Obsah (10)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 403§ 4064§ 416§ 94§ 113§ 1132

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1673,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova hagi T N vastu võla Kost

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (1138,84 eurot) kuni põhivõla rahuldamiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub määrata kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS (krediidiandja) ja kostja

1. augustil 2022 arvelduskrediidilepingu nr #17721102018, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 1300 eurot. Kostja krediidivõimelisuse analüüsimiseks hinnati kostja regulaarset sissetulekut, finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Kostja märkis sissetulekuks 3678,09 eurot. Pensioniregistri andmetel on kostja keskmine sissetulek 199,08 eurot, millest krediidiandja lähtus. Kostja märkis finantskohustusteks 200 eurot, mida võeti arvesse. Krediidiandja tegi päringu creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i C krediidiskooringu.
2. augusti 2022 seisuga puudusid kostjal maksehäired. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja maksehäired tekkisid
3. septembril
4. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita lepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. 2 Krediidiliinilepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases fikseerimata intressimääras 39,90% aastas (vt krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p 3). Krediidikontolepingu nr #17721102018 krediidi kulukuse määr on 48,63% aastas. Kostja jäi viivitusse vähemalt kolme järgneva tagasimaksega. Kostja jättis maksmata
5. aprilli 2023,
6. mai 2023 ja
7. juuni 2023 osamaksed. Krediidiandja saatis
8. juunil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni
9. juulini
10. Krediidiandja edastas
11. juulil 2023 kostjale lepingu lõpetamise teate. Leping loeti üles öelduks
12. juulist
13. Kokku on kostja kasutusse antud 1300 eurot. Kostja kontole kanti 1297,40 eurot, sest sellest arvestati maha ülekandetasu 0,2% ülekande summast. Kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 161,16 eurot. Kostja kohustus lepingu järgi tasuma laenult intressi 39,9% aastas. Kokku on intressi nõue 170,55 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates
14. oktoobrist 2023 seadusjärgses määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 45 eurot. Vastavalt lepingule on krediidiandjal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vastavalt hinnakirjas sätestatud määradele. Krediidiandja edastas kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju (
15. mail 2023,
16. mail 2023,
17. juunil 2023 ja
18. juunil 2023) ja seejärel
19. juunil 2023 lepingu ülesütlemise teatise ja lepingu lõpetamise teatise
20. juulil
21. Hagejal on õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kahe meeldetuletuskirja eest). Pärast lepingu lõppemist püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja saatis kostjale võlateatised
22. augustil 2023,
23. augustil 2023,
24. septembril 2023 ja
25. oktoobril
26. Kohus on etteruttavalt asunud seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Pangakonto väljavõtte küsimine ei ole krediidiandja kohustus. Kohtu nõudel esitas hageja võla ümberarvestuse. Kuivõrd krediidiandja ja kostja ei leppinud kokku maksegraafikus, ei ole võimalik koostada uut maksegraafikut. Hageja arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks ja vähendab muid nõudeid. Ümberarvestuse aluseks on võetud 1297,40 eurot, millest kostja tagastas 400,06 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt seega põhivõla 897,34 euro tasumist (1297,40-400,06). Hageja vähendatud intressinõue on 9,08 eurot. Kuivõrd kostja on saanud enda kasutusse raha, kuid on selle tagastamisega viivituses, on hagejal õigus nõuda viivitatud päeva eest viivist alates võla sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast (s.o
27. juulist 2023) kuni hagiavalduse esitamiseni
28. oktoobril
29. Hageja nõuab kostjalt viivist 141,39 eurot seadusjärgses määras. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 30 eurot (kolme meeldetuletuskirja eest). KOSTJA SEISUKOHT
30. Kostja hagile ei vastanud. 3 KOHTU SEISUKOHT
31. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt.
32. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 7. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid

1. augustil 2022 tarbijakrediidilepingu nr #17721102018 (dtl 82-94). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr
2. mai 2022 seisuga 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 48,63% (dtl 89), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenusumma 1300 eurot, tagasimakseperioodi 60 kuud, krediidiintressimäära 39,90% aastas, lepingu sõlmimise kulu 0 eurot ja laenusumma väljavõtmise tasu 0,2% ülekandesumma. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 69-71). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
3. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on otsuses nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste 4 võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohase hoolsusega kontrollinud kostja kui tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja tuvastas, et kostja sissetulekud on üksnes 199,08 eurot kuus. Seejuures ei ole krediidiandja tuvastanud, kui suured olid kostja igakuised kulud (nt eluasemele või toidule). Kostja avaldas krediidiandjale, et tal on juba võetud kohustusi kogusummas 200 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on nõuetekohase hoolsusega tuvastanud kostja sissetulekud pangakonto väljavõtet küsimata. Krediidiandja oleks saanud kostja pangakonto väljavõtte kontrollimisega välja selgitada, kas kostja on 199,08-eurose sissetulekuga üldse võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Viidatud sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud
2. a arvestuslikust elatusmiinimum 303,38 eurot (https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonnaeelarve__aasta-kulutused/LE27/table/tableViewLayout2). Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud muul viisil piisavalt andmeid kostja krediidivõimelisuse kohta. Mh ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks tuvastanud, et kostja suudab 199,08-eurose sissetulekuga igakuiselt n-ö ära elada ja krediiti tagasi maksta. Maksehäirete puudumine ei tähenda, et kostja sissetulek võimaldas täita laenukohustust. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034 lg 4 teine lause).

