lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.S-i poolt toime pandud tegu vastab KPS § 85 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. KPS § 85 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on F.S-i karistanud rahatrahviga 87 trahviühikut s.o 348 eurot.
Kohus leiab, et F.S-i süü ei ole suur, F.S ei tekitanud oma teoga keskkonnale kahju, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, rikutud on ühte KPS normi. 6 4-21-1293 Kohtuväline menetleja on leidnud, et süüd suurendava asjaoluna tuleb arvestada, et F.S pani kalapüügiseaduse § 85 lg 1 rikkumise toime kavatsetult. Lisaks on kalapüügiseaduse § 71 lg 2 p 1 tähenduses toime pandud tõsine rikkumine. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et F.S pani teo toime kavatsetult. Kohtuvälise menetleja otsusest ei ole aru saada, kuidas sellise järelduseni on jõutud, põhjendused puuduvad. Kohus tuvastas eespool, et F.S pani teo toime kaudse tahtlusega. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et F.S-il puuduvad kehtivad karistused keskkonnaalaste süütegude toimepanemisel. Selle seisukohaga kohus nõustub. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri teatis /VTT tl 10/ näitab F.S-il kehtivat kriminaalkaristust, kuid see on teiseliigilise õigusrikkumise eest. Reeglid kalapüügi kohta on kehtestatud, et tagada kalavarude kaitse ja säästlik kasutamine, mis on kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Rikkudes kehtestatud kalapüüginorme, näitab isik, et ta juhindub eelkõige isiklikest huvidest. Karistus peab andma selge signaali, et kalapüüginormide rikkumine ei ole aktsepteeritav. Kuigi kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja poolt otsuses esitatud karistuse määramise põhjendustega, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt F.S-ile määratud karistus, mis on valla karistuse keskmise määra ja vähem kui 1/3 karistuse maksimaalmäärast, vastab kohtu poolt tuvastatud karistuse mõistmise alustele. Seega jätab kohus F.S-ile mõistetud karistuse muutmata. F.S on leidnud, et karistus on ebanormaalne, sest on rohkem kui pool miinimumpalgast. F.S kohtule oma palgaandmeid ei ole esitanud.
, mis sätestab karistuse mõistmise alused, ei seo mõistetavat karistust miinimumpalgaga ega isiku palgaga.
Kohus selleks, et F.S ei satuks trahvi korraga tasudes raskesse majanduslikku olukorda, määrab trahvi 348 eurot tasumisele ositi 6 kuu jooksul igakuise osamaksena 58 eurot. Väärteoasja juures on mälukaardil keskkonnaametniku J.Haameri rinnakaamera salvestis, mis jätta VTMS § 2, KrMS § 126 lg 5, lg 3 p 1 alusel väärteoasja toimikusse. Kahju hüvitamise taotlus F.S avaldas, et menetluse lõpetamiseks kasutas J.Haamer sundtoomist, politseinikud panid ta 16 tunniks Kuressaare politseijaoskonda. Sellega tekitati talle ühe tööpäeva ulatuses majanduslikku kahju kuna ei saanud tööle minna. 03.01.2021 anti F.S-ile kutse /VTT tl 5/ kohustades teda ilmuma 11.01.2021 kell 15.00 väärteoasjas KPS § 85 lg 1 Tallina tänav 22 Kuressaare aadressil Keskkonnainspektsiooni büroosse. Sama kutsega hoiatati teda ka sellest, et ilmumata jätmisel võidakse VTMS § 43 lg 3 kohaldada sundtoomist. F.S keeldus kutset vastu võtmast. Kutse edastamine F.S-ile on näha ka ametniku vormikaamera salvestisel. Teise kutse kohaselt oli F.S kohustatud ilmuma Keskkonnaametisse 05.02.2021 ja kutses on samuti hoiatatud ilmumata jätmisel sundtoomisega /VTT tl 13/. Kutse sai F.S kätte 01.02.2021 /VTT tl 14/. 08.02.2021 on Keskkonnaamet koostanud sundtoomise määruse F.S-i suhtes, kuna ta ei ole kutsete peale ilmunud /VTT tl 14-15/. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise (SKHS) seaduse § 7 järgi kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise 7 4-21-1293 kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse rikkumist, VTMS § 43 lg 3 lubab isiku suhtes, kes on kutse kätte saanud ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde ilmumata, kohaldada sundtoomist. Lisaks sätestab SKHS § 8 p 2, et isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas hoidus menetlusest kõrvale. F.S, mitte ilmudes kutsete peale menetleja juurde, hoidus menetlusest kõrvale. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata F.S-i taotluse hüvitada sundtoomisega tekitatud ühe tööpäeva majanduslik kahju. Juhindudes VTMS § 132 p 2 jätab kohus F.S-i kaebuse Keskkonnainspektsiooni 15.03.2021. a otsusele väärteoasjas nr 940021000003 rahuldamata. Kohus teeb karistuse täitmise osas uue otsuse, mis ei raskenda F.S-i olukorda, määrates rahatrahvi tasumisele ositi 6 kuu jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus KPS § 85 lg 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.