← Eesti

3-25-1239/16

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1239 Haldusasi Y.L-i kaebus Saku valla tegevuse peale kaeveloa väljastamisel Menetlusosalised Kaebaja Y.L Vastustaja Saku vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. mai
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Y.L-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta Y.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu
  5. mai
  6. a määruse peale menetlusse.
  7. Jätta Y.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  8. mai
  9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Y.L esitas halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse
  11. aprillil 2025 Xxx kinnistule väljastatud kaeveloa nr 4-7/19-1 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamises.
  12. Tallinna Halduskohus tagastas
  13. mai
  14. a määrusega kaebuse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel; 2) kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja õiguste riive. Kaebuses on vaid üldsõnaliselt märgitud, et mullatööde mõju on intensiivne ning rikub kaebaja õigust tervisele ja heaolule, 3-25-1239 viidates mh KeÜS § 23 lg-le
  15. Vaidlust ei ole, et kaebaja on Xxx kinnistu, millel kaevetööde tegemiseks on vaidlustatud luba antud, naaberkinnistu omanik. Siiski ei saa pelgalt sellest tuletada, et mis tahes tegevused Xxx kinnistul riivavad kaebaja KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust – arvestades muu hulgas, et kaebaja kinnistu ja Xxx kinnistu vahele jääb sõidutee (kaebaja maja asub vaidlusalusest kinnistust teisel pool teed) ja kaebaja õueala jääb suuremas osas maja taha. Kaebaja väidete põhjal pole äratuntav, kuidas Xxx kinnistul teostatavad kaevetöö (st vaidlustatud kaeveloaga lubatud tegevus) saab kahjustada kaebaja omandiõigust ja/või KeÜS § 23 lg-s sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset kahjulikku tagajärge, mis kaevetööde tegemisega tema tervisele või heaolule kaasnevad. Kaevetööd on ajutise iseloomuga tegevus ning vaidlustatud kaeveloast nähtuvalt taastatakse tööde lõpetamisel kaevetööde eelne olukord – st kaebaja naaberkinnistule ei jäeta kaevetööde lõppedes ka mingisuguseid auke või mülkaid, mis võiksid kaebaja senist elukeskkonda (nt esteetiliselt) mõjutada. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õiguste võimalikku riivet, millele tuginedes kaeveluba vaidlustatakse, oleks alust pidada intensiivseks; 3) Saku vald selgitas haldusasjas nr 3-25-1437, et 19.05.2025 taotleti kaeveloa pikendamist põhjusel, et tegemist on soise alaga ja täiendavalt oli vaja rajada kuivendusdrenaaž. Saku Vallavalitsus andis kaevetöödeks 20.05.2025 loa nr 4-7/19-20, mis kehtis kuni 29.05.
  16. Eeltoodu ei muuda kaebaja subjektiivsete õiguste riive intensiivsust. Pole äratuntav, et kaevetöödeks mõne nädala võrra pikema aja andmine iseenesest saaks kaebaja õigusi kahjustada; 4) kaebajal ei ole õigust kaeveluba vaidlustada avaliku huvi kaitseks; 5) kaebaja ei ole väitnud ning pole äratuntav, et vastustaja 06.05.2025 ja 13.05.2025 vaide tagastamise otsused rikuvad kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja on juba enne eelmärgitud vaide tagastamise otsuste tegemist pöördunud kõnealuse kaeveloa tühistamise nõudega kohtu poole. Kui vaide tagastamine kaebaja õigusi eraldiseisvalt ei kahjusta, siis pole kohane ega vajalik koos vaide esemeks oleva nõudega taotleda ka vaiete läbivaatamiseks kohustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  17. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) rikutud on kaebaja omandiõigust, kodurahu ning tervise kaitset kogu perekonna vaates. Kaevetööde mõju on intensiivne ning rikub kaebaja õigust tervisele ja heaolule, mh KeÜS § 23 lg-t
  18. Kaebaja kinnistu ja Xxx kinnistu vahele jääb sõidutee. Kaebaja õueala jääb suuremas osas maja taha. Kaevetööde tulemusel on jätkunud liigvee valgumine sõiduteele ning kaebaja kinnistu alakihtidesse. Kohtule peaks olema mõistetav, et kaeveluba baseerub ehitusloal ning rangelt ehitusloa antud piirides on kaebaja subjektiivsete õiguste riive äratuntav. Liigvesi on oluline mõjutegur. Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-24-3502, kus vaatluse all on MTÜ Trelli3 loata kaevetööd, mille tulemusena on kogu puhkeala 2263 m 2 liigvee all ning osadrenaažiga ja kanalisatsiooniga ei ole saadud liigvett mänguväljakult ära. Ehitusloa nr 2312271/06138 alusel on ehitusala 1466 m2, kaevetöödega on hõlmatud 1216 m2, millega ületati kaevemahtu. Kaeveloa mahu suurenemise tingis raiemahu ületamine, millega 49 põlispuu asemel raiuti 86 puud. Peaks olema arusaadav, et omandiõigus ning perekonna tervis sai looduse rüüste tõttu kannatada; 2) vaide tagastamine riivab kaebaja õigusi ka eraldiseisvalt, kõigutades õiguskindlust ning turvatunnet omaenda kodukandis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(3)3-25-1239
  1. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
  2. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
  3. Kaebaja toob välja, et tema omandis oleva kinnisasja lähedal (s.o teisel pool sõiduteed) toimuvad (mänguväljaku tarvis) kaevetööd. Kaebaja toob määruskaebuses üldsõnaliselt välja, et sellega rikutakse omandiõigust, kodurahu ning õigust tervisekaitsele. Kaebaja väidab, et kaevetööde tulemusena on liigvesi valgunud sõiduteele ja kaebaja kinnisasja alakihtidesse.
  4. Kaebaja kaebeõigust ei saa jaatada üksnes tulenevalt asjaolust, et kaebajale kuuluv kinnistu asub kaevetööde läheduses, s.o teisel pool sõiduteed. Tegemist ei ole sedalaadi kaevetöödega, millega kaasneksid sedavõrd intensiivsed negatiivsed mõjud, millest saaks järeldada kaebaja õiguslikult kaitstavate huvide negatiivset mõjutamist. Kaevetöid teostatakse mänguväljaku tarvis. Kaebaja on toonud negatiivse mõjuna välja üksnes väite, et sõiduteele on kogunenud liigvesi ja liigvesi on väidetavalt ka kaebaja kinnistu alakihtides. Kaebaja pole aga liigvee probleemi (arvestades kaevetööde kaugust kaebaja kinnistust ja kaevetööde ala suurust, sh teiste kinnistute paiknemist) üksikasjalikumalt põhistanud, s.o kas ja kuidas on just mänguväljaku kaevetööde tulemusena tekkinud kaebaja kinnistule liigvesi, mis kahjustab kaebaja omandit. Kaebaja on esitanud üksnes väite seda täpsemalt põhistamata, sh kirjeldamata väidetavaid negatiivseid mõjusid. Üksnes asjaolu, et kaebaja tunneb end kaevetöödest häirituna, pole kaebaja õiguste riivamise jaatamiseks piisav.
  5. Eelneva tõttu on halduskohus õiguspäraselt järeldanud, et kaebuse alusel pole kaebaja õiguste riivet võimalik jaatada. Isegi juhul, kui kaebaja õiguste riivet tuleks eeldada, siis oleks see sedavõrd väheintensiivne, et kaebuses toodud väidete pinnalt ei tooks see kaasa kaebuse rahuldamist.
  6. Kaebaja õiguste riivet ei saa põhistada viitega ehitusloa vaidlusele, sh teistele haldusasjadele.
  7. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.