Obsah (6)

§ 100§ 2172§ 217§ 101§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025. a, Rapla Tsiviilasja number 2-25-1102 Tsiviilasi K. K. hagi K. E. S.-i vähendamise

§ 100lg 4).

1. Kohtumenetluse kestel tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K. K. esitas Pärnu Maakohtule 20.01.2025 hagi K. E. S.-i ja H. S.-i vastu Pärnu Maakohtu 12.03.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-2215 välja mõistetud elatise vähendamise nõudes. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatis mõlema lapse osas kuni 200 euroni. Elatise vähendamise põhjuseks on asjaolu, et hagejal on lisaks kostjatele veel 2 ülalpeetavat, kelle ees on tal samuti ülalpidamiskohustus. Hageja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kohustatud vanemate varalist seisundit ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab tema võimalusele ülalpidamist anda. Hageja leiab, et laste põhivajadused peavad olema võrdselt rahuldatud.
5. Pärnu Maakohus võttis 18.03.2025 avalduse menetlusse ja küsis kostjate seaduslikult esindajalt kirjaliku vastuse. 2
6. Kostjate seaduslik esindaja elatise vähendamisega ei nõustu. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja majanduslik olukord oleks muutunud määral, mis võimaldaks seaduslikult ja põhjendatult vähendada laste igakuist elatist. Laste vajadused on suurenenud. Lisaks regulaarsetele kulutustele (toit, riided, koolitarbed) tuleb nüüd katta ka ortodontilised ravikulud (breketid), mis on pikaajalised ja kallid. Hageja viide uutele ülalpeetavatele ei saa tulla olemasolevate laste heaolu arvelt. Kostjate hinnangul ei toeta hageja oma lapsi ei emotsionaalselt ega füüsiliselt ning sellises olukorras ei ole põhjendatud soov oma rahalist kohustust vähendada, pigem vastupidi. Kostjad paluvad säilitada senine elatise määr.
7. Kohus arutas tsiviilasja XXX toimunud kohtuistungil, kus osalesid hageja K. K. , hageja lepinguline esindaja ja kostjate seaduslik esindaja S. S..
8. 23.05.2025 esitas hageja oma seisukoha, selgitas oma varalist seisu ning esitas pangakonto väljavõtte vahemikus 19.11.2024–XXX.
9. 28.05.2025 esitas kostjate seaduslik esindaja oma seisukoha ning selgitused oma tervisliku seisundi ja sissetulekute kohta. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate seadusliku esindaja kohtuistungil, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada.
11. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hagejal ja kostjate seaduslikul esindajal on ühised lapsed K. E. S. ja H. S. (dtl 3, 13-18, 20-24). Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejalt on laste kasuks elatis välja mõistetud varasema kohtuotsusega. Nimelt on Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2215 kohus kinnitanud kompromisslepingu, mille järgi kohustub K. K. tasuma K. E. S.-i ja H. S.-i ülalpidamiseks igakuist elatist 68,50% elatise maksmise kohustuse ajal kehtivast poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning seda alates 11.02.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni (dtl 8-9). Käesolevaga taotleb hageja eelviidatud kohtumäärusega välja mõistetud elatise suuruse muutmist.
12. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
13. juuni
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõude elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kohus peab vajalikuks osundada, et alates 01.01.2022 on muutunud ülalpidamiskohustust ja selle suurust käsitlevad materiaalõigusnormid.

§ 2172

lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära 3 või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 217

² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. K. K. on esitanud elatise vähendamise hagi. Sealjuures on K. K.-l võimalik taotleda elatise vähendamist tuginedes ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele. K. K. on tuginenud lisaks õigusliku olukorra muutusele ka sissetulekute vähesusele ja asjaolule, et tal on veel kaks alaealist last. K. K. soovib vähendamist kuni 200 eurot kuus ühele lapsele. Kostjate seaduslik esindaja elatise vähendamisega nõus ei ole. Eeltoodut arvestades on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist. 10. Käesoleval ajal kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§-s 101 alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102

lg-s 2 sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teised alaealised lapsed, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise. Sealjuures on

§ 102

lg-s 2 nimetatud asjaolude näol tegemist näidisloeteluga, mistõttu tuleb kohtul iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Arvestades kõiki eelviidatud asjaolusid, sh lastetoetust (mida kostjate seadusliku esindaja selgituste järgi laste jaoks makstakse – dtl 59), oleks käesoleval ajal (alates 01.04.2025) elatise miinimumsumma 558,22 eurot (kostja 1 elatis 301,74 eurot ja kostja 2 elatis 256,48 eurot). Varasem, s.o perioodil 01.01.2025 kuni 31.03.2025, on elatise suuruseks 532,28 eurot (kostja 1 elatis 287,72 eurot ja kostja 2 elatis 244,56 eurot). Käesolevalt on K. K. kohustatud tasuma elatist tasuma kahele lapsele kokku 607 euro (886:2x68,5=303,46 eurot+303,46 eurot) vastavalt Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-2215. Eeltoodust tulenevalt esineb alus Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusega välja mõistetud elatise muutmiseks, s.o ainuüksi tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest. 11. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 4 Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

