2-24-311/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2025, Tallinn 2-24-311 Tsiviilasja number Tsiviilasi D.V avaldus kindlaksmääramiseks lapsega suhtlemiskorra O.O avaldus D.V vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse emale haridusküsimustes (sh huvihariduse) ainuhooldusõiguse üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.05.2024 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.V määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (lapse isa) D.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand Puudutatud isik I (lapse ema) O.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik II (laps) U.T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Andres Lusmägi Eestkosteasutused Keila Kesklinna Valitsus Linnavalitsus ja Tallinna 1 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2. Jätta rahuldamata O.O taotlus D.V määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.
3. Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2024 määrus suhtluskorra punktide 2.2 ja 2.10 osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4. Rahuldada D.V määruskaebus osaliselt.
5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
6. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 6.
7. Rahuldada O.O avaldus osaliselt ja anda O.O-le ühekordne otsustusõigus lapse U.T koolivaliku küsimuses. 6.
8. Määrata kindlaks lapse U.T ja isa D.V suhtlemise kord järgmiselt: 6.2.
9. U.T viibib oma isa D.V juures igal paaris nädalal reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab reedel lapse lasteaiast pärast lasteaiapäeva lõppu (alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu või huviringist pärast selle lõppemist) ning toob lapse ema juurde pühapäeva õhtul (kuni 31.08.2024 kell 19.00 ja alates 01.09.2024 kell 18.00). 6.2.
10. Kui lapse isa ei saa last võtta lasteaiast pärast lasteaiapäeva lõppu (alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu või huviringist pärast selle lõppemist), teavitab lapse isa lapse ema sama päeva hommikul hiljemalt kell 08.
11. Sellisel juhul läheb laps ema juurde ning isa võtab lapse ema juurest pärast tööpäeva lõppu. 6.2.
12. Laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruaris-märtsis) ja kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et
13. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga,
14. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. 6.2.
15. Laps viibib juunis isaga tavapärase suhtluskorra alusel (p 6.2.1), juulis veedab laps isaga kaks täisnädalat ja augustis ühe täisnädala. Täpse aja kooskõlastavad vanemad omavahel kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) hiljemalt iga aasta
16. maiks (
17. aastal
18. juuniks). 6.2.
19. Jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–24.12 paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga ja perioodil 25.12–26.12 paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga. Kui laps veedab jõulud isaga võtab isa lapse ema kodust kell 15.00 ja toob tagasi ema koju hiljemalt kell 19.
20. 6.2.
21. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Kui laps veedab aastavahetuse isaga, siis võtab lapse isa lapse ema kodust 30.12 kell 15.00 ja toob tagasi ema koju 01.01 hiljemalt kell 19.
22. 6.2.
23. Emadepäeva veedab laps alati emaga, isadepäeva veedab laps alati isaga. 6.2.
24. Ema sünnipäeva veedab laps alati emaga, isa sünnipäeva alati isaga. 6.2.
25. Vanem teavitab teist vanemat lapsega välisriiki reisimisest, reisi sihtkohast ja kestvusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 nädalat enne reisi algust. Juhul, kui puhkusereis satub ajale, mil laps peaks suhtluskorra järgi viibima teise vanema juures, tuleb reisimiseks küsida teise 2 vanema nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle käes on lapse reisidokument, isikutunnistus või Euroopa ravikindlustuskaart, annab need reisivale vanemale üle mitte hiljem, kui seitse päeva enne reisi. 6.2.
26. Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikult taasesitatavas vormis (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) kokkuleppe sõlmimisega. 6.2.
27. Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse õigusega privaatsusele. 6.
28. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Isa avaldus
29. D.V (avaldaja, lapse isa) esitas 08.01.2024 Harju Maakohtule avalduse lapse U.T-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks (avalduse täiendus esitatud 21.05.2024). 1.
30. Avalduse kohaselt lõppes avaldaja ja lapse ema kooselu 20XX. aasta kevadel. Poolte ühine laps jäi pärast lahkuminekut elama ema juurde. Isa ja tütre suhtluskord on pärast vanemate lahkuminekut olnud ebaregulaarne. Isa on lapsega kohtunud keskmiselt paaril korral kuus. Vanemate suhted on pingelised. Ema teeb takistusi isa ja lapse suhtlemisele. 1.
