← Eesti

3-23-2486/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-248

§ 291 lg 1 p 7 kohaselt on oluline, et pooled ei tohi olla seotud isikud hetkel, kui kasutatakse õigust käibe 5

(12)3-23-2486 vähendamiseks. Oluline on tuvastada poolte seotus tehingute tegemise ajal, kuivõrd sätte tähenduses antakse hinnang poolte vahel minevikus tehtud tehingutele. Soojusekspert OÜ-le väljastatud kontrolliakti (dtl 31–101) p 1.2.2.2 alapunktis e on välja toodud asjaolud, mille kohaselt olid kaebaja ja Soojusekspert OÜ tehingute tegemise ajal seotud isikud, mistõttu ei ole täidetud ka KMS § 291 lg 1 p-s 7 toodud eeldus. Eeltoodust järeldub, et kuivõrd kaebaja ei ole arve nr 1095 tasumist Soojusekspert OÜ-lt täitemenetluses, pankrotimenetluses või muul moel nõudnud ning kaebaja on seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses, siis ei ole täidetud KMS § 291 lg 1 p-des 5, 7 ja 8 toodud eeldused ning kaebaja maksukohustuse vähendamise eeldused ei ole täidetud. Arvestades, et kreeditarve on esitatud kolm aastat pärast krediteeritavate tehingute toimumist, kaebaja tehingupartner ei ole kreeditarve saamist ja tehingu tühistamist kinnitanud, ega saagi seda teha, kuna on äriregistrist kustutatud viis kuud enne kreeditarve esitamist, tuleb kaebaja ainsaks eesmärgiks pidada kavandatult endale tagastusnõude tekitamist selleks, et saavutada maksueelis. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja alusetult vähendanud
  1. aasta juuni käivet, krediteerides OÜ-le Soojusekspert esitatud arve nr
  2. Kuivõrd
  3. aasta juunis deklareeritud käibe tekkimise asjaolud ei ole muutunud, on kaebajal jätkuvalt KMS § 11 lg 1 p-st 2 tulenev käibe deklareerimise kohustus. Seega on 04.10.2023 maksuotsusega jäetud põhjendatult rahuldamata kaebaja taotlus
  4. aasta juuni käibemaksu tagastusnõue summas 1920 eurot, s.t maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  5. KLM Kinnisvara OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 27.02.2024 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on lähtunud ainult MTA esitatust ega pole sisuliselt hinnanud kaebaja tõendeid ja põhjendusi. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, miks ei laiene 16.06.2022 maksuotsusega (kui enam mitte vaidluse all oleval haldusaktiga) tuvastatu teistele perioodidele olukorras, kus maksuotsus puudutas küll kitsamat maksustamisperioodi (nelja müügiarvet), kuid selles esitatud põhjendused ja tuvastused oma sisult laienevad järgmistesse perioodidesse, sest täpselt samasugused tehingud jätkusid edasistes maksustamisperioodides. Kohus toob välja, et järgmistel perioodidel kajastatud arveid ja nende aluseks olevaid asjaolusid tuleb kontrollida, kuid ei MTA ega kohus pole seda teinud. Kui MTA leidis, et juunis 2020 deklareeritud arvel samasugused tehingud (vastupidiselt 16.06.2022 maksuotsusele) toimusid, spidi MTA
  6. aasta juuni tagastusnõude kontrolli raames seda ka kontrollima. MTA ega halduskohus pole ümber lükanud kaebaja seisukohta, et neid tehinguid ei toimunud. Halduskohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-17-1646 ei ole asjakohane, sest see puudutab olukorda, kus müüja on väljastanud arve (olgugi, et tehingut tegelikult ei toimunud) ja ostja on selle arve alusel müüjale ka tasunud. Kaebaja on küll müügiarve (tasumise tähtaeg 31.07.2020) väljastanud, kuid seda pole kaebajale tasutud, mistõttu ei saanud kaebaja ka raha Soojusekspert OÜ-le tagastada. Kaebaja esitas MTA-le need andmed, mida MTA tagastusnõude kontrollimisel küsis. Kui MTA väidab, et olenemata sellest, kas tehing toimus või mitte, on käive tekkinud, sest arve tasuti, siis tuleb MTA-l tuvastada konkreetse käibe 6
