← Eesti

5-25-18/6

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-18 23. juuli 2

) § 194 lg 1 järgi on igaühel õigus vaadelda VVK tegevusi ja toiminguid, on igaühel õigus privaatsusele. Pseudonüümi alusel koosolekul osalemine on protokollitav ja osavõtusoov e-posti kaudu tuvastatav. Linki koosolekuga liitumiseks kaebajale ei edastatud, mistõttu kasutas kaebaja

  1. juulil 2025 kell 13.50 koosolekuga liitumiseks Märt Põdralt sotsiaalmeedia vahendusel saadud linki. VVK nõudis Anu Nüümselt mikrofoni või kaamera sisse lülitamist, kuid kaebaja arvutil need puudusid. Tekstivestlus oli virtuaalses koosolekuruumis välja lülitatud. Kaebaja saatis koosoleku ajal RVT-le e-kirja, milles kinnitas, et jälgib koosolekut, kuid oma nime ei avaldanud. VVK esimees otsustas kaebaja koosolekult eemaldada, sest teda ei olnud võimalik kaamera või mikrofoni vahendusel tuvastada. Kaebaja taotleb enda koosolekult eemaldamise õigusvastaseks tunnistamist.
  2. Veebilehel valimised.ee avaldatud teabe kohaselt peab elektroonilise koosoleku jälgimiseks eelnevalt registreeruma, kuid isiku tuvastamise nõue puudub. Ka

§ 194

lg-s 2 sätestatud esitlemiskohustusest ei tulene isiku tuvastamise nõuet või pseudonüümi kasutamise keeldu. Ka ei saa

-ist tuletada registreerumise nõuet. Ei ole selge, milline õigusakt reguleerib vaatleja kohustust end esitleda. Isiku kaamera või mikrofoni vahendusel tuvastamine on biomeetriliste isikuandmete kogumine, mis on praegusel juhul ebamõistlik. Märt Põdra kaebus

  1. M. Põder esitas
  2. juulil 2025 Riigikohtule kaebuse, taotledes, et tema eemaldamine VVK
  3. juuli
  4. a koosolekult tunnistataks õigusvastaseks.
  5. M. Põder saatis RVT-le
  6. juulil 2025 aadressilt gafgaf@infoaed.ee e-kirja Märdi nimelt sooviga jälgida VVK
  7. juuli koosolekut. RVT palus tal teatada nii oma ees- kui ka perekonnanimi, millest kaebaja keeldus, sest Vabariigi Valimiskomisjoni töökord seda ei nõua. M. Põder kasutas VVK
  8. juuli elektroonilise koosolekuga liitumiseks koosolekukutse saanud Kalle Kulbokilt saadud linki. Selleks, et koosolekul osalejat tuvastada, palus koosoleku juhataja tal sisse lülitada mikrofon ja kaamera. Seda kaebaja ei teinud ning ta eemaldati koosolekult
  9. juulil umbes kell 14.
  11. M. Põdra hinnangul on tema koosolekult eemaldamine õigusvastane, sest VVK soov tuvastada koosolekul osaleja isik ei olnud põhjendatud. VVK-l puudub õiguslik alus isiku tuvastamiseks. Seejuures pidanuks VVK ise mõistma, kes ta on, kuna ta oli seda e-posti aadressi varemgi kasutanud. Koosolekult eemaldamisega riivati kaebaja

§ 12lg-st 3 tulenevat õigust viibida avalikul koosolekul.

Isiku tuvastamise ebaõnnestumine ei ole koosolekult eemaldamise legitiimne eesmärk. M. Põder jälgis koosolekut Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkti 7.4 alusel passiivselt, mistõttu oli mikrofoni või kaamera sisse lülitamise nõudmine ülemäärane.

