KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1777 Haldusasi OÜ Belgardi Kinnisvara

ündmusega tekitatud kahju hüvitamiseks ja selgituste saamiseks. Päästeamet vastas pöördumisele 10.07.2023 kirjaga nr 7.1-1/4299-2. Vastuse põhjendused: - Lasnamäe päästekomando sai 17.06.2023 kell 16.38 väljakutse aadressile XXX, Tallinn. Väljakutse põhjuseks oli, et vastasmajas viibinud isik kuulis pikemat aega alarmi töötamist. - Päästetöö juht lahendas kohapeal sündmuse: tuvastas maja välisfassaadil suitsu puudumise; küsitles maja elanikku alarmi kestuse kohta; tuvastas kortermajas asuva automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) keskseadmest, et alarm tuleb korterist nr 27; korteri uksele koputades ja uksekella lastes ust ei avatud; tehti ATS süsteemile taastus, peale mida hakkas alarm korteris uuesti tööle; otsustati uks jõuga avada; siseneti korterisse, kus tulekahju ega inimesi ei olnud; elutoas asuva suitsuanduri led-tuli põles punaselt ja päästetöö juht eemalda suitsuanduri laest. - Korterisse siseneti, kuna puudus teadmine, kui kaua alarm eelnevalt töötanud oli ja kas korteris viibib inimesi ning kuna tegemist oli tuletõkkeuksega, mis tulekahju varajases staadiumis ei anna tulekahjust märku (kuumus uksel, suitsu immitsemine). - Korteriomanikuga kontakti saamiseks edastati pärast sisenemist korteri elutoas televiisori all olnud ID-kaardi ja teise isikut tõendava dokumendi andmed Häirekeskusele. - Korteris oleva vara valveta jätmise vältimiseks proovisid ametnikud leida korteri välisukse varuvõtit. Võti leiti köögis aknalaual olevast kilekotist, peale mida lahkus päästemeeskond korterist ning sulges välisukse. Korteri võti tagastati sündmuskohale saabunud korteriomanikule. 1

eaduse (

) § 132 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 1 alusel kõrgendatud ohu välja selgitamiseks, ohu tõrjumiseks või päästetööks. Päästetöö juhi kohustus oli rakendada viivitamatult vältimatuid ja edasilükkamatuid tegevusi ohu välja selgitamiseks. Päästetöö juht tuvastas kõiki asjaolusid kogumis hinnates vahetu kõrgendatud ohu kortermajas viibivate isikute eludele. -

§ 48

kohaselt loetakse

ündmuse käigus

§ 21nimetatud töödega ning Kor

S § 50 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 13 lg 3 alusel vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesoleva juhul oli teenistuskohustusi täitva päästemeeskonna tegevus korteri nr 27 ukse avamisel kooskõlas päästeasutusele antud õigustega ning kaalutletud, samuti vajalik ning töös järgiti vajalikku hoolsust. Ukse avamine ja selle tagajärjel ukse rikkumine võimaliku kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks inimelu päästmise eesmärgil kaalub üles riive taotleja õigusele. Taotleja õiguse riive oli antud olukorras ja tingimustes õiguspärane. -

ündmuse käigus tekkinud kahju loetakse õnnetusjuhtumist põhjustatud kahjuks ning see ei kuulu Päästeameti poolt hüvitamisele.

1. OÜ Belgardi Kinnisvara esitas 10.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeamet vastu kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused:
2. Aadressil XXX, Tallinn hakkas 17.06.2023 kell 16.00 tööle tuletõrjealarm. Korteris viibinud H.A teatas kell 16.06 maja hooldajale, et majas töötab tulekahjusignalisatsioon, väljus korterist tänavale ja teatas kell 16.20 telefoni teel töötavast alarmist korteriomanikule. H.A lahkus, sest selge oli, et majast võis alguse saada tulekahju. Sama tegid ka teised korterite kasutajad. Tulekahjusignalisatsiooni töötamise ajal on teatavasti kohustus objektilt lahkuda. Kuna valju sireeni tõttu hakkasid tema kõrvad ja pea valutama, sisenes ta umbes kell 16.35-16.40 maja läheduses asuvasse metsatsooni. Tagasi majja tuli ta kell 17.00 ja avastas korteri nr 27 lõhutud ukse ning kaks tuletõrjujat. Tuletõrjujad tekitasid korteriomanikule kahju ja otsisid ebaseaduslikult läbi võõra vara.
3. See, et suitsuandur töötab pikka aega, ei tähenda, et korteris oleks tulekahju, kui suitsu ei tule, sh korteri avatud aknast. Lisaks oli võimalus korteri akna all seisnud redeliga tuletõrjeauto abil vaadata sisse korteriaknast, et näha, et korteris ei ole suitsu ega inimesi.
4. Tuletõrjujad ei teavitanud korteri omanikku, et korteri uks lõhutakse. Tuletõrjujad keeldusid korteri omanikku tuvastamast ja talle teatamast, et esineb vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajadus. Ka pärast sündmust ei teavitanud tuletõrje töötajad korteriomaniku seaduslikku esindajat ukse lõhkumisest ja korterisse sisenemisest.
5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Lisaks 10.07.2023 kirjas nr 7.11/4299-2 märgitule selgitas Päästeamet kohtumenetluses järgnevat:
6. Suitsuandur võib reageerida lisaks suitsule ka näiteks veeaurule, tugevale tolmule vms, kuid need on eluruumides tavaliselt ühekordsed lühiajalised juhtumid ja hajuvad kiiresti. Kui suitsuanduri süsteem distantsilt taaskäivitada ja sama andur koheselt uuesti käivitub, siis võib see viidata asjaolule, et anduri käivitamise põhjus on endiselt anduri juures olemas. 2.

ündmusele reageerinud põhiauto tõmbredel ulatub maksimaalselt kolmanda korruseni, mistõttu ei saanud seda kõrgemal asuva korteri aknast sisse vaatamiseks kasutada. 3. Enne valdusesse sisenemist üritatakse kontaktandmete olemasolul ühendust saada valduse omanikuga. Samuti koputatakse nii sündmusega otseselt seotud korteri kui ka naaberkorterite uksele eesmärgiga saada infot korteris toimuva ja sellega seotud isikute kohta. Lisaks on võimalik üritada omanikku teavitada majaelanike vahendusel, kui päästetöö juht neid luure käigus kohtab. Tuleb aga arvestada, et tulekahjusündmused on aegkriitilised ning võimaliku ohu likvideerimiseks, potentsiaalse varakahju vähendamiseks ja inimeste päästmiseks on oluline kiirelt 2

ündmuse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei olnud Päästeameti tegevus õigusvastane, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. 5. KorS § 50 lg 1 p 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud eluruumi, sealhulgas avada uksi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS § 5 lg 4 kohaselt on kõrgendatud oht muu hulgas oht isiku elule. KorS §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib Päästeamet kohaldada

§ 131

lg 1 alusel.

§ 132

lõike 2 kohaselt võib päästeasutus valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevasse eluruumi, sealhulgas avada uksi ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks. Lõike 3 kohaselt võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks. Kohus nõustub vastustajaga, et 17.06.2023 aadressil XXX, Tallinn aset leidnud

ündmuse käigus kaebaja korteriomandile välisukse lõhkumisega tekitatud kahju tuleb

§ 48alusel lugeda õnnetusest põhjustatud kahjuks.

Kohtu hinnangul oli vastustaja tegevus

ündmuse lahendamisel ja päästetöö (

§ 3

lg 1 1) tegemisel õiguspärane, vastustaja selgitas kaebaja korteri ukse avamisel ja korterisse sisenemisel välja kõrgendatud ohu olemasolu KorS § 5 lg 4 mõttes ja päästjatele sündmuse ajal teada olevaid asjaolusid arvestades oli vastustaja tegevus proportsionaalne. Olukorras, kus võib eeldata inimese elu või tervise ohus olekut, ei pea Päästeamet kasutama järjest ka kõiki leebemaid meetmeid või ootama ära nende kasutamise võimaluse, vaid riivatava põhiõiguse tähtsust arvestades võib olla vajalik reageerida intensiivsemate meetmetega kohe. Kohus nõustub Päästeameti 10.07.2023 kirjas nr 7.1-1/4299-2 märgitud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Kaebuse väidete kohta märgib kohus lühidalt järgmist. 6. Ka juhul, kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane, oleks kohtu hinnangul kaebajal olnud võimalik kahju tekkimine ära hoida. RVastS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahjustatud isikust tulenevad asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Praegusel juhul oleks kohtu hinnangul kaebajal olnud võimalik kahju tekkimine täielikult ära hoida, mistõttu ei tuleks ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse korral kahjuhüvitist välja mõista. Äriregistri kohaselt on kaebaja seaduslikud juhatuse liikmed N. Grigorjeva, kes on kaebaja esindajaks kohtumenetluses, ja H.A, kes viibis kaebaja selgituste kohaselt vaidlusaluse sündmuse eel korteris ja kes pärast

ündmuse lõppu korterisse tagasi tuli. Kaebajat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kaebaja on selgitanud, et tulekahjusignalisatsiooni tööle hakkamisel majast lahkumine on ainuõige tegevus ja kohus nõustub sellega. Tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on hoiatada võimalikust tulekahjust, et signalisatsiooni läheduses olevad isikud teaksid võtta kasutusele meetmed oma elu, 3

ündmuse lahendamisel tegutsesid päästjad olukorras, kus kahtlustati tulekahju kaebaja korteris, mistõttu olid vastustaja pingutused korteri elaniku isiku teada saamiseks praegusel juhul piisavad. Kohtule nähtub ka, et pärast korterisse sisenemist prooviti võimalikult kiiresti teavitada korteri elanikke –

ündmuse juht edastas korterist leitud isikut tõendavate dokumentide andmed elanikega ühenduse võtmiseks häirekeskusele, kuid see ei õnnestunud (dtl 45). Samuti nähtub kohtule, et sündmuse alguses korteris viibinud kaebaja seaduslik esindaja saabus vahetult pärast sündmuse lõppu korterisse tagasi (vt kaebus dtl 3 ja selgitused dtl 41, 45, 49), mistõttu on kaebaja sündmusest ka vahetult pärast selle toimumist teada saanud. Kohus ei kontrolli, kas pärast ukse avamist ja

ündmuse lõppu toimunu võis olla mingis osas õigusvastane, kuivõrd need toimingud ei ole põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimisega.

1. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
2. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
3. Kohus asendab avalikustatavas otsuses HKMS § 175 lg 3 alusel füüsiliste isikute nimed ja korteri aadressi tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4