KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 11.06.2025 Harju Maakoht

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. O. K.l tuleb igakuine elatis kanda I. S. kontole nr EEXXX selgitusega: „Elatis lapsele“.
2. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasub hagejale elatist Harju Maakohtu 10.05.2022 määruse nr 2-22-XXXX alusel 200.00 eurot kuus, mis ei kata lapse vajadusi.
3. aasta kompromiss sõlmiti seetõttu, et kostjal oli varasemalt tasumata elatise võlg. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist hageja kasuks alates 01.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja kontole nr EEXXX selgitusega: „Elatis lapsele“. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et asjaolud ei ole võrreldes 2022. aastaga muutnud, mistõttu puudub alus väljamõistetud elatise suurendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 972.00 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot. 2 Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Seega on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. II Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ja hageja lepingulise esindaja laps (dtl 5). Samuti selles, et Harju Maakohtu Harju Maakohtu 10.05.2022 määrusega nr 2-22-XXXX vähendati varem väljamõistetud elatist 200.00 euroni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni (dtl 24-25). Pooled vaidlevad selle üle, kas peale Harju Maakohtu 10.05.2022 määruse nr 2-22-XXXX alusel väljamõistetud 200.00 eurot kuus on muutunud hageja vajadused sellises määras, mis tooks kaasa mõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Harju Maakohtu 10.05.2022 määrusest nr 2-22-XXXX nähtuvalt vähendati varem väljamõistetud elatist 200.00 euroni kuus (vt dtl 24 tsiviilasja nimetust). See kattub hageja selgitustega, et
2. aastal vähendati igakuiselt makstava elatise suurust seepärast, et kostjal oli tasumata varasem elatise võlgnevus (dtl 30). Kohtute Infosüsteemi kohaselt on kostjalt hageja kasuks 12.03.2015 otsusega nr 2-15-XXX mõistatud miinimumelatis. Harju Maakohtu 10.05.2022 määruse nr 2-22XXXX kohaselt võib kostja osaleda hageja ülalpidamisel ka vahetult ostes hagejale asju, riideid, toitu jmt (dtl 24 p 1.2.) III Üldteadaolevalt ei ole vaja tõendada hageja vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostjalt oli varasemalt välja mõistetud elatis miinimummääras, mida oli omakorda kokkuleppeliselt
3. aastal vähendatud, siis kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta elatis suurendamata kehtiva miinimumini. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks täiendavalt teisi ülalpeetavaid, et tema töövõimet oleks piiratud või et ta tagaks hageja ülalpidamise vahetult vähemalt seitsmel päeval kuus (erandid

§ 101mõttes).

IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et J. K. hagi O. K. väljamõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus muudab Harju Maakohtu 10.05.2022 määrusega nr 2-22-XXXX väljamõistetud elatist järgmiselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks alates 01.02.2025 miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle hageja seadusliku esindaja kontole nr EEXXX selgitusega: „Elatis lapsele“. 3 Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4