31. Avaldaja pakkus välja omapoolse suhtluskorra ja leidis, et see vastab lapse huvidele. Avaldaja soovib vältida olukorda, et suhtleb lapsega vaid nädalavahetustel. Oluline on, et isal ja lapsel oleks võimalik koos aega veeta nii argipäevadel kui ka kohustustest vabal ajal. Vanemate elukohtade (Tallinn–Keila) vahemaa läbimiseks kulub ca 30 minutit ja lapse vanemaks saades on tal võimalik iseseisvalt liikuda mugavalt ka ühistranspordiga. Isa elukohas on lapsele sisustatud omaette tuba ja isale tuleb tütar külla alati hea meelega. Avaldaja elab koos 3 elukaaslase, nende ühise lapse ning elukaaslase lapsega. Lapse läbisaamine isa uue kaaslase ja tema lapse, samuti väikese poolõega on väga hea ja kohtumised on alati oodatud. Ema seisukohad isa avalduse osas ning vastuavaldus
32. Lapse ema ei toetanud isa taotletud suhtluskorda, sest see ei vasta lapse huvidele ja on last koormav. 2.
33. Lapse isa lahkumine pere ühisest kodust 20XX. aasta kevadel tekitas lapses suurt segadust. Peale seda soovis laps ainult ema toas magada ja vajas (vajab siiani) ema lähedust. Kui isa lapsega kohtuda soovis, keeldus laps sellest. Kui laps isaga kohtus, soovis laps ööseks alati minna ema juurde. Kui isa tutvustas 20XX. aasta suvel lapsele oma uut elukaaslast ning teatas, et laps saab endale poolõe, viis see info lapse rivist välja. Pärast lahkuminekut tingis lapse ja isa ebaregulaarse suhtluse isa leige huvi lapse vastu. Lapse ema on kohtumisi võimaldanud, v.a kordadel, kui lapsega on juba plaanid tehtud. Suurem huvi lapse vastu tekkis isal siis, kui lapse ema esitas nõude elatise saamiseks. Samuti on isa huvi lapse vastu tunduvalt suurenenud pärast suhtlemiskorra avalduse kohtule esitamist. Alates
34. a septembrist on isa lapsega suhelnud viisil, et üle nädala võtab isa lapse reede õhtul lasteaiast ja veedab temaga nädalavahetuse ning viib esmaspäeva hommikul lasteaeda ning neil nädalatel, mil laps nädalavahetusel isa juures pole, on lapsel ja isal võimalus veeta koos aega kord nädalas pärast lasteaeda, aga siis toob isa lapse ööseks koju. Alates lapse sünnist on tegelenud lapsega ja tema eest hoolitsenud peamiselt ema. Lapse isa ei ole piisavalt kursis last puudutavate küsimustega. Näiteks on lapsel raskusi lugema õppimisega ning lapse ema palus isal lapsega lugemist harjutada. Laps aga rääkis hiljem emale, et isa oli hoopis sauna läinud ja ta proovis üksi lugeda. Seetõttu peaks laps kooli minnes viibima argipäevadel ema juures. 2.
35. Laps läheb isa juurde vastumeelselt ja nutuga. Lapsel on siiani hirm, et isa ootamatult kodust lahkus ning lapsel on isa juures igav. Isa ei tegele lapsega, isa elukaaslane kamandab ja hirmutab last, et laps peab prääksuga kükke tegema, kui ta oma tundeid (igatsus kodu või ema järgi) väljendab. Laps ei julge isale öelda, et ei soovi tema juures ööbida. Laps on emale helistades nutnud ja hüsteerias olnud. Viimane suurem hüsteeriahoog oli XX.XX.2023, mil laps helistas videokõnega emale ja ütles, et tahab koju tulla. Laps on kurtnud emale, et kui ta isa juures olles oma toa ukse kinni paneb, siis tullakse teda kohe kontrollima ja lapsel puudub talle sobival hetkel privaatsus. Lapse isa on samuti emale avaldanud, et laps on tema juures kinnine ja melanhoolne. Laps on isa juures oksendanud emotsionaalse seisundi tõttu. Lapsele on isa juures olemine mingil põhjusel stressirohke. Laps vajab isa juurest tulles alati emalt tavapärasest suuremat lähedust. 2.
