§-de 423 järgi kokkuleppemenetluses. Põhja Ringkonnaprokuratuuri Diana Helila 1 , 424 lg 1, 422 lg 1, 4232 prokurör Süüdistatav J.M isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht xxx OÜ, elukoht xxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 10.03.2017 otsuse alusel
lg 1 p 1,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, mis jäeti
Katseaja pikkus 18 kuud, katseaeg lõppes 09.09.
§-de 423 18.08.2019) ning karistada teda
lg 1 alusel
1 (episood 15.09.2019), 422 lg 1, 4232 järgi ja 2) Süüdi tunnistada J.M
§-de 423 karistada
lg 1 alusel
3) Suurendada
lg 1 alusel J.M-ile mõistetud üksikkaristustest raskemat ja 2 mõista talle liitkaristuseks 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4) Pöörata
lg 1 alusel J.M-ile mõistetud liitkaristusest koheselt täitmisele 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Arvestada J.M-i eelvangistus 18.08.2019 – 19.08.2019, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja lugeda koheselt kandmisele kuuluva 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.09.2019. 5) Jätta
lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristusest 2 (kahe) aasta pikkune vangistus tingimisi kohaldamata, kui J.M ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6) J.M peab katseajal järgima järgmisi,
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx. - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 ja 8 alusel käitumiskontrolli ajaks 7) Panna J.M-ile
lg 2 p-de 2, 2 lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi - või psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. 8) Määrata J.M katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9)
p 1 alusel arvestada J.M-ile määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. 10) Tühistada kohtuotsuse jõustumisel või täitmisele pööratud osavangistuse ärakandmisel J.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine. 11) Välja mõista J.M-ilt menetluskulu 2002,60 eurot (sundraha 876,00 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 222,00 eurot, ekspertiisikulu 175,00 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 729,60 eurot). Määrata, et J.M võib välