1-17-6899/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6899 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vladimir Denisovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR DENISOV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39608173734, Karistuse kandmise algus 30.03.2017 ja lõpp 30.03.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.05.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR DENISOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vladimir Denisovilt menetluskuluna kaitsjatasu 209,28 (kakssada üheksa eurot 28 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 209,28 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu Vladimir Denisovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vladimir Denisovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Denisovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 19.10.2017 otsusega tunnistati Vladimir Denisov süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti talle KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. Vladimir Denisov tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.03.2017 karistusaja hulka ja tema karistuse kandmise alguseks loeti 30.03.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladimir Denisovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on iseloomustuse kätte saanud, kuid seal ei ole kõik õige. Seal on kirjas nagu ta oleks töötamistest keeldunud, kuid selle kohta ei ole talle ühtegi karistust määratud. Viimane kord sai väljapressimise eest karistuseks 4 aastat. Teo pani toime nooruse rumalusest, nüüd on aru saanud oma teost. See on suur õppetund tema jaoks olnud.
3. aastal ei tegelenud ta millegagi, ega suhtunud tõsiselt ellu, sellepärast vanglasse jõudiski. Ta õppis Lasnamäe kutsekoolis, kuid heideti välja, sest ta ei käinud koolis. Selgitab, et ta peab eelnevalt läbima kursused ja siis tagatakse talle töökoht keevitajana. Elama hakkab ta ema juures ja ema on valmis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Narkootikumidega ja alkoholiga probleeme tal ei ole. Ta on tarvitanud marihuaanat, kuna seda oli lihtne kätte saada. Ta on vanglas läbinud erinevad sotsiaalprogramme, näiteks Eluviisitreening ja ta kavatseb veel läbida alkoholismiga seotud programme. Ta läbis eesti keele A1 taseme kursuse ning lõpetab riigikeele A2 taseme kursuse. Ta ei suhtle enam nendega, kellel on kriminaalne minevik. Kui ta vabaneb enne tähtaega, siis soovib jätkata kursust A2 tasemel. Tal on palju distsiplinaarkaristusi, kuid need ei ole olulised rikkumised. Toob näiteks juhtumi, kus ta lihtsalt unustas panna külge nimesildi. 2 Kaitsja on arvamusel, et Vladimiri Denisov on kõik oma kuriteod toime pannud nooruses. Vanglas olles 2 aasta jooksul on ta mõistnud, et tuleb käituda seadusekuulekalt, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja on motiveeritud vabaduses elama seadusekuulekalt. Tal on vabanedes kindel elukoht ja töökoht, kus tööandja kindlustab talle kursused, seetõttu on tal tagatud kindel sissetulek ja ei ole vaja kuritegusid toime panna. Kinnipeetav omandab vanglas riigikeelt ja soovib vabaduses jätkata eesti keele õppimist. Kinnipeetav kinnitab, et ta on lõpetanud kõik suhted kriminaalse minevikuga isikutega. Ta on ka motiveeritud otsima lisatööd Töötukassas. Tal ei ole ei alkoholi ega narkootikumide sõltuvust, kõik juhtumid on aset leidnud nooruses. Mis puudutab kodakondsust, siis tal on esitatud taotlus elamisloa pikendamiseks, mistõttu vabanemisel on tal olemas ka elamisluba. Eeltoodu alusel toetab kaitsja Vladimir Denisovi enne tähtaegsest vabanemist ja nõustub kõikide vangla poolt seatud tingimustega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja väljapressimine, varem pani toime röövimise olles alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on läbivalt olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval on vangistuses 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis
4. aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta osaleb alates 10.12.2018 riigikeele A1 taseme kursustel. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx xxxx. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud ning tema sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu ning ema olevat teda samuti toetanud. Tasumata rahalisi nõudeid on tal üle 2900 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud ning kuna kuriteo on toime pannud grupis, tundub kinnipeetav olema grupi poolt mõjutatav, mistõttu on kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemise jätkamine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Enda arvates tal alkoholiga probleeme ei ole, kuid tal on hulgaliselt Alkoholiseaduse alusel rikkumisi ning esimese kuriteo, röövimise, pani samuti toime alkoholijoobes olles. Lisaks on kinnipeetavat korduvalt karistatud NPALS alusel, kuid narkosõltuvust ise eitab. Samuti puudub kinnipeetaval oskus lahendada probleeme seaduskuulekal viisil, kuivõrd siiani on ta selleks kasutanud vägivalda. Ametnikesse suhtub ta samuti negatiivselt ning teda on ka karistatud ametniku solvamise eest vangistuses viibimise 3 ajal. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt ning rikkus registreerimiskohustust. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vladimir Denisovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 209,28 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4