  1. Kaebaja esitas
  2. juulil 2025 kaebusele täienduse.
  3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis kohtuasja nr 5-25-18 (K. Kartanase kaebus) kohtuasjaga nr 5‑25-20 (M. Põdra kaebus) ühte menetlusse. Vabariigi Valimiskomisjoni vastused kaebustele
  4. RVT andis
  5. juulil 2025 veebilehel teada, et
  6. juuli
  7. a VVK koosoleku jälgimise võimalus luuakse isikutele, kes annavad osalussoovist teada enne koosoleku algust aadressil 2

(5)5-25-18 info@valimised.ee. Isikutele, kelle sooviavalduses koosolekut jälgida oli märgitud tema nimi, edastati koosoleku veebilink. Teistele saatis RVT e-kirja, milles palus teatada osaleda soovija ees- ja perekonnanime. Neile, kes osaleja ees- ja perekonnanime ei teatanud (sh isikutele aadressidega nyymse@proton.me ja gafgaf@infoaed.ee), veebilinki ei edastatud.
  1. Enda nime alt esitas K. Kartanas avalduse koosoleku jälgimiseks pärast koosoleku algust, kuid veebilehel valimised.ee avaldatud teate kohaselt tuli seda teha enne koosoleku algust.
  2. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkti 4.3 kohaselt on VVK koosolekud avalikud. Aadressil Toompea 1, Tallinn, toimuvatel koosolekutel osaleda soovivad isikud lubatakse koosolekusaali pärast enda esitlemist. Ka elektroonilisel koosolekul osalejatelt eeldatakse enda esitlemist. 14.

§ 194

lg-te 1 ja 2 kohaselt on igaühel õigus vaadelda VVK tegevust ja toiminguid ning vaatlejal on kohustus end esitleda.

§ 194

lg 4 näeb ette, et vaatleja ei tohi segada VVK tööd ega osaleda valimiste korraldaja tegevuses. Samad nõuded sisalduvad teistes valimisseadustes. VVK eeldab koosoleku jälgijatelt (vaatlejatelt) üldtunnustatud käitumisnormidele vastavat käitumist. Küsimise peale tuleb avaldada enda nimi ja avada vähemalt korraks kaamera, koosolekut ei tohi segada ning koosoleku juhataja korraldustele tuleb alluda.

  1. Mõlemad kaebajad teevad katseid dikteerida VVK koosolekute kulgu.
  2. juuni
  3. a VVK koosolekul, kus kaebajad osalesid füüsiliselt, ei nõustunud nad selgituste ja korraldustega, ning nende koosolekuruumist eemaldamiseks tuli kutsuda politsei.
  4. juuli
  5. a koosolekul oli end esitleda mitte soovivaid isikuid tavapäratult palju, mis viitab koordineeritud tegevusele. K. Kartanas osales valenime all. Veebikoosoleku rakendamiseks, mis heas usus käituvate inimeste puhul võtab aega minuteid, kulus ligikaudu kolmandik koosoleku ajast. M. Põdra kaebuses sisalduv detailirohke sündmuste kirjeldus võimaldab omakorda järeldada, et suure tõenäosusega salvestas ta koosolekut luba küsimata. Seegi ei viita õiguste heausksele kasutamisele.
  6. Riigikohus on märkinud, et kohtumenetluse poolte obstruktsionistlik tegevus ei tohi hakata dikteerima kohtumenetluse kulgu ega muuta kohut protsessiosaliste pantvangiks (RKKKo 18.06.2010, 3-1-1-43-10, p 46). Samad põhimõtted kohalduvad ka teistele menetlustele. Seadusega antud õigusi tuleb kasutada heas usus. Haldusmenetluse seaduse § 45 lg 4 kohaselt võib istungi juhataja kõrvaldada istungilt isiku, kes ei allu istungi juhataja poolt kindlaks määratud istungi läbiviimise korrale. Anu Nüümse ja Märt P nime all esinenud kaebajad eemaldati koosolekult, kuna nad ei allunud koosoleku juhataja korraldustele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kolleegium ei nõustu kaebajate väidetega, et VVK tegutses
  8. juuli
  9. a elektroonilise koosoleku läbiviimisel kaebajate suhtes õigusvastaselt. I K. Kartanase mittelubamine VVK koosolekule
  10. K. Kartanas heidab VVK-le ette, et teda ei lubatud vaidlusalusele elektroonilisele koosolekule: talle ei edastatud koosolekuruumiga liitumiseks veebilinki ning teda ei teavitatud koosolekule mittelubamisest ja keeldumist ei põhjendatud. Kaebaja omistab teavitamata jätmise toimingu RVT-le. Koosoleku protokolli kohaselt tegi otsuse kaebajat koosolekule mitte lubada VVK. Juhul, kui kaebaja e-kirjale sooviavaldusega koosolekut jälgida oleks vastatud, oleks seda teinud RVT, kuid juhindudes VVK otsusest. Seetõttu on nii koosolekule mittelubamine kui ka sellest teavitamata jätmine VVK toimingud. 3