(12)3-23-2486 tekkimise aeg ehk konkreetne arve tasumise kuupäev. Seda ei ole MTA teinud. Mitte ükski tõend ei tõenda, et vaidlusalune arve oleks tasutud juunis
  1. Ehk kui lähtuda sellest, et juunis 2020 KLM Kinnisvara ja Soojusekspert vahel tehinguid ei toimunud ja juunis 2020 ei toimunud ka arve tasumist, siis KMS § 4 lg 1 kohaselt ei tekkinud kaebajal vaidlusaluse arve alusel käivet. Kaebaja on kogu maksu- ja kohtumenetluse ajal selgitanud, et kui maksuotsuses on MTA tuvastanud, et kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel pole tehinguid toimunud, siis käivet pole ja eksisteeris alus deklaratsiooni parandamiseks. Seega on põhjendamatu halduskohtu väide, et kaebaja ei ole esitanud selgitusi, miks enne oli vaidlusalune arve käibedeklaratsioonil kajastatud, kuid pärast 16.06.2022 maksuotsuse jõustumist toimus selle arve võrra käibe vähendamine. Arusaamatuks jääb halduskohtu põhjendus, et kui nõuet ei ole kajastatud raamatupidamises, siis nõuet pole kaebaja raamatupidamises maha kantud. Vastupidi, kui nõuet raamatupidamises enam pole, viitab see asjaolule, et nõue on maha kantud. Kuna Soojusekspert OÜ kustutati registrist, muutus temalt nõude kogumine võimatuks ja talle polnud võimalik saata ka teavitust nõude mahakandmisest. Mis puudutab MTA ja kohtu etteheidet, et nõuet pole esitatud Soojusekspert OÜ pankrotimenetluses, siis on kaebaja korduvalt selgitanud, et kõnealune pankrotimenetlus lõppes varsti pärast selle alustamist raugemisega ja pankrotimenetlus ei jõudnud nii kaugele, et võlausaldajad oleksid saanud oma nõuded esitada. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tema ja Soojusekspert OÜ polnud juunis 2020 seotud isikud. Halduskohus on seoses isikute seotusega viidanud Soojusekspert OÜ-le väljastatud kontrolliakti p 1.2.2.2 alapunktile e, mis on aga ebaõige, sest see kontrolliakti punkt käsitles Soojusekspert OÜ ja Soojusekspert Tallinn OÜ väidetavat seotust, mitte aga Soojusekspert OÜ ja kaebaja seotust.
  2. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Harju Maakohtu 12.12.2022 kohtumäärusest nr 2-22-13308 järeldub, et Ühistuprojekt OÜ võlausaldajatel oli võimalik esitada nõudeid Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses eluliselt usutavalt selgitanud, miks ta ei esitanud väidetavalt tasumata arve osas nõuet Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas ta on Soojusekspert OÜ-lt nõudnud arve tasumist, kas ja kuidas on ta Soojusekspert OÜ-le raha tagastanud. Puuduvad viited asjaoludele, et kaebaja tegeles aktiivselt tasumata arve alusel tekkinud nõude sissenõudmisega enne Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetlust. Järelikult ei ole kaebaja täitnud KMS § 29 1 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuet, et maksukohustuslane on püüdnud teha kõik endast oleneva nõude kogumiseks. Kaebaja juhatuse liige M.L andis 04.01.2021 OÜ Soojusekspert kontrollimenetluse raames maksuhaldurile selgitusi, kus ta on mh keeldunud ütluste andmisest, sest tema ja T.J on eraeluliselt seotud ja nad ei saa võtta riski, et hiljem võivad need ütlused süüdistada M.Lat ennast. Soojusekspert OÜ-le koostatud maksuotsuse kohaselt on TT.J ja M.L kaebaja juhatuse liikme T.J-iga eraeluliselt seotud isikud – tema vend ja laste ema – ja ühtlasi on mõlemad olnud ka Soojusekspert OÜ töötajad. Samuti oli T T.J Soojusekspert OÜ juhatuse liige ajavahemikel 31.12.2008– 28.10.2011 ja 18.03.2020– 25.06.
  3. Lisaks on T.J olnud aastatel 2016–2017 kaebaja juhatuse liige. 7
(12)3-23-2486 Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga,

§ 29

1 lg 1 p 7 kohaselt on oluline tuvastada poolte seotus just tehingute tegemise ajal, ja palub seega ringkonnakohtu õiguslikku hinnangut KMS § 291 lg 1 p 7 tõlgendamise kohta. Vastustaja on seisukohal,

§ 29

1 lg 1 p 7 kohaselt on oluline, et isikud ei tohi olla seotud isikud ajal, kui kasutakse õigust maksukohustuse vähendamiseks. Seda ka KMS § 291 lg 1 p 5 nõude kontekstis, s.o kuidas on maksukohustuslane püüdnud teha kõik endast oleneva nõude kogumiseks. Praeguses asjas on T.J Ühistuprojekt OÜ-ga seotud isik ja kaebaja ei ole põhjendanud, mida on tema ja tema juhatuse liikmed väidetava nõude kogumiseks teinud, sh olukorras, kus kaebaja ei ole selgitanud, millal tal tekkis arusaam väidetava nõude lootusetusest. Täidetud ei ole ka KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud nõue. Ei ole vaidlust, et kaebaja juhatuse liige T.J oli ka Ühistuprojekt OÜ juhatuse liige. Kaebaja esitas kreeditarve kolm aastat pärast krediteeritavate tehingute toimumist ja viis kuud pärast Soojusekspert OÜ registrist kustutamist. Teise poole teavitamine on vajalik selleks, et teine poole saaks enda kohustuse üle võtta (või MTA saaks täiendavalt tasumisele kuuluva summa määrata). Korrigeerides juba likvideeritud võlgniku nõudeid, pole riigil isegi potentsiaalset võimalust kunagi sisendkäibemaksuna arvesse võetud summat võlgnikult kätte saada. Tekib küsimus, miks võlausaldaja, kes teab, et tal on kohustus võlgnikku enda korrigeerimisest teavitada, ei tee seda ja ootab, kuni võlgnik on likvideeritud. Vastustaja jääb kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d esitatud seisukoha juurde, et kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole siinses asjas iseenesest ka määrava tähtsusega maksuotsuse p 3 alapunktis 6 b esitatud selgitused, mille kohaselt kaebaja puhul ei ole ka üheaegselt täidetud KMS § 29 1 lg 1 p-des 5, 7, 8 sätestatud tingimused. Kaebaja selgitused arve krediteerimise kohta ei anna alust arve krediteerimiseks. Teenus on osutatud, seega on käive tekkinud ning tehingu hinda muudetud ei ole, samuti ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Soojusekspert oleks kaebajale tasumata jätnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 27.02.2024 otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et MTA 04.10.2023 maksuotsuse tühistamiseks puudub alus.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal ei olnud õigust parandada 2020 juuni deklaratsiooni ja nõuda käibemaksu tagastamist Soojusekspert OÜ suhtes tehtud 16.06.2022 maksuotsuse alusel. Kõnealuses kontrollimenetluses ei kontrollinud MTA juunis 2020 väljastatud arveid ega võtnud seisukohta nende põhjendatuse kohta. See tähendab ühtlasi, et
  3. aasta juuni osas ei ole MTA Soojusekspert OÜ suhtes maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolimise menetlust läbi viinud ega ka korrigeerinud selle alusel sisendkäibemaksu arvestust, mille tulemusel võiks olla põhjendatud deklaratsiooni parandamine topeltmaksustamise vältimiseks. Seega ei saanud kaebaja 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatut muudele samade poolte vahel toimunud tehingutele automaatselt üle kanda.
  4. Õige on halduskohtu osutus, et kaebaja on ise oma
  5. a müügikäibes arvet nr 1095 kajastanud ja kinnitanud seda ka veel vähemalt aasta pärast arve esitamist. Kontrolliaktis (p 1.1.2 alapunkt c, dtl 225) on MTA esile toonud, et kaebaja kajastas seda müüki nii 15.07.2020 esitatud
  6. aasta juuni KMD-l kui ka 17.08.2020 esitatud
  7. aasta juuni (parandatud) 8

(12)3-23-2486 KMD-l ning Soojusekspert OÜ on kaebaja arvet nr 1095 summas 11 520 eurot kajastanud juuli 2021 KMD-l (vt dtl 153, 155, 157). Kaebaja on 14.06.2021 äriregistrile esitatud majandusaasta aruande lisas 3 kajastanud müügitulu ehituslikult insener-tehniliselt projekteerimiselt ja nõustamiselt summas 9600 eurot ehk täpselt samas summas, mis Soojusekspert OÜ-le väljastatud arvel nr 1095 (dtl 165). Eelnevast tulenevalt võis ka MTA eeldada arve nr 1095 alusel käibe ja ühtlasi käibemaksu tasumise kohustuse tekkimist ning vastupidise olemasolu peab tõendama kaebaja. Seetõttu on ühtlasi põhjendatud MTA ja halduskohtu etteheide, et kaebaja pole selgitanud, miks ta
  1. a-l leiab, et varem deklareeritud käivet ei olegi tekkinud. Nagu eespool märgitud, ei saa selliseks selgituseks olla 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatu. Samuti ei saa seda põhjendada pelgalt väitega, et tegelikult pole tehinguid toimunud, sest käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel ei ole see oluline (Riigikohtu 05.10.2020 otsus nr 3-17-1646, p-d 10).
  2. Eelnimetatud Riigikohtu otsus nr 3-17-1646, kus Riigikohus selgitas, et käive tekib arvete tasumisel, on siinses vaidluses asjakohane. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja MTA seisukohta, et kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Halduskohus märkis õigesti, et kuna käibedeklaratsiooni paranduse on esitanud kaebaja, on ka tema kohustus tõendada, et deklaratsiooni parandamise eeldused on täidetud. MTA-l on maksuõigussuhtes üldiseks tõendamise standardiks põhjendatud kahtlus (nt Riigikohtu 02.06.2025 otsuse nr 3-221323, p 18). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA on kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d (vt dtl 226) kaebaja esitatud tõendite alusel põhjendatult leidnud, et on usutav, et vaidlusalune arve on tasutud. Arve nr 1095 alusel tekkinud nõuet Soojusekspert OÜ vastu ei nähtu kaebaja pearaamatu väljavõttest perioodi 01.01.2021– 30.04.2021 kohta (dtl 173–200). Samas nähtub eelnimetatud väljavõttest, et kaebaja on mitu kuud hiljem väljastanud Soojusekspert OÜ-le arveid kogusummas 87 180 eurot ning andnud ka Soojusekspert OÜ-le laenu 95 000 eurot, millest 01.02.2021 tasaarveldati nõudeid Soojusekspert OÜ vastu 60 780 euro ulatuses. Perioodi 01.05.2021–31.05.2021 pearaamatu (dtl 208–218) ja pangakonto väljavõtetest (dtl 219–220) nähtub, et
  3. a maikuus väljastas kaebaja Soojusekspert OÜ-le kaks arvet kokku summas 5400 eurot ning 31.05.2021 andis Soojusekspert OÜ-le laenu 50 000,00 eurot. Lisaks ei nähtu kaebaja poolt 01.08.2021 Soojusekspert OÜ-le väljastatud arvetelt (dtl 204–207), et eelneva perioodi eest oleks võlgnevused või arvetel oleks tehtud tasaarveldus. Olukorras, kus üks ettevõtjale on teisele esitanud müügiarve, mille järgselt ei kajastu tema enda ramaatupidamisarvestuses sellele arvele vastavat nõuet, saab järeldada, et eelnimetatud müügiarve tasuti selle esitamisel või enne seda. Samuti on halduskohus õigesti järeldanud, et tasumata arve olemasolul oleks ebausutav edasiste tehingute tegemine ja laenu andmine, nagui see siinsel juhul toimus. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et nõuet Soojusekspert OÜ vastu ei ole kajastatud kaebaja raamatupidamises nii, nagu MTA on kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d esile toonud, ja seega pole nõuet ka raamatupidamises maha kantud. Kaebaja leiab, et kui nõuet pole enam raamatupidamises, siis viitabki see sellele, et nõue on maha kantud. Ringkonnakohtu hinnangul on see kaebaja väide vastuolus tema teiste väidetega. Kaebaja menetlusdokumentidest võib aru saada, et kaebaja väitel muutus Soojusekspert OÜ-lt nõude kogumine võimatuks siis, kui viimane kustutati registrist 09.01.
  4. Seega võib järeldada, et ka vaidlusalune nõue kanti maha alles pärast eelnimetatud kuupäeva. Kui see nõue oli kuni Soojusekspert OÜ registrist kustutamiseni üleval, oleks see järelikult pidanud kajastuma ka kaebaja