36. Laps käib avalduse esitamise seisuga lasteaias elukoha kõrvaltänavas. Ema kodu lähedal on mitmeid koole ning laps ei pea ema juurest kooli minnes liiga vara ärkama. Tööpäeviti võtab autosõit Keilast Tallinna kesklinna 30–55 minutit ja laps peaks oluliselt varem ärkama. Veelgi suurem ajakulu kooli liikumiseks tekib siis, kui laps peaks kasutama selleks ühistransporti. Pärast pikka päeva peab laps hakkama tegema veel koolitöid. Selline elukorraldus ei ole lapse huvides ja on koormav. Esimesse klassi minek toob lapsele niigi kaasa uue päevarütmi ja kohustused. Lapse huvides on, kui tal on üks kindel kodu, kust ta saab igal hommikul kooli minna. 4 Samuti tuleb arvestada lapse huviringide ja trennidega, mis jäävad ilmselt ka edaspidi Tallinna piiresse. Mh on lapse sotsiaalne keskkond (sõbrad ja mängukaaslased) olnud sünnist saati Tallinnas. Lapse isa käib töölähetustes ning tal on vaja aeg-ajalt teha ka ootamatuid väljasõite väljaspoole Tallinna. Avaldusest ei selgu, kuidas lapse isa plaanib sellisel juhul tagada, et laps jõuab õigeaegselt kooli ja trennidesse. Lapse ema töökoht asub seevastu Tallinnas kodu lähedal ning ta saab vajadusel töötada kodukontoris. 2.
37. Ema täiendava seisukoha kohaselt on lapse emotsionaalne seisund üha rohkem murettekitav olukordades, kui laps peab minema isa juurde või seal olema. Laps on endast väljas, kurdab halba enesetunnet, on hüsteerias ja nutab. Kui isa juurde minek hakkab lähenema, on kodune elu häiritud. Laps käib psühholoogi juures. Psühholoogi kinnitusel ei soovi laps öiseid kohtumisi isaga ja tahab, et isa toob ta ööseks koju. Kui isa oli pikalt välismaal puhkusel, oli laps kodus oluliselt rõõmsam. 2.
38. Lapse ema esitas omapoolsed suhtluskorra tingimused.
39. Ema esitas 21.03.2024 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse emale haridusküsimustes (sh huvihariduse) ainuhooldusõiguse üleandmiseks. 3.
40. Vanemate vahel on erimeelsus lapse koolivaliku osas. Lapse ema soovib panna /kooli nimetus/, kuid isa ei ole sellega nõus. Põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine lapse hariduseküsimustes, kuna lapse ema on see vanem, kes on lapse eest peamiselt hoolitsenud, on kursis lapse vajadustega ning oskab nendega arvestada. Lapse isa seisukoht ema vastuavalduse osas
41. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. 4.
42. Lapse isa jaoks on lapse heaolu olnud alati oluline. Lapse ema ei ole isa ja lapse suhtlemise osas toetav. Lapse isa soovib siiralt lapsega võimalikult suures mahus suhelda ja tema elus osaleda. Oma vanemlike oskuste täiendamiseks on lapse isa koos oma elukaaslasega hiljuti läbinud ka vanemluskoolituse Gordoni perekoolis. Lapse lasteaed sai valitud vanemate poolt ühiselt. Lapse viimasel arenguvestlusel pidas isa põhjendatuks osaleda lapse emast konfliktsete suhete tõttu eraldi. Lapse isa on kursis lasteaias toimuvaga ja osaleb aktiivselt lasteaiategevustes. Paratamatult on lapse isal praeguse suhtluskorra tõttu lasteaiaga väiksem kontakt kui lapse emal, kuid pahatahtlik on lapse isa süüdistada huvipuuduses ja passiivsus. Eelkoolivaliku tegi lapse ema lapse isaga seda arutamata. Lapse isa jaoks on üllatuslik, et ema soovib lapse panna kristlikku kooli. Laps peaks käima elukohajärgses koolis, mis on oma maailmavaatelt vaba, mugavalt ligipääsetav ja õppemaksuta. Oma avaldusega soovib ema välistada täielikult lapse isa osalemise lapse haridusega seotud küsimustes nii praegu kui ka tulevikus. Lapse esindaja seisukoht
43. Lapsele määratud esindaja leiab, et isa avalduse võiks rahuldada osaliselt. Laps võiks veeta isaga aega üle nädala kolmapäevast esmaspäevani. Juunis võiks jätkuda tavapärane suhtlemise 5 kord. 14-päevase ajavahemiku jooksul ei ole ühel neljapäeval ja reedel Keilast Tallinnasse kooli minek lapsele ülemääraselt koormav, et kaaluks üle lahuselava vanemaga koos aja veetmisega kaasneva kasu. Suhtluskorda võiks lisada, milline vanem viib ja toob lapse, millistel päevadel ning mis kellajaajal ja kus. Ema avalduse osas leiab esindaja, et puudub vajadus jätta lapse isa kõrvale haridusküsimuste otsustamisest ühise hooldusõiguse teostamisel kuni lapse täiskasvanuks saamiseni etteulatuvalt. Eeskosteasutuste seisukohad
44. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et vanemate keerulised suhted võivad jätta tahaplaanile lapse huvid. Lapsel peab olema lähedane ja usalduslik suhe mõlema vanemaga. Lapse arvamusest selgus, et tal ei ole isaga lähedane ja usalduslik suhe. Seega on oluline esmalt lapse ja vanema vahelise sideme ning suhte parandamine, mille järgselt oleks võimalik tulevikus suhtlemist suurendada. Eestkosteasutus ei toeta isa avaldust esitatud kujul, kuid kohtul tuleks määrata suhtluskord, mis tagab lapsele regulaarse võimaluse suhelda oma mõlema vanemaga. Emale tuleks anda otsustusõigus lapse koolivaliku osas.
45. Keila Linnavalitsus toetab isa avaldust osaliselt ja leiab, et laps soovib isaga koos aega veeta, kuid vajab muutustega kohanemiseks aega. Laps ei peaks viibima isa juures alates kolmapäevast, kuna läheb kooli ning Tallinna ja Keila vahel sõitmine võib olla lapsele väsitav. Isa ja lapse suhtlus võiks toimuda kaks korda kuus reede õhtust esmaspäeva hommikuni, lisaks vanemate omavahelisel kokkuleppel nädala sees. Koolivaliku osas tuleks vanematel saavutada kokkulepe. Maakohtu määrus ja põhjendused
46. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse osaliselt ning andis lapse emale ühekordse otsustusõiguse lapse koolivaliku küsimuses. Maakohus määras kindlaks lapse ja isa suhtluskorra vastavalt lapse ema poolt taotletud variandile. 8.
47. Ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ei ole alust, sest puudub vajadus jätta lapse isa kõrvale nendes küsimustes hooldusõiguse teostamisel kuni lapse täiskasvanuks saamiseni etteulatuvalt. Põhjendatud on PKS § 119 alusel anda emale ühekordne otsustusõigus koolivaliku osas, et laps saaks sügisel kooli minna. Lapse ema on koolivalikul lähtunud lapse huvidest ja lapse parima arengu saavutamisest. Lapse isa ei ole täpsustanud, kuidas võiks usuõpetus last kahjustada. 8.
48. Järgnevalt analüüsis maakohus suhtluskorra kindlaksmääramise küsimust. Lapsel on sügisel ees suured elumuutused seoses esimesse klassi minekuga ja lapsel on praegu üks kindel kodu, kust ta saab igal hommikul lähedal asuvasse kooli minna. See tagab lapsele stabiilsuse, argipäeval rohkem uneaega ning hommikusel tipptunnil liiklusummikutes seismine oleks samuti välistatud. Selleks, et laps saaks veeta mõlema vanemaga võrdselt aega, peaks vanemate vahel olema hea läbisaamine ning lapsel mõlema vanema juures võrdsed tingimused. Praegusel juhul ei ole esimene eeldus täidetud. Kui kool algab, siis peab laps nädalavahetusel ka kooliasjad ära tegema ning isaga veedetud nädalavahetustel peab isa tagama, et lapsel on kooliasjad õpitud. Ema juures tuleb pühapäeva 6 õhtul teha ettevalmistusi esmaspäevaseks kooliminekuks. Eelmärgitud põhjustel on lapse huvides isaga kohtuda üle nädala alates reedest kuni pühapäeva õhtuni. Lapse huvides on, et laps kohtub isaga üle nädala neljapäeval, sest siis ei teki lapsel pikemat vahet isaga suhtlemises ja see annab lapsele võimaluse säilitada isaga lähedussuhet ning isale olla kursis lapse asjadega. Kui isa ei saa last võtta lasteaiast pärast lasteaiapäeva lõppu (alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu või huviringist pärast selle lõppemist), teavitab isa lapse ema sama päeva hommikul hiljemalt kell 08.00, et lapse ema teaks arvestada sellega ning sellisel juhul läheb laps ema juurde ning isa võtab lapse ema juurest pärast tööpäeva lõppu. Lapse huvides on, et laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruar-märts) ja kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et
49. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga,
50. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Juunis käib veel kool ja seetõttu võiks juunikuus jätkuda tavapärane suhtlemise kord. Juulis veedab laps isaga kaks täisnädalat ja augustis ühe täisnädala. Täpse aja kooskõlastavad vanemad omavahel kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) hiljemalt iga aasta
51. maiks. Põhjendatud on, et jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–24.12 paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga ja perioodil 25.12–26.12 paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga. Aastavahetuse (30.12– 01.01) veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga, isadepäeva veedab laps alati isaga. Ema sünnipäeva veedab laps alati emaga, isa sünnipäeva alati isaga. Ema sõnul käivad lapse lähisugulased, kes elavad /riik/, aegajalt Eestis ning koos käiakse väljasõitudel, mis lapsele on väga meeldinud. Lapse huvides on kohtuda oma lähisugulastega ja teha ühiseid tegevusi. Kui lapse emapoolsed sugulased (tädi ja täditütred) tulevad suvel Eestisse, on lapsel õigus nendega veeta 5–6 päeva. Lapse huvides on, et vanem teavitab teist vanemat lapsega välisriiki reisimisest, reisi sihtkohast ja kestvusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui puhkusereis satub ajale, mil laps peaks suhtluskorra järgi viibima teise vanema juures, tuleb reisimiseks küsida teise vanema nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle käes on lapse reisidokument, isikutunnistus või Euroopa ravikindlustuskaart, annab need reisivale vanemale üle mitte hiljem, kui seitse päeva enne reisi. Vabariigi aastapäeval 24.02, lihavõttepühadel, kevadpühal taasiseseisvumispäeval 20.08 jätkub tavapärane suhtlemise kord. 01.05, jaanipäeval 24.06, Kui laps on isa juurde minemisest häiritud, tuleb lapsele turvatunde puuduse leevendamiseks pakkuda talle lähedust ning laps peab nägema, et isa on tema jaoks olemas ja isa tegeleb temaga. Lapse emal on suur võim selle üle, mis meelsusega laps isa juurde läheb. 8.
52. Maakohus määras TsMS § 5621 lg 1 alusel, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Maakohus selgitas, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). 8.
53. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muude menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 7 Määruskaebus
54. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada suhtluskorra kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2.1, 2.2, 2.5, 2.10) ning teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata vaidlustatud osas suhtluskord kindlaks isa poolt taotletud viisil. 9.
55. Asjaolu, et laps alustab sügisel kooliteed, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kohtu määratud piiratud ajal. See ei ole piisav lähedussuhte säilitamiseks – laps lahkub isa juurest sisuliselt enne, kui jõuab seal kohaneda. Samuti ei hakka lapse isal olema lapse kooliga reaalset puutumust. Normaalne osa lapse ja vanema suhtlemisest on tavapärane rutiinne elu, mille juurde kuulub mh koolitööde tegemine ja järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumine. Lapse huvidele ei vasta, et avaldajal on võimalik lapsega kohtuda üheksal kuul aastas kõigest neli päeva kuus. 14-päevase ajavahemiku jooksul ühel neljapäeval ja reedel Keilast Tallinnasse kooli minek ei ole lapsele ülemääraselt koormav. 9.
56. Mõistlik ja õiglane on jaotada lapse transportimine selliselt, et last transpordib see vanem, kelle juurde laps parasjagu suundub. Lapsega suhtlemiseks ei pea ajalisi ja rahalisi pingutusi tegema vaid lapsest lahus elav vanem. 9.
57. Lapse arvamus võib olla ema kallutatud. Lapse ärakuulamise protokollist nähtuvalt teatas laps, et ei soovi isaga praegusest rohkem aega koos veeta, kuid samas mingit selgitust ei andnud. Lapse häiritud olek (sh pisarad) näitab, et laps on väga pinges, kuna kardab anda valesid vastuseid. Last ei ole sunnitud karistusena prääksuga kükke tegema, vaid see oli osa lõbusast mängust, millele lapse ema on ise konteksti juurde loonud ja lapsele edasi andnud. Lapse ema on üritanud luua avaldajast negatiivsest kuvandit. 9.
58. Tööpäeva õhtul vähem kui kaheks tunniks kohtumine ei täida suhtlemiskorra eesmärki. Avaldaja tööpäev lõppeb Tallinna äärelinnas kell 17.00, lapse juurde kesklinna jõudmiseks kulub tipptunnil minimaalselt 30 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei ole isal ja lapsel võimalik rahulikult aega veeta, mistõttu võib lapsel sellisest kohtumisest negatiivne emotsioon tekkida. 9.
59. Maakohus on ebaõigesti määranud lapsega suveperioodi veetmise. Kohustustest vaba aeg peaks olema lapsevanemate vahel jaotatud võrdselt. 9.
60. Avaldaja aeg lapsega on niigi piiratud. Lapse isa sugulastega aja veetmine planeeritakse ajale, mil laps viibib suhtluskorra järgi isa juures. Sugulaste Eestisse tulek on eelduslikult pikalt ette planeeritav. Menetluse edasine käik
61. Lapse ema palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Lapse isa esitas määruskaebuse pärast tähtaja möödumist ning see tuleks jätta läbi vaatamata. Lapsele määratud esindaja, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Keila Linnavalitsus vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad see rahuldamata jätta.
62. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 8
63. Ringkonnakohus tegi 27.05.2025 järelpärimise Tallinna Perekeskuse psühholoog K.V ning palus tal anda seisukoht selle osas, kas isa juures viibimine isa poolt soovitud ulatuses võiks mõjuda lapse vaimsele tervisele ja emotsionaalsele seisundile halvasti, millest võiks lapse vastumeelsus tingitud olla ning millised võiksid olla võimalikud lahendused. Kohtu järelpärimisele vastas Tallinna Perekeskuse juhataja, et suhtluskorra sobivuse hindamine ei ole keskuse spetsialistide pädevuses ning samuti ei tee spetsialistid protsesside kohta kokkuvõtteid. Lapse heaolu soodustab stabiilne rutiin ning rahumeelne ja lapse vajadusi arvestav vanematevaheline koostöö, mis aitab vähendada ärevust ning toetab last igapäevaselt.
64. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule täiendavad seisukohad. 13.
65. Tallinna linna 05.06.2025 seisukoha kohaselt toimus 18.12.2024 ümarlaud, kus osalesid laps, mõlemad vanemad ning eestkosteasutuste esindajad. Kohtumise eesmärk oli hinnata lapse valmisolekut suhtluseks isaga ning arutada võimalikke suhtluskorra lahendusi. Laps avaldas, et ei soovi isa juures viibida, on nõus isaga kohtuma neutraalses keskkonnas, kuid mitte isa kodus. Laps mainis, et tunneb hirmu. Kohtumisel isaga vältis laps temaga füüsilist kontakti. Laps ütles, et ei soovi isaga rääkida, kuid on valmis seda proovima. Kui lapsele öeldi, et mõlemad vanemad teda armastavad, vastas laps, et tema oma isa ei armasta. Lapse sõnul tunneb ta hirmu isa elukaaslase ees. Isa vestles lapsega eraldi ruumis umbes viis minutit. Isa sõnul ütles laps, et ei julge temaga rääkida, kui ema on lähedal. Suhtluse taastamine peaks toimuma järkjärguliselt ja turvalises keskkonnas, nt spetsialisti juuresolekul või neutraalses keskkonnas. Soovituslik on vanematele pakkuda pere- või suhtenõustamist, et toetada lapse ja isa suhete taastumist ilma lapsele täiendavat emotsionaalset survet avaldamata. 13.
66. Lapse ema tõi oma 13.06.2025 seisukohas välja, et laps on jätkuvalt avaldanud suurt vastumeelsust isa juurde mineku osas. 14.01.2025 saatis isa lapse emale kirja, milles mh ütles, et jätab lapse rahule ja ootab, kuni laps ise huvi tunneb. Pärast seda on laps olnud rahulik ja rõõmus. Tal on kindel päeva- ja nädalakava ning puudub pinge, pidev nutmine ja hirm, et ta peab isa juurde minema või temaga kohtuma. Ema uurib lapselt siiski umbes korra nädalas, kas ta sooviks ehk isaga kohtuda, kuid laps ütleb, et ei soovi. Lapse sõnul ta isa järele ei igatse. Lapse huvid on ülimuslikud ning seda ei kaalu üle isa soov teatud viisil kohtuda, kui laps seda ei soovi. Lapse isa peaks esmalt õppima märkama ja arvestama lapse vajadusi ning looma olukorra, kus laps tunneks end isaga turvaliselt ja hoituna. Isa poolt soovitud suhtluskorra rahuldamine seaks ohtu lapse heaolu ja vaimse tervise. Lapse jaoks on ööbimised isa juures välistatud ning tegemist ei ole kohanemisraskusega. Laps ei ole vastu nt tädi ja täditütarde juurde ööbima jäämisele. Ka maakohtu poolt määratud ulatuses ei ole suhtluskord toimima hakanud. Öised kohtumised ei ole praegusel juhul võimalikud. Kui ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu poolt määratud suhtluskorda muuta, palub ema, et kohtumised toimuksid ilma ööbimisteta ning lühiajaliselt neutraalsel pinnal (näiteks kohvikus, kinos üle nädala ühe korra). 13.