(5)5-25-18
  1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkti 7.4 kohaselt võimaldatakse VVK elektroonilist koosolekut jälgida isikutel, kes on osalemise soovist teada andnud. Veebilehel valimised.ee avaldatud teates
  2. juuli
  3. a koosoleku kohta oli sõnaselgelt öeldud, et koosolekul osalemise soovist tuleb teatada enne koosoleku algust. Teate kohaselt algas VVK koosolek kell 14.
  4. K. Kartanas saatis e-kirja sooviga koosolekut jälgida kell 14.02 ehk pärast koosoleku algust.
  5. Ehkki Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra kohaselt piisab elektroonilise koosoleku jälgimiseks sellekohase sooviavalduse esitamisest, ei ole välistatud osalemiseks täiendava tingimuse seadmine, kui see tingimus on ühemõtteliselt arusaadav ega ole osaleja jaoks ebamõistlikult koormav. Riigikohus on leidnud korduvalt, et eelnev registreerumine võib olla koosoleku sujuva korraldamise tagamiseks mõistlik ja põhjendatud meede (nt RKPJKo 18.07.2025, 5-25-15/2, p 9). Veebilehel valimised.ee avaldatud nõue anda osalemise soovist teada enne koosoleku algust on igaühele arusaadav. See on ka mõistlik nõue, mille eesmärk on tagada koosoleku ladusat kulgu. Kui ei ole ette teada, kui palju vaatlejaid osaleb, ei ole teada seegi, kui palju koosoleku aega kulub vaatlejate esitlemiskohustuse täitmisele, sh ühenduste loomisele. VVK peab saama koosolekut mõistlikult planeerida ja segamatult läbi viia. Kui komisjon töötab ajasurve all, võib eelnevalt registreerimata osalejatega tegelemine koosoleku aja arvelt takistada päevakorda kavandatud küsimuste arutamist. VVK peab võimaldama koosoleku jälgimist, kuid tal ei ole kohustust võimaldada soovijal koosolekuga igal ajal liituda. Kaebaja tugineb väitele, et VVK lubas
  6. juuni
  7. a koosolekuga liituda isikul, kes andis osalussoovist teada koosoleku ajal. See ei ole praegusel juhul asjakohane, sest
  8. juuni koosoleku eelteates veebilehel valimised.ee ei nõutud osalussoovist teatamist enne koosoleku algust. VVK võib koosoleku läbiviimise korda vastavalt vajadusele ja päevakorrapunktide sisule ajas muuta (viidatud 5-25-15/2, p 11).
  9. K. Kartanase
  10. juuli
  11. a koosolekule mittelubamine ei olnud õigusvastane, sest ta ei registreerinud end koosolekule vastavalt koosolekul osalejatele seatud tingimustele. Samuti ei ole õigusvastane tema e-kirjale vastamata jätmine. Kaebajale oli juba eelnevalt veebilehel valimised.ee avaldatud infost teada, et koosolekul osalemiseks tuli oma soovist teatada enne koosoleku algust. VVK-l ei olnud põhjust asuda kaebajaga kirjavahetusse, et talle seda korrata. Liiatigi ei pidanud VVK seda tegema ajal, kui ta oli hõivatud koosoleku läbiviimisega, sest see oleks seganud VVK tööd (vt

§ 194lg 4).

II K. Kartanase ja M. Põdra eemaldamine VVK koosolekult

  1. K. Kartanase ja M. Põdra hinnangul oli õigusvastane nende
  2. juuli
  3. a VVK koosolekult eemaldamine põhjusel, et nad ei lülitanud VVK korralduse peale sisse kaamerat või mikrofoni. Muu hulgas väidab M. Põder, et VVK nõue lülitada isikutuvastuseks sisse kaamera või mikrofon riivas tema õigust koosolekut passiivselt jälgida, mis tulenes Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punktist 7.
  5. Kolleegium märgib esmalt, et M. Põdra püüdlus eristada passiivset VVK koosoleku jälgimist aktiivsest jälgimisest on asjakohatu. Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ongi valimiste vaatleja tegevuse iseloom passiivne, st vaatleja jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd (160 SE, Riigikogu XIII koosseis) (vt ka RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 7). Vaatleja ei või osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes (

§ 194lg 4).

