Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 422§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2025.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-140526 Tsiviilasi Xi hagi Y vastu elati

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise nõudes. Hageja taotleb hagis edasiulatuva elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest summas 300 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o 19.03.2024.a või alternatiivselt elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 04.10.2023.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse 1 kohaselt elab hageja alates 2021.aastast isaga ning kostja ei ole hagejale ülalpidamist tasunud ega ka muul viisil hagejat toetanud, v.a hageja sidekulude tasumine. Hageja kulutused on ühes kuus kokku 1425 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt hagejale avatud kaart igakuise limiidiga 250 eurot, ei tähenda, et kostja oleks elatist maksnud, kuna põhiosa kulutustest teeb hageja seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja sissetulek ja varanduslik seisukord ei võimalda hagejat ilma teise vanema toetuseta üleval pidada. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjal ja hageja isal on kaks tütart. 2021.a novembris asusid hageja vanemad elama eraldi ning leppisid laste soovist lähtuvalt kokku, et tütar Q jääb elama ema juurde ja hageja isa juurde. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel valitses kokkulepe, et kumbki lapsevanem kannab temaga koos elava lapse kulud kuni laste iseseisva elu alguseni. Tütar Q (21.a) õpib Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe
3. kursusel ning on kostja ülalpidamisel ega oma igakuist sissetulekut. Hageja seaduslik esindaja tütrele ülalpidamist ei anna. Hageja seaduslik esindaja otsustas senise laste ülalpidamiskorralduse ühepoolselt lõpetada, kasutades sellest teadaandmiseks ainsa viisina kohtumenetlust. Olukorras, kus selgus, et hageja esindaja väidetavalt sellise laste ülalpidamise jaotusega toime ei tule ja soovis läbi kohtumenetluse muutusi, reageeris kostja kohe ning oli nõus panustama hageja kulude katmisesse. Kostja avas hagejale 09.10.2023.a pangakaardi, mille igakuine limiit on 250 eurot. Lisaks on kostja tasunud mitmeid hageja kulusid, nt Marimee OÜ kosmeetikuteenuse arveid, ostnud kooliriideid, maksnud Netflixi, Spotify, teatripiletite ja reisimise eest. Muul viisil panustamise alla saab lugeda ka selle, et mitmed riideesemed, mida hageja kannab, on kostja endale soetanud, kuid andnud edasi hagejale. Alates novembrist 2021.a kuni juulini 2023.a oli kostja üüritud elukohas nii Tööstuse tänaval kui ka hiljem Valgevase tänaval tuba hagejale, mida hageja ka korduvalt kasutas. Seega on kostja täitnud ja täidab siiani ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole enda igakuiseid kulusid ka tõendanud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukoha ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-141-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 27.11.2023.a kohtumääruses (dtl 22-24). 5.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Harju Maakohtu 06.02.2025.a ja 15.03.2025.a kirjadega paluti hagejal esitada omapoolne seisukoht kostja 14.12.2024.a vastusele (dtl 49, 51). Hageja kohtu korduvatele palvetele seisukohta kohtule ei esitanud.
2. 08.04.2025.a kell 11:00 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, millel osales kostja (dtl 2 56-58). Hageja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ning kohast oli teadlik, kuivõrd kohtukutse oli talle kättetoimetatud 13.01.2025.a. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohut teavitanud kohtusse mitteilmumise mõjuvatest põhjustest (

§ 422lg 1).

1. Kohus andis 08.04.2025.a kohtuistungil menetlusosalistele täiendava tähtaja, s.o kuni 28.04.2025.a esitada täindavaid seisukohti ja tõendeid (dtl 57). Lisaks palus kohus 09.04.2025.a kirjaga teatada hagejal, kas ta jääb esitatud hagi juurde ning juhul kui jääb, siis esitada lõplikud seisukohad kohtule hiljemalt 28.04.2025.a (dtl 60). Hageja seaduslik esindaja kohtu päringule ei vastanud ning seisukohta tähtajaks ei esitanud.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis alates avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni 19.03.2024.a summas 300 eurot või alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks elatise väljamõistmist üle PKS § 101 sätestatud määra alates 04.10.2023.a miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni (dtl 16).
3. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja täidab ülalpidamiskohustust. Elatise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja esindaja ei ole kunagi pöördunud kostja poole ühiste laste ülalpidamiskokkulepete muutmiseks ega elatise saamiseks hagejale. Kostja kannab hageja kulusid igakuiselt ca 300 euro ulatuses. Hageja esindaja väited on vastuolus tegelike asjaoludega ja tõendamata. Hageja esindaja kirjeldatud vajadused on ülepaisutatud ja paljasõnalised (dtl 44).
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 järgi kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Seega on elatise nõude rahuldamise eelduseks, et kohustatud vanem ülalpidamiskohustust ei täida ning lapse ülalpidamises ei osale (PKS § 100 lg 2). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt sellist olukorda antud juhtumil ei esine. Kostja osales ja osaleb hageja ülalpidamises.
5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vaata Riigikohtu 17.05.2011.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-33-11, punkt 18).
6. Kohus leiab, et antud juhul tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on alates 09.10.2023.a asunud täitma ülalpidamiskohustust igakuiselt summas 250 eurot. Lisaks on kostja tõendanud, et on andnud hagejale ülalpidamist vahetult (dtl 26-34, 37-38, 45-48, 61-73).
7. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et hageja igakuised kulutused oleksid suuremad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma, kuigi kohus hagejale korduvalt selleks võimaluse andis. Samuti ei ole hageja lükanud ümber ühtegi kostja väidet vahetu ülalpidamise andmise kohta. Hageja ei ole menetluses peale hagiavalduse täiendavaid tõendeid ega seisukohta esitanud. Kohtuistungile hageja seaduslik esindaja ei ilmunud.
8. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole lükanud ümber, et tema vajadused on kostjale langevas osas täidetud kostja poolt vahetult seoses sellega, et ta kannab hageja kulusid igakuiselt umbes 300 euro ulatuses ning alates 09.10.2023.a PKS § 100 lg 2 eeldust, mille esinemisega seob seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise maksmise teel (so ei osale lapse kasvatamises), ei esine.
9. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 3 18.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 19. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4