  5. a raamatupidamisdokumentides. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega esitanud tõendeid selle 9
(12)3-23-2486 kohta, et ta oleks saadud raha Soojusekspert OÜ-le tagastanud. Seetõttu pole tegemist ka KMS § 29 lg-s 9 sätestatud olukorraga (vt Riigikohtu 05.10.2020 otsus nr 3-17-1646, p 13).
  1. Eelnevast tulenevalt on MTA kontrolliaktis ja maksuotsuses õigesti selgitanud, et praegusel juhul ei olnud kaebajal võimalik esitada Soojusekspert OÜ-le kreeditarvet KMS § 29 lg 7 alusel. Nimetatud sätte esimene lause näeb ette, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Nagu eespool selgitatud, ei olnud kaebajal alust varem esitatud arvet nr 1095 tühistada, samuti pole ta kõnealusel arvel kajastatud teenuse hinda vähendanud. KMS § 29 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata seda sätet, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.
  2. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et praegu pole täidetud ka KMS §-s 29 1 sätestatud tingimused maksukohustuse vähendamiseks. Alates 01.01.2022 kehtiva KMS § 29 1 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui täidetud on kõik sättes toodud tingimused, mh tingimus, et nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumistest saada oleva tulu (p 5); kauba soetaja või teenuse osutaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses (p 7); maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma (p 8).
  3. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole esiteks tõendatud, et arve nr 1095 on üldse tasumata. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et esitatud tõenditest ei nähtu, et nõue Soojusekspert OÜ vastu oleks kaebaja raamatupidamises maha kantud. Ühtlasi pole kaebaja esitanud ka mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud mistahes püüdlusi nõude kogumiseks (sealhulgas ka juba enne, kui Soojusekspert OÜ esitas pankrotiavalduse) või et selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (KMS § 291 lg 1 p 5).
  4. Iseenesest on kaebaja apellatsioonkaebuses õigesti juhtinud tähelepanu, et seoses kaebaja ja Soojusekspert OÜ seotusega on halduskohus ekslikult viidanud Soojusekspert OÜle väljastatud kontrolliakti (dtl 31–101) p 1.2.2.2 alapunktile e, sest viidatud alapunktis käsitletakse Soojusekspert OÜ ja Soojusekspert Tallinn OÜ omavahelist seotust, mitte seotust kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kaebaja sellele vaatamata praegusel juhul KMS § 291 lg 1 p-s 7 sätestatud tingimusele. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 on lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Äriregistri kohaselt oli kaebaja juhatuse liige 15.08.2014–27.12.2021 M.L (seejuures 11.02.2016–05.06.2017 koos T.J-iga) ja alates 27.12.2021 on selleks T.J; Soojusekspert OÜ juhatuse liige oli 28.10.2011– 02.01.2023 T.J ning 18.03.2020–25.06.2020 ka TT.J. Nagu vastustaja on osutanud, on M.L ise 04.10.2021 suuliste seletuste andmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-le 5 viidates öelnud, et tema ja T.J on eraeluliselt seotud ja nad ei saa võtta riski, et hiljem võivad need ütlused 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/62fd9c94-1380-4af3-8980-ad896e0c2de9/ 10
(12)3-23-2486 süüstada M.Lat ennast (dtl 245). Soojusekspert OÜ-le 16.06.2022 koostatud maksuotsuse kohaselt on TT.J-i ja M.La puhul tegemist T.J-iga eraeluliselt seotud isikutega – tema venna ja laste emaga, ühtlasi on mõlemad olnud ka Soojusekspert OÜ töötajad (TT.J 01.11.2016– 01.03.2021 ja M.L 01.11.2016– 01.03.2021 ja 30.03.2017–01.07.2017; vt dtl 22). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et kaebajat ja Soojusekspert OÜ-d tuleb juhatuse liikmete kaudu pidada seotud isikuteks ka 2020. a juunis, s.o omavahelise tehingu tegemise ajal. Erinevalt halduskohtust nõustub aga ringkonnakohus MTA-ga,