Seega on seadusandja valimiste vaatlemise regulatsiooni kehtestades pidanud vaatlemist ja jälgimist samatähenduslikeks.

§ 194

lg 1 kohaselt hõlmab valimiste vaatlemine VVK ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute vaatlemist. VVK töövorm on koosolek (

§ 12lg 1).

Nii on igaüks, kes ei ole VVK liige ega koosolekule kutsutud isik ja kes jälgib VVK koosolekut,

§ 194

lg 1 tähenduses vaatleja ning talle laienevad vaatleja õigused ja kohustused, sh kohustus end enne vaatlemise alustamist esitleda (

§ 194lg 2). 4

(5)5-25-18
  1. VVK esimehel kui VVK koosoleku juhatajal (Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkt 6.1) on õigus anda koosoleku ladusa ja tõhusa kulgemise tagamiseks osalejatele korraldusi, sh nõuda, et vaatleja näitaks end esitledes oma nägu (viidatud 5-25-15/2, p-d 11 ja 12). Samuti on koosoleku juhatajal õigus nõuda osalejalt vaatleja esitlemise kohustuse täitmiseks tema ees- ja perekonnanime. Oma nime esitamise kohustus ei saanud ka praegusel juhul olla kaebajatele üllatuslik. Koosolekul osalemisest teada andnud isikutelt, kelle e-kirjast ei nähtunud osaleja täisnime või kelle esitatud nime õigsuses tekkis põhjendatud kahtlus, palus RVT ees- ja perekonnanime enne koosolekukutse saatmist.
  2. Kolleegium ei nõustu K. Kartanase väitega, et vaatleja võib olla ka anonüümne. Vaatleja kohustus end esitleda sisaldab inimese kohustust avaldada oma identiteet, eeskätt esitada oma tõeline nimi. RVT ega VVK ei pea tegema iseseisvalt lisapingutusi, et tuvastada nimi nt isiku poolt varem saadetud e-kirjade vms abil.
  3. Õigus valimiste korraldamist vaadelda eeldab, et vaatlejal on mõistlikult võimalik komisjoni tegevust jälgida (RKPJKo 12.11.2021, 5-21-25/5, p 29; 09.11.2021, 5-21-22/3, p 26). Seda õigust rikutakse olukorras, kus vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlemisele tingimuste või takistuste seadmine on õiguspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei riiva vaatleja õigusi ebamõistlikult.
  4. VVK koosolek on avalik (

§ 12

lg 3) ning vaatlejal on õigus seda jälgida, kuid enne vaatlema asumist peab ta ennast esitlema (

§ 194lg 2).

Praegusel juhul jätsid kaebajad täitmata oma seadusest tuleneva esitlemiskohustuse. Samuti väärib rõhutamist, et vaatleja ei tohi VVK tööd segada (

§ 194lg 4).

VVK koosoleku segamise takistamine võib olla vaatlemisõiguse riive legitiimne eesmärk. Vaatlejate koosolekult eemaldamine riivab küll õigust valimisi või valimiste korraldamist vaadelda, kuid kui seda tehakse põhjusel, et vaatlejad segavad oluliselt VVK tööd, siis ei saa seda pidada ebamõistlikuks. K. Kartanase ja M. Põdra käitumine seoses VVK

  1. juuli
  2. a koosolekuga (koosolekule registreerumine erinevate nimedega, enda esitlemisest keeldumine) andis VVK-le aluse arvata, et kaebajate eesmärk ei olnud üksnes koosolekut vaadelda, vaid ka VVK tööd segada. Protokollist nähtub, et oluline osa koosoleku ajast kulus vaatlejatega tegelemisele. Vaatleja õiguste kuritarvitamine ei vääri kaitset.
  3. Eelöeldud põhjustel oli K. Kartanase ja M. Põdra
  4. juuli
  5. a VVK koosolekult eemaldamine õiguspärane. Kolleegium jätab K. Kartanase ja M. Põdra kaebused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
  6. M. Põdra
  7. juulil 2025 esitatud kaebuse täiendus jääb PSJKS § 40 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebus VVK toimingule (sh selle täiendused) tuleb esitada Riigikohtule VVK kaudu (PSJKS § 38 lg 1 teine lause; vt ka RKPJKo 28.03.2023, 5-23-13/9, p 25). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.