel ja soostikus elutsevat linnustikku pesitsusajal tõhusamalt.
7. Edasiselt vajabki lahendamist küsimus, millises karjääri osas 22.05-24.05.2024 toimunud töid objektiivselt tehti. Tunnistaja B selgituste järgi jäi 02.08.2024 ortomosaiikfotol (allavõetud kaardil olid ilmakaared juba määratud) sedastatud tegevus karjääri põhjaossa. Tunnistaja selgitustest ilmneb, kuna karjäär on rombikujuline (kalde all), ida- ja läänepoolset osa on raske määratleda, siis tunnistaja varasemal ülekuulamisel menetleja juures ütles, et tegu on põhja-kirdega. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et karjääris toimuva asukohti saab määratleda erinevate võtetega. Karjääri saab jagada erineva arvuga sektoriteks (nt 3, 4, 8 osaks), võimalik on ka karjääri keskpaigast (keskpunktist) vaadata, et üks on põhjapool, teine lõunapool. Samas keskpunkti tunnistaja geomeetriliselt välja ei arvutanud, vaid määratles toimunu asukoha hinnanguliselt 6 (tunnetuslikult). Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X ütluste järgi toimus paljandamine karjääris võimalikult idapoolses küljes, Aardla järvest suhteliselt kaugel, järgides mäetööde plaani. Projekti ja selle lisaks oleva mäetööde plaani saatis X KeA ametnikule pärast pinnase koorimist, kui seda küsiti, 01.07.2024 e-kirjaga. X selgituste järgi on ortomosaiikfotol L-tähekujuline tumehall ala vesi. Kõrvutades ortomosaiikfotot ja mäetööde plaani, on kohtule näha, et mäetööde plaanil on planeeritud vall visuaalselt samasse kohta, kus on ortomosaiikfotol näha tumehalli L-tähelise ala (veekogu) vasakpoolne serv ning kooritav ala on planeeritud samasse kohta, kus see näha koorituna ortomosaiikfotol (helehall või beež ala). Kohus saab neist tõenditest aru nii, et 22.05-24.05.2024 teostatud tööde ja nende faktilise paiknemise osas tunnistaja B ja XXX OÜ seadusliku esindaja ütlustes lahknevusi pole. Erisus seisneb üksnes selles, et tunnistaja peab tööde paiknemiskohta karjääri põhjaosas asuvaks, X aga karjääri idaosas asuvaks.
8. Kuigi karjääri eri ilmakaartes paiknevate osade määratlemiseks on tunnistaja B ütlusi arvestades erinevaid võimalusi, peab kohus kõige loogilisemaks ja ilmselt täpseimaks lähenemist, kus määratletakse karjääri keskpunkt, paigutatakse sellele ilmakaartele vastav teljestik, misjärel saab horisontaalsest teljest üles jäävat osa pidada põhja osaks ning vertikaalsest teljest vasakule jäävat lääneosaks. Seda kohus järgnevalt tegigi. Kohus, kasutades
9. aasta mäeeraldise plaanil toodud Aardla liivakarjääri mäeeraldise piiriandmeid (riikliku koordinatsioonisüsteemi koordinaate), samuti Gaussi pindala valemit1, leidis mäeeraldise keskpunkti2 paiknevat koordinaatidel X: 6466601.83, Y: 661781.33 (vt allolev illustratsioon).
10. Kõnealuse leitud keskpunkti kandis kohus üldkättesaadavas Maa-ameti kaardirakenduses 3 vastavale mäeeraldisele. Alltoodud kaardil on see näha oranži tilgana. Läbi kõnealuse tilga teraviku, kus paikneb mäeeraldise tsentroid, tõmbas kohus läbi x ja y telje, mis 1 2 3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad 7 vastavad Maa-ameti kaardi vaates tegelikele ilmakaartele (x-telg on põhja-lõuna suunaline ja y-telg on lääne-idasuunaline).
11. Edasi kõrvutas kohus kaarti, millel näha Aardla liivakarjääri keskpunkt ja ilmakaartele vastav teljestik, tunnistaja B tehtud ortomosaiikfotoga. Kahte kaarti kõrvutades ja ühtlasi eespool tunnistaja B, ka X ütlusi vastavalt ortomosaiikfotol näha olevate või mäeeralduse plaanil märgitud tööde osas, tõdeb kohus, et väärteoetteheite järgne pinnase koorimine on toimunud ülalpool horisontaalset y-telge. Järelikult see jääb karjääri põhjapoolsesse ossa, täpsemalt vertikaalsest x-teljest mõnevõrra paremale ehk karjääri põhja-kirde ossa.
12. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et

§ 117lg 2 sätestatud objektiivne koosseis on täidetud.

Pinnast kooriti XXX OÜ juhatuse liikme X suulisel korraldusel rajamisjärgus oleva Aardla liivakarjääri põhjapoolses osas (st osas, mis jääb kõrgemale horisontaalsest y-teljest) 22.05-24.05.2024, s.o lindude pesitsusajal, mil keskkonnaloa kõrvaltingimus 17 sellist tegevust karjääri lääne- ja põhjaosas ei lubanud. 8

1. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei pea kohus siiski XXX OÜ tegevust juhatuse liikme kaudu tahtlikuks keskkonnaloa nõuete rikkumiseks. Nii on XXX OÜ juhatuse liige X selgitanud, et keskkonnaloa kõrvaltingimustes ei olnud kirjas keskpunkti. Oli kirjas põhjaja lääneosa. See oli määramatu tingimus. Kohus saab nii aru, et seepärast X lähtuski Aardla liivakarjääri projekti ja selle lisaks oleva mäetööde plaani koostamiseks KMH-s kirjeldatud müra hajumise vahemaadest. Aardla liivakarjääri projekti p 3.1.3 sõnastus ja selle lisaks oleva mäetööde plaani andmestik (nn roosa joon) kaebaja kõnealust versiooni ei välista. Kohus möönab, et mugavam oleks, kui keskkonnaloa kõrvaltingimuste punktis 17 oleks antud koordinaat, millest lugeda karjääri keskpunkti või siis määratletud mingil muul arvulisel moel karjääri põhja- ja lääneosa. Samas ka olemasoleva sõnastuse pinnalt on karjääri koordinaatide teadmisel võimalik karjääri keskpunkt välja arvutada ning tekkinud punkti suhtes määratleda ilmakaarte järgi karjääri põhja- ja lääneosa. Kuna X on oma sõnul 20-aastase töökogemusega mäeinsener, siis sellise arvutuse tegemine ei oleks tõenäoliselt talle ülejõukäiv. Lisaks on KMH-st mitmes kohas selgelt välja loetav, et müra mõju looduslikes tingimustes linnustikule on raske määratleda. Ka on KMH-s vastav leevendusmeede sõnastatud täpselt samamoodi nagu keskkonnaloa kõrvaltingimuste punktis
2. Kuna keskkonnaloa andja on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 5 järgi KeA, kes ka loas kõrvaltingimused seab (ka tunnistaja B märkis, et lõpliku otsuse teeb selles osas menetlusspetsialist), siis leiab kohus, et keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik pöördunuks olukorras, kus keskkonnaloa kõrvaltingimusest täpselt aru ei saa, selgituste saamiseks KeA poole. Kaebaja seda ei teinud, vaid tõlgendas kõrvaltingimust nii nagu ise arvas KMH järgi sobivaks oleva. Seega

§ 117

lg 2 sätestatud subjektiivse koosseisu mõttes oli kaebaja keskkonnaloa kõrvaltingimuse järgimise osas hooletu. 17. Veel oli kaebuses etteheide, et KeA pole kandnud piiranguala kaevandusloa lisaks olevale graafilisele lisale.

§ 56

lg 3 kohaselt on kaevandamisloa lahutamatu osa loa taotluse graafiline lisa, mida loa andmise menetluse käigus vastavalt vajadusele muudetakse.

§ 50

lg 4 järgi koosneb kaevandamisloa taotluse graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist, geoloogilistest läbilõigetest ja korrastatud maa plaanist. Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 39 lg 8 p 4 järgi kantakse mäeeraldise plaanile teistest õigusaktidest tulenevad piirangualad, kaitsevööndid ning muud piirkonnad, kus kaevandamine on kas keelatud või lubatud asjaomase loa või kooskõlastuse alusel. Puutuvalt keskonnaluppa pandavate ajutiste kõrvaltingimustega märkis tunnistaja B, et kui KeA kaevandamisluba väljastab, siis eraldi plaani lubatud ja keelatud tegevuste osas ei tehta, pigem kirjeldatakse see sõnaliselt ära, kasutades ilmakaari või kui on kui mingi suurem ala, siis konkreetseid katastriüksuse numbreid. Kohus leiab, et kui kaebaja arvates oli graafilise lisa puhul sinna kõrvaltingimusest 17 nähtuva piirangu märkimata jätmisega tegemist puudusega, siis seda enam pöördunuks sellises olukorras keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik selgituste saamiseks keskkonnaloa välja andnud KeA poole. Kuna kaebaja XXX OÜ seda ei teinud, siis annab ka see tunnistust hooletusest.

1. KarS § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. KeÜS § 22¹ kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /…/ maapõueseadusest /…/ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Kuna X on XXX OÜ juhatuse liige, ta korraldas pinnase koorimist Aardla liivakarjääris ehk tegutses oma juhitava äriühingu igapäevase 9 majandustegevuse raamides ja huvides, siis on tema tegevus omistatav XXX OÜ-le kui juriidilisele isikule.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
3. Kohtuväline menetleja karistas XXX OÜ rahatrahviga 8000 eurot. Karistuse mõistmise üldaluste (KarS § 56 lg 1) kohaselt on õigusjärelmi kohaldamise esmane eeldus isiku süü suurus. Süü suurus sõltub toimepandu tehioludest, olulisel määral ka sellest, kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul kohus tuvastas, et koorimine leidis aset karjääri põhjaosas, täpsemalt põhja-kirde osas. See jääb karjääri põhjapoolsesse ossa, täpsemalt vertikaalsest x-teljest mõnevõrra paremale ehk karjääri põhja-kirde ossa. Seega karjääri põhja-kirde osas müra tekitamisega on võimalik häiring kaitsealal pesitsevale linnustikule väiksem, kui see võinuks olla näiteks vertikaalsest xteljest vasakule jäävas põhja-loode osas, mis asub Aardla järve kallastele, märgalale ja soostikule palju lähemal. Ka leidis kohus, et tegemist oli hooletusega keskkonnaloa nõuete rikkumisel. Sellest tulenevalt ei pea kohus XXX OÜ süüd suureks. Karistusregistri väljavõtte järgi on XXX OÜ varem karistamata isik. Eelnevat arvestades leiab kohus, et XXX OÜ rikkumine ei ole niisuguse raskuskaaluga, mis nõuaks äriühingu avalikes huvides karistamist. Kohus leiab, et väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.
4. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab XXX OÜ kaebuse alternatiivselt esitatud lõpetamise taotluse järgi, tühistab Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo 26.02.2025 otsuse väärteoasjas nr 940024000570 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kuna menetlus lõpetatakse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis jääb XXX OÜ taotlus menetluskulude hüvitamise osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 10