67. Lapse isa 13.06.2025 seisukoha kohaselt lapse ema alates kohtumenetluse algusest järjepidevalt üritanud õõnestada isa ja lapse suhteid, mille tulemusena vahetu suhtlus puudub. Enne kohtumenetluse algust ei olnud lapsel probleeme isa juures ööbimisega. Laps on oma ema mõjusfääris ja kogeb lojaalsuskonflikti – selleks, et meeldida emale, tuleb tal välja näidata 9 vastumeelsust isa vastu. Lapses ei saa tekkida iseseisvalt sedavõrd tugev vastumeelsus isa isiku suhtes, kui kokkupuude isaga on niivõrd vähene. Eelmise aasta juulist saadik on lapse ema keeldunud lubamast last isa juurde ööbima ning isal ei võimaldatud lapsega kohtuda isadepäeval. Lapse ema ei andnud isale võimalust tähistada lapsega koos lapse sünnipäeva, väites, et laps seda ei soovi. Ka
68. aasta jõuluajal ei õnnestunud avaldajal lapsega pikema perioodi jooksul aega veeta, arvestades lapse ema ebamõistlikke piiranguid sobivate aegade osas. Eeltoodut arvestades võttis lapse isa selle aasta jaanuaris vastu keerulise otsuse ja teatas lapse emale, et ei pea enam õigeks „nõuda“ suhtluskorra täitmist ja ta jääb ootele, kuni laps ise suhtluseks soovi avaldab. Lapse vaimse tervise huvidest lähtuvalt lootis isa eemaldada sellega lapse elust emapoolse mõjutamise isaga suhtlemise osas. Lapse isa poolt taotletav suhtluskord tagaks minimaalselt võimaluse säilitada lapsel lähedased suhted mõlema vanemaga. Kuidas ja millal suhtluskord praktikas toimima hakkab, ei ole lapse isa võimaluses mõjutada. Siiski looks suhtluskorra kindlaksmääramine selleks paremad võimalused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
69. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada maakohtu poolt määratud suhtluskorra punktide 2.2 ja 2.10 osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
70. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus rahuldas lapse ema avalduse osaliselt ja andis lapse emale ühekordse otsustusõiguse lapse koolivaliku küsimuses (resolutsiooni punkt 1).
71. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
72. Lapse ema taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. On õige, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleneb seadusest ning seda ei saa kohus pikendada. Lapse isa oleks saanud taotleda tähtaja ennistamist TsMS § 67 alusel. Samas andis maakohus lapse isale tähtaja pikendamise osas eksliku selgituse, millest lapse isa ka lähtus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt tuleb käsitada määruskaebust tähtaegsena. Isegi kui käsitada lapse isa tähtaja pikendamise taotlust tähtaja ennistamise taotlusena, olnuks mõjuva põhjuse olemasolu tõttu (lapse isa viibis haiglaravil) tulemus eelduslikult sama ning määruskaebust tulnuks ikkagi menetleda.
73. Siinses asjas esile toodud asjaolusid arvestades ei ole lapse ja isa suhtlemise ulatuse suurendamine määruskaebuses taotletud viisil põhjendatud ega vastaks praegu lapse huvidele. 18.
74. Lapsel on isa juurde mineku osas vastumeelsus, see olukord tekitab temas stressi ning toob kaasa pingeseisundi koos füüsiliste sümptomitega (paha olla, oksendab jne). Nimetatud asjaolud nähtuvad mitmetest tõenditest – lapse lasteaiakaaslase ema sõnumid lapse emale (dtl 309–310 ja 317), lapse lasteaiakasvataja sõnumid lapse emale (dtl 312–313 ja 318), lapse häälsõnum emale (30.07.2024 menetlusdokumendi lisa), lapse õpetajate kirjad emale (dtl 601–602). Mõistetav on isa seisukoht, et ta soovib lapsega rohkem aega veeta ning et ta ei soovi olla tema jaoks üksnes pühapäevaisa. Samas tuleb arvestada sellega, et lapsele oleks tagatud turvatunne ja 10 stabiilsus. Suhtluskorra alusel suhtlemise mahu suurendamine seda praegusel juhul ei taga. Kuna lapse jaoks tekitab isa juurde minek hetkel suurt vastumeelsust ja stressi, mõjuks isa juures koolipäevadel viibimine eelduslikult halvasti mh lapse õppimisele ja muudele kooliga seotud tegevustele. Arvestades lapse vaimset seisundit, tuleks talle vähemalt koolipäevadel tagada kindel rutiin. Seetõttu on hetkel põhjendatud määrata suhtluskord selliselt, et laps viibib isa juures üle nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kuna juunikuus on osaliselt veel kooliperiood, on mõistlik ja lapse huvidega arvestav, kui juunis viibib laps isa juures tavapärase suhtluskorra alusel. Maakohtu menetlusega võrreldes ei ole hetkeks asjaolud oluliselt muutunud. Ema jäi maakohtus enda poolt pakutud suhtluskorra variandi juurde ega vaidlustanud maakohtu määrust. Sel põhjusel puudub alus isa ja lapse kohtumiste mahu vähendamiseks selliselt, et laps isa juures üldse ei ööbiks. Lapse soove ja emotsionaalset seisundit arvestades on vanematel võimalik omavahel siiski kokku leppida, et kohtumised toimuvad esialgu lühiajaliselt ja ööbimisteta ning seejärel suhtluskorra alusel. 18.
75. Kuna lapse isa leiab, et maakohtu poolt määratud suhtluskorra punkt 2.2 (neljapäevased kohtumised paaritutel nädalatel pärast lapse koolipäeva või huviringide lõppu) ei täida lühikese aja tõttu oma eesmärki (lapse isa jõuaks lapsele pärast enda tööpäeva lõppu järgi alles ca 17.30), tühistab ringkonnakohus selle suhtluskorra punkti. 18.
76. Põhjendatud on määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohtu määratud suhtluskorra punkt 2.10 (emapoolsete sugulaste suvel Eestis viibimise ajal on lapsel õigus nendega veeta 5–6 päeva) ebaõiglane. Kuna suveperioodi (juuli ja august) osas saavad vanemad ise kokku leppida, millised nädalad laps kummagi vanemaga veedab, saab lapse ema sellest isa teavitada ning planeerida lapsega veetmise aja sugulaste Eestis viibimise perioodile. 18.
77. Põhjendamatu on isa seisukoht, et lapsele peaks järgi minema see vanem, kelle juurde laps suhtluskorrajärgselt parasjagu suundub. Arvestades, et lapse kodu on alati olnud ema elukohas ning isa kolis perest eraldi elama, on mõistlik, et isa viib pärast enda suhtluskorrajärgset aega lapse koju tagasi. Seega puudub alus maakohtu määrust selles osas muuta. 18.
78. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tühistada maakohtu määratud suhtluskorra punktid 2.2 ja 2.10 ning jätta ülejäänud osas suhtluskord muutmata.
79. Ema saab isaga suhete taastamisel last rohkem toetada ja julgustada. Kui lapsel on tekkinud isaga seoses mingid traumad või hirmud, on emal võimalik lapsele olukorda selgitada ning tema hirme maandada. Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks lapse suhtes ohtlik või et isaga suhtlemine lapsele kahjustavalt mõjuks. Kui laps on võtnud isa uue elukaaslase suhtes negatiivse hoiaku prääksuga kükkide intsidendi tõttu, saab ema lapsele selgitada, et tegemist ei olnud pahatahtliku käitumisega. Laps võib selliseid olukordi teisiti tõlgendada ning selle põhjal negatiivse suhtumise kujundada. Pidev hirmu- ja stressiseisund kahjustab lapse vaimset tervist, mistõttu tuleb aidata lapsel hirmudest vabaneda.
80. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja 11 kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
81. Vanema poolt lapsega suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral võib teine vanem pöörduda kohtutäituri poole suhtlemise korra sundtäitmiseks. Täitemenetluse seadustiku § 179 lg 2, 21 ja 22 kohaselt võib kohus kohtutäituri ettepanekul kohustatud isikut trahvida ja teistkordsel trahvimisel asendada trahvi arestiga.
82. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus täpsustab resolutsiooni selle õigusliku korrektsuse huvides ja eemaldab määruse resolutsioonist tarbetud selgitused, mis ei oma tähendust lahendi täitmisel. Siinse määruse resolutsiooni p-st 6.2.2 eemaldatakse lauseosa „et lapse ema teaks arvestada sellega ning“. Määruse p-s 6.2.10 täpsustatakse, et suhtluskorda võib muuta kirjalikult taasesitatavas vormis. Resolutsioonist jäetakse välja punktid mis, käsitavad pöördumist kohtutäituri poole määruse sundtäitmiseks ja trahvimist, sest lahend on ka ilma selleta sundtäidetav (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922/143, p 24.1). Selgitus on esitatud siinse määruse põhjenduste p-s
83. (allkirjastatud digitaalselt) 12