KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17450 Kohtuasi M.B hagi Tal

) § 1028 lg 1 alusel. Maakohus selgitas seda pooltele 27.01.2025 e-kirjas. Maakohus selgitas pooltele, et

§-i 1028 kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Soorituse all mõistetakse mistahes teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist. Nõuda rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära, sest

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.

3.

1. Kostja lükkas ümber hageja väite, et hageja ei pidanud tasuma kostjale majandamis- ja kommunaalteenuste eest kuni OÜ East Invest poolt kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimiseni, sealhulgas korterite nr X ja Y sanitaarruumide juures, korteri nr X vannitoa seina taastamiseni. Tõendamist on leidnud, et vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis 18.11.
2. Hageja ei ole tõendanud, et tasus võla enne, kui notar lepingu p-s 3.2.3 kokkulepitud aja jooksul ostja hoiustatud summast ülekande tegi. Hageja ei ole tõendanud võla puudumist ning kostja on tõendanud sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu. Neist asjaoludest järeldas maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 4 2-24-17450 saanud temalt midagi olematu kohustuse täitmisena (

§ 1028lg 1), mistõttu maakohus jättis hagi rahuldamata. 3.4. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja võlg 3647,80 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. 4.
2. Hageja hinnangul on maakohus tõendeid vääralt hinnanud. Hagejal ei ole kostja ees kohustust. Hageja täitis 3647,80 euro ülekandmisega olematut kohustust. Hageja hinnangul ei tõendanud kostja, et tal on

§ 1028lg 1 kohaselt õigus saadu tagastamisest keelduda.

Hagejal ei tekkinud üksnes majandamis- ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel raha maksmise kohustust. Seega ei saa arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi hageja majandamiskulude eest tasuma. Arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju hagejalt raha nõuti, kuid arve ei tõenda nõude olemasolu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
2. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Praeguses asjas kvalifitseeris maakohus hageja nõude õigesti

§ 1028järgi.

Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-131-15, p 14). 8.

§ 1028lg 1 järgi nõude esitamisel lähtutakse üldisest tõendamisreeglist. Ts

MS § 230 lg 1 järgi peab pool oma väiteid tõendama, kui seadusest ei tulene teisiti. TsM § 230 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormis võib hea usu põhimõttest tulenevalt ümber pöörduda, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on teise poole kontrolli all, poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja teine pool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (RKTKm 5 2-24-17450 08.05.2024, 2-19-1488/79, p 18). Deklaratiivse võlatunnistuse kontekstis on leitud, et väljaspool pankrotimenetlust on tõendamiskoormise ümberpöördumine väga erandlik (RKTKKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16/1, p 22). 9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et ta tasus (hoiustatud rahast notari kaudu) 3647,80 eurot õigusliku aluseta.

§ 1028

lg 1 järgi nõude esitamisel ei piisa üldisest väitest, et soorituseks ei olnud õiguslikku alust, vaid hageja oleks pidanud esile tooma ja tõendama vähemalt, et kostjal ei olnud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevat majandamiskulude nõuet või et pooled on nõude kokkuleppel välistanud.

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneva majandamiskulude nõude puudumise väitmisel ei lähe tõendamiskoormis korteriühistule üle pelgalt selle väite esitamisega. Hagejal oleks võimalik nõude puudumist esile tuua ja tõendada korteriühistu dokumentidega (majanduskava, teenusepakkujate arved) ja asjakohaste arvutustega. Kui hageja soovis tugineda nõude välistamise kokkuleppele, oleks tulnud esile tuua ja tõendada poolte tahteavaldused ning et
2. aasta lepingus ette nähtud töid, eelkõige hageja korterisse seina ehitamist ei toimunud.
3. Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et maakohus jaotas tõendamiskoormise valesti ja oleks pidanud laskma kostjal tõendada, et hagejal ei olnud kostja vastu majandamiskulude nõuet. Hageja arusaam tõendamiskoormise jaotusest ei vasta TsMS tõendamisreeglitele ega eelnevalt viidatud kohtupraktikale. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et sooritus kostjale oli alusetu.
4. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
5. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 455 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.
6. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6