10. Lepingu järgi oli igakuine osamakse 1/60 kasutusse võetud krediidist. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja kasutusse kogu krediidi, s.o 1300 eurot, mis tuli tagastada 60 osamaksega, st ühe osamakse maksimaalne suurus võis sellistel tingimustel lepingu sõlmimisel olla kuni 108 eurot (dtl 25), mis on üle poole krediidiandja tuvastatud kostja sissetulekust. Hageja esitatud arvete (dtl 115-117) järgi kohustus kostja tasuma kuumakseid suurusega 58,15 eurot, 52,48 eurot ja 56,53 eurot, s.o üle neljandiku oma sissetulekust. Kohus leiab, et arvestades krediidiandja tuvastatud kostja sissetulekute suurust ning muude kostja kulutuste tuvastamata jätmist ja nendega arvestamata jätmist, on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja rikkus kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4064

lg 1).

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku 5 laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (
2. aprilli 2023 arve,
3. mai 2023 ja
4. juuni 2023 arve) tasumisega. Tasuda tuli iga kuu
5. kuupäevaks (dtl 89). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 97). Hageja selgituste kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (

§ 416lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 17.

juulil 2023 erakorraliselt üles öelda (dtl 100101).

1. Hageja esitas nõude ümberarvestuse
2. märtsil 2025 menetlusdokumendis kirjeldades seda alternatiivse nõudena (dtl 99). Kohus selgitab, et nn alternatiivset nõuet ei ole esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud vormis (puudub korrektne taotlus, millest nähtuks, mida hageja kostjalt nõuab, TsMS 370 lg 1 ja § 363 lg 1 p 1). Samas ei pidanud kohus vajalikuks anda hagejale selle esitamiseks tähtaega, sest tegemist ei saa ka olla sisu mõttes alternatiivse nõudega. Juhul, kui kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3c). Hageja ümberarvestuse järgi on laenu põhiosa võlg 897,34 eurot. Hageja on arvestanud kostjale ülekantud laenusummast (1297,40 eurot) maha kostja tagasimaksed 400,06 eurot (dtl 77). Hageja on tõendanud kostjale laenusumma ülekandmise (dtl 96 ja dtl 72). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude kostjalt 897,34 euro väljamõistmiseks.
3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Lepingus lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (dtl 89). Hageja nõuab kostjalt intressi 170,55 eurot. Hageja ümberarvestatud intressinõue on 9,08 eurot, s.o perioodi
3. märts 2023 kuni
4. juuli 2023, mis on arvutatud 897,34 eurolt (dtl 77) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab

§ 4034lg-le 7.

Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 9,08 eurot. Hageja intressinõue jääb seega rahuldamata 9,08 eurot ületavas osas. 6

1. Hageja nõuab kostjalt viivist alates
2. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni
3. oktoober 2024 seadusjärgses määras 1138,84 eurolt. Nõude ümberarvestuse järgi nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt 897,34 eurolt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 897,34 eurot perioodi 19.

juuli 2023 kuni

1. oktoober 2024 eest 141,39 eurot (
2. juuli 2023 kuni
3. detsember 2023 määraga 12% aastas,
4. jaanuar 2024 kuni
5. juuni 2024 määraga 12,5% aastas,
6. juuli 2024 kuni
7. oktoober 2024 määraga 12,25% aastas). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 141,39 eurot ja jätab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 38,01 euro (179,44-141,39) ulatuses rahuldamata. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates
8. oktoobrist 2024 kuni põhivõla rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivis veel 63,30 eurot (s.o perioodil
9. oktoober 2025 kuni
10. juuni 2025, määradega 12,25% ja 11,15% aastas, viivitatud päevade arv 225). Seega mõistab kohus kostjalt välja 204,69 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates
11. juunist 2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367).
12. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 45 eurot, s.o 10 eurot lepingu kehtivuse ajal ja 35 eurot pärast lepingu ülesütlemist. Nõude ümberarvestusest lähtudes nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 eurot, s.o 10 eurot lepingu kehtivuse ajal ja 20 eurot pärast lepingu ülesütlemist. Hageja nõuab

§ 1132lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu kehtivuse ajal, s.o kuni 17.

juuli 2023) kahe tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hageja on kostjale edastanud lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju

1. mail 2023,
2. mail 2023,
3. juunil 2023,
4. juunil 2023 ja
5. juunil
6. Hageja on meeldetuletuskirjade saatmist, s.o vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist (dtl 8). Hageja on tõendanud, et kostjale on saadetud kirjad
7. juunil 2023 (dtl 33) ja
8. juulil 2023 (dtl 36). Hageja nõuab kummagi tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 20 eurot (pärast lepingu lõppemist) ühe meeldetuletuskirja saatmise eest

§ 1132 lg 2 p 2 alusel.

Selles on pooled kokku leppinud (dtl 83, p VI p 4 ja dtl 88). Hageja on tõendanud kostjale vähemalt ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmist (dtl 102-109). Seega kuulub nõue 20 eurot rahuldamisele. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskuluna välja 30 eurot. Seda ületavas osas jääb hagi rahuldamata.

1. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1077,81 eurot, s.o põhivõla 897,34 eurot, intressinõude 9,08 eurot, viivisenõude (hagi esitamise seisuga) 141,39 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivised ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. 7 Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1533,83 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1077,81 eurot, rahuldab kohus hagi ca 70%. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
2. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 315 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 234,50 eurot (s.o 70% 335 eurost). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). 19. Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks määramist TsMS § 445 lg-te 1 ja 3 alusel. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud, vaid on üksnes refereerinud seaduse teksti. Seetõttu ei saa kohus hinnata hageja kaalutlusi, miks on otsuse viivitamata täidetavaks tunnistada praegusel juhul hageja arvates põhjendatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8