11.1 Hageja leiab, et elatise vähendamist õigustab asjaolu, et tal on veel kaks alaealist last, kes vajavad ülalpidamist. Rahvastikuregistri andmetel on hageja lasteks lisaks kostjatele 08.08.2020 sündinud Aron K. K. ja 31.12.2018 sündinud Loviise K. K. (dtl 13-18). Kohus ei nõustu hagejaga, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et hagejal on veel kaks last. Seda põhjusel, et Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse tegemisel juba arvestati nimetatud asjaoluga, s.o hagejal on veel kaks last. Nimelt selgitas kohtuistungil kostja seaduslik esindaja, et kompromissi sõlmimisel arvestati sellega, et hagejal on kolmas laps, aga lisaks arvestati ka sündimata lapsega, st elatise suuruse kokku leppimisel jagati hageja palk nelja lapse vahel võrdselt (dtl 61). Seda ei ole vaidlustanud ka hageja. Nimetatud asjaolu nähtub ka tsiviilasja nr 2-20-2215 asjaoludest. Nimelt järeldub tsiviilasja nr 2-20-2215 materjalidest, et pooled leppisid kokku, et K. K. tasub elatist kokku 400 eurot kuus, mis seotakse protsendina sel ajal kehtinud miinimum kuutasuga. 2020.a aastal oli töötasu alammääraks 584 eurot. Seega kujunes elatise suuruseks 200 eurot ühe lapse kohta (st 584:2x68,5%), s.o kokku elatise suurus 400 eurot. Sealhulgas arvestati sellega, et kostjal on 4 ülalpeetavat. Eeltoodust tulenevalt ei ole Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse tegemise aluseks olnud laste arv käesolevaks ajaks muutunud, mistõttu nimetatud asjaolu ei anna alust elatise suurust muuta. 11.2 Hageja leiab, et elatise vähendamiseks annab asjaolu, et hagejal ei jätku raha elamiseks ja kostjate esindaja on majanduslikult tugevamal positsioonil, st kostjate seadusliku esindaja sissetulek ületab hageja sissetulekut. Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja selgitustest järelduvalt ei ole hageja sissetulek ja selle suurus muutunud võrreldes Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse aluseks olnud asjaoludega. Nimelt on hageja selgitanud, et viimased 8 aastat on tema töökoht olnud sama. 5 aasta jooksul on tal ühe korra palka tõstetud (dtl 59). Sellest tulenevalt ei ole Pärnu Maakohtu 12.03.2020 aluseks olnud sissetulekut mõjutavad asjaolud sisuliselt käesolevaks ajaks muutunud. Kohus selgitab, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (27.10.2021 RKTKo nr 2-19-18082, p 11). Kohtu hinnangul järeldub esitatud tõenditest, et mõlemate vanemate sissetulekud on sarnases suurusjärgus, mistõttu elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära ei ole praegusel juhul põhjendatud

§ 102lg 2 alusel.

Kostjate seadusliku esindaja sissetulek ilma elatiseta (kuid koos peretoetusega) on 1309,90 eurot (1916,90-607). Kostjate seadusliku esindaja selgituste kohaselt lõppeb tal tasemeõppetoetus (319,90 eurot) maikuus ära, kuna ta lõpetab kooli. Käesoleva aasta lõpus lõppeb ka töövõimetoetus (625 eurot). Kostjate seaduslik esindaja taastub seljaoperatsioonist (on viibinud töövõimetuslehel 4-5 kuud) ja ta jääb veel haiguslehele, kuid pärast taastumist plaanib tööle asuda. Kostjate seaduslik esindaja konkreetseid igakuiseid kulusid välja toonud ei ole, vaid on märkinud, et ka tal on maksekohustusi palju (dtl 99). Hageja sissetulekuks on 1789,50 eurot (dtl 65). Hageja poolt esitatud andmetest ja tema konto väljavõttest nähtuvalt on hagejal hulgaliselt võlgnevusi erinevate tarbijakrediidilepingute 5 alusel (dtl 64-98). Seda on hageja selgitanud ka kohtuistungil, et kiirlaenufirmadest saadud rahalisi vahendeid kasutati jooksvate kulude katteks, kuna elukaaslane ei käinud vahepeal tööl, samuti sõidukiga seotud kulutuste katmiseks (dtl 59). Kohtu hinnangul ei õigusta elatise vähendamist ainuüksi asjaolu, et vanem on jäänud hätta kiirlaenufirmadest saadavate laenude tagastamisega või on sattumas nn laenuorjusesse. Ebapiisava sissetuleku korral on vanem kohustatud leidma võimalused, kuidas kõiki enda kohustusi piisaval määral täita, sh vajadusel suurendades sissetulekut. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et võlgnevustega hageja tegeleb (dtl 59). Seega asjaolu, et hagejal on eelmise kohtulahendiga võrreldes tekkinud suured võlgnevused, ei anna alust välja mõistetavat elatist vähendada. 12. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusega välja mõistetud elatise muutmiseks ja seda põhjusel, et muutunud on õiguslik regulatsioon. Muid aluseid elatise vähendamiseks kohtu arvates ei ole. Kohus on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 12.03.2020. a määrusega välja mõistetud elatist tuleb muuta vastavalt

§ 101lg-s 1-7 sätestatud miinimummäärale.

Sellest tulenevalt on õigustatud K. K.-lt välja mõista kostja K. E. S.-i ja H. S.-i kasuks alates hagi esitamisest (s.o 21.01.2025) kuni nende täisealiseks saamiseni elatis vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile, s.o muutuvas suuruses ja vastavalt

§ 101lg-s 1-7 sätestatud miinimummäärale.

Kohus selgitab, et perioodil 01.01.2025–21.01.2025 tuleb elatist arvestada vastavalt Pärnu Maakohtu 12.03.2020 otsusega nr 2-20-2215 määras. Menetluskulud 13. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6