← Eesti

4-25-1401/13

4-25-1401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2025.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-1401 (263025000629) Kohtunik En

) § 227 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Erko Kõverik isikukood: 39008290288; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 25.03.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
  2. Jätta Erko Kõveriku kaebus rahuldamata.
  3. Rahatrahv tuleb tasuda 25.03.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Erko Kõverik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1

(5)4-25-1401 Kohtuotsuse ärakiri edastada Erko Kõverikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. juunil 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 27.02.2025.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Erko Kõverik juhtis 27.02.2025.a kell 21.43 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere tee 2-l kilomeetril, Märjamaa suunas liikudes, mootorsõidukit Citroen Jumpy reg. märgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 82 ± 7 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Sellise tegevusega rikkus Erko Kõverik

§ 15

lg 1 p 2 nõuet ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 25.05.2024.a otsusega tunnistati Erko Kõverik süüdi

§ 227

lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h ning temale määrati karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut ja

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 4.

§ 227

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. 800 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lg-s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 5. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv ning kaks arhiveeritud väärteokaristust

§ 227

rikkumise eest, kuid sellele vaatamata jätkab Erko Kõverik õiguskorra rikkumist, millega näitab ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kuna Erko Kõverik on kõigest kahe kuu jooksul toime pannud vähemalt kaks kiiruse ületamist, ei ole tegemist juhusüüteoga ning Erko Kõverikku ei ole võimalik seekord karistada üksnes rahatrahviga. Varasem rahatrahv ei ole olnud piisav mõjutamaks Erko Kõverikku uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Kuna Erko Kõverik võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, siis tuleb ta lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldada. 6. Kohtuväline menetleja leiab ülaltoodut arvesse võttes, et põhikaristusena trahv alla keskmise määra, 40 trahviühikut s.o 320 eurot, ja lisakaristusena sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine 2

(5)4-25-1401 miinimummääras, s.o üheks kuuks, omab konkreetse menetlusaluse eripreventiivset eesmärki ja vastab õiguskorra kaitsmise huvidele. isiku suhtes Menetlusaluse isiku kaebus
  1. 11.04.2025.a esitas Erko Kõverik eelnimetatud otsusele kaebuse, milles tunnistab oma rikkumist ja kahetseb siiralt, et ületas lubatud sõidukiirust. Palub arvestada, et lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab rängalt tema elu ja tulevikuplaane. Ta on hetkel töötu, kuid kohe alustamas oma ettevõtlusega ja regulaarne autoga liikumine on hädavajalik. Kui autot ei ole võimalik kasutada, kaotab ta kõik 10 kuu jooksul tehtud ettevalmistused, sealhulgas investeeringud ja kulutused, mis on seotud ettevõtte alustamisega. Samuti sõltub pereelu autoga liikumisest. Tema peres on algklassi laps, keda peab igal hommikul kooli viima ja kaks korda nädalas huviringidesse. Teisele lapsele maksab elatist. Kui ettevõtlust ei saa alustada, siis see tekitab tema perel suuri raskusi. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks toob kaasa tõsiseid tagajärgi, palub kaebaja kaaluda selle karistuse asendamist rahatrahvi või mõne muu mõistlikuma karistusega, mis ei takista äritegevuse alustamist ning ei sea pereelu raskustesse.
  2. Kohtu nõudmisel esitas Erko Kõverik kaitsja vahendusel kohtule 22.05.2025.a kaebuses toodud asjaolude kinnitamiseks töötu staatust kinnitava dokumendi Eesti Töötukassast, ettevõtluse alustamist tõendavad dokumendid, tõendi lapse Luckas Kõveriku treeningute kohta ja laste andmed. Menetlusalusel isikul on soov avada Rapla linnas koostöös Makita Oy Eesti filiaaliga Makita tööriistade esinduspood koos remondi teenusega. Menetlusalune isik alustab tegevust oma emale kuuluva OÜ NUKITSA kaudu, ema loovutab OÜ NUKITSA osaluse menetlusalusele isikule. Käesoleval hetkel ei ole menetlusalusel isikul Makita Oy Eesti filiaaliga koostöölepingut ning läbirääkimised koostöö alustamiseks on toimunud suuliselt ja ekirjade vahendusel. Menetlusalune isik on juba registreeritud Makita Oy Eesti filiaali kliendiks ning täidetud on Makita tellimuse kinnituse ankeet. (tl 34-40) Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärteo toimepanemise ajal 25.03.2025 oli Erko Kõverik teadlik, et juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik. See asjaolu ei mõjutanud ega taganud Erko Kõveriku õiguskuulekust. Kui isik paneb toime järjest uusi liiklusalaseid väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ka tema pere ja lähedased. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et tema suhtes tehakse talle sobiv otsus, mis seab esikohale rikkuja ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused.
  4. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et Erko Kõverik ületas kiirust asulasisesel teel, täpsemalt Märjamaa alevis, kus inimasustus on tihe, seega on mõistlik eeldada, et 50 km/h piirangu kehtestamine antud teelõigul on vältimatult seotud ka jalakäijate turvalisuse tagamisega. Erko Kõverik pani kõnealuse rikkumise toime Märjamaa alevis. Kaebusest nähtub, et ka kaebaja elukoht on xxx. Seega ei saanud kiiruspiirangu ala algus tulla kaebajale üllatusena.
  5. Karistusliigi valikul on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suurusega kui ka sellega, et menetlusalune isik pani varasemalt toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise vähem kui 3 kuud enne kõnealust rikkumist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Erko Kõverikku karistati tema varasema

§ 227lg 2 rikkumise eest rahatrahviga.

Seega ei saa seekord piirduda üksnes rahatrahviga vaid liiklusrikkujat tuleb mõjutada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina 3

(5)4-25-1401 tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.
  1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta Erko Kõveriku esitatud kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust koos lisadega ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et

§ 227

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Erko Kõveriku poolt on tõendatud ning temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 15. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Erko Kõverikule süüks

§ 15

lg 1 p 2 nõuete rikkumist ning sellega

§ 227

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 25 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Erko Kõverik juhtis 27.02.2025.a kella 21:43 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis MärjamaaKoluvere tee 2-l kilomeetril, s.o asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, mootorsõidukit kiirusega 82±7 km/h. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt toimus kiiruse ületamine kogemata asulasse sissesõidul.

  1. 27.02.2025.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati Erko Kõveriku juhitud sõiduki Citroen Jumpy reg. Märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Stalker II nr AS005417, mis oli töökorras ning töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ning mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 82 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati liikuva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-7 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 75 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 25 km/h. Kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlane. Erko Kõverikule seadme tablool fikseeritud lugemit ei näidatud ja temal avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle.
  2. Erko Kõverik tunnistab ka esitatud kaebuses, et ta ületas kiirust, mõistab oma teo tõsidust ja vastutab oma käitumise eest. Samuti mõistab, et liiklusohutuse tagamiseks on kiiruspiirangute järgimine äärmiselt oluline ning lubab, et see ei kordu. Kohus ei tuvastanud Erko Kõveriku teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega Erko Kõverik rikkus

§ 15

lg 1 p 2 nõuet ja pani toime

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo.

18. Kohus leiab, et Erko Kõverikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, 4

(5)4-25-1401 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 20. Kohtu hinnangul on Erko Kõveriku teosüü keskmine.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Erko Kõverik ületas lubatud sõidukiirust asulas vähemalt 25 km/h tunnis. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Tiheasustusega Märjamaa alevi asulasisesel teel ja pimedal ajal, lubatud sõidukiirust sellisel määral ületades, seadis Erko Kõverik võimalikku ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. 21. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 40 trahviühikut, s.o alla sanktsiooni keskmise määra ja lisakaristus, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, vastavad Erko Kõveriku süü suurusele. Karistusregistri teatisest nähtub, et Erko Kõverik omab ühte kehtivat väärteokaristust

§ 227lg 2 järgi.

Olles 08.01.2025.a karistatud

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga (karistus täidetud 15.01.2025.a), pani Erko Kõverik ligemale 1,5 kuud peale eelmist tegu taas toime liiklussüüteo

§ 227lg 2 järgi.

Seega ei täitnud Erko Kõverikule 08.01.2025.a määratud rahatrahv eripreventiivseid eesmärke ega mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodut arvestades ei ole rahatrahv üksinda piisav ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

  1. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Emale kuuluva äriühingu arendamise soov ja laste sõidutamise vajadus pidi olema menetlusalusele isikule teada enne süüteo toime panemist. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi, s.h ettevõtluse arendamise kavatsus ja laste sõidutamine kooli või huviringi, sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise. Lühiajaline juhtimisõiguse puudumine ei takista algusfaasis oleva ettevõtluse arendamist ja suvisel koolivaheajal on laste kooli ning huviringi sõidutamise vajadus samuti olematu. Lisaks jäävad kohtu hinnangul Märjamaa alevis elavate laste elukohad koolist ja huviringist paari kilomeetri, s.t mõõduka jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele. Ka kaebuses väljendatud kahetsus pole piisav, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada.
  2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.