§ 291 lg 1 p 7 mõttes omab tähtsust ka isikute hilisem omavaheline seotus.

Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse 239 SE eelnõu seletuskirjas1 on märgitud,

§ KMS § 291 lg-s 1 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana ning nende koostamisel on aluseks võetud teiste riikide praktika, arvestades et need ei koormaks liialt ettevõtjat ja samas ei soodustaks maksustatava väärtuse vähendamise võimaluse kuritarvitamist. Seoses KMS § 29 1 lg 1 p-ga 7 on seletuskirjas märgitud, et seotud isikud võivad olla teineteisest majanduslikult või muul viisil sõltuvuses, mistõttu on võimalik, et nad teevad omavahel tehinguid sellistel tingimustel, mida sõltumatud isikud omavahel ei teeks. Seega võib järeldada,

§ 29

1 lg 1 p-s 7 sätestatud tingimuse eesmärk on vältida KMS § 291 alusel maksukohustuse vähendamise kuritarvitamist, mis on seotud isikute puhul tõenäolisem. MTA on asjakohaselt osutanud, et isikute omavaheline seotus võib mõjutada ka asjaolu, kas ja milliseid pingutusi teeb maksukohustuse vähendamist taotlev isik nõude kogumiseks. Praegusel juhul oli T.J nii kaebaja kui ka Soojusekspert OÜ juhatuse liige alates 27.12.2021, s.t ajal, kui oli võimalik nõuda arve nr 1095 arve tasumist ja see ka tasuda. 17. MTA on 06.06.2023 kontrolliaktis ja vaidlustatud maksuotsuses leidnud, et praegusel juhul ei olnud täidetud ka KMS § 291 lg 1 p 8, sest kaebaja ei ole esitanud teavet, et ta on teavitanud kirjalikult Soojusekspert OÜ-d nõude mahakandmisest. Kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest võib aru saada,

§ 291

lg 1 p-s 8 sätestatud nõue on igal juhul täitmata, sest äriregistrist kustutatud võlgnikku ei olegi võimalik nõuetekohaselt nõude mahakandmisest teavitada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Euroopa Liidu õigusega oleks pigem kooskõlas tõlgendus,

§ 291

lg 1 p-s 8 sätestatud teavitamine on võimalik ka juhul, kui kauba soetaja või teenuse saaja on äriregistrist kustutatud (vt täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrus nr 3-22-1707, p 19). Sellist tõlgendust toetab mh eelviidatud asjaomase eelnõu seletuskiri (lk 15), kus on KMS § 29 1 lg 1 p 8 kohta märgitud järgmist: „Võlgniku teavitamise tingimust tuleb vaadata koosmõjus tingimuse punktiga 5 – nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks. Ehk juhul kui teavitust ei ole võimalik esitada, kuna näiteks isik on likvideeritud ja puuduvad kontaktandmed kellele ja kuhu teavitus saata, siis sellisel juhul muude tingimuste täitmisel on maksukohustuslasel õigus kasutada võimalust lootusetu võla korral oma maksukohustust vähendada.“ Seega võiks olukorras, kus võlgnik on äriregistrist kustutatud, tõstatada pigem küsimuse, kas käibemaksu korrigeerimiseks saaks KMS § 29 1 lg 1 p-s 8 sätestatud teavituse saatmine olla üldse sisuliselt vajalik. Siinsel juhul ei ole küsimusel, kas KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud tingimus on täidetud, aga määravat tähtsust. KMS § 29 1 lg 1 kohaselt peavad maksukohustuse vähendamiseks olema täidetud kõik sättes nimetatud tingimused ning ringkonnakohus leidis eespool, et praegusel juhul ei olnud KMS § 29 1 lg 1 pdes 5 ja 7 nimetatud tingimused täidetud. 11

(12)3-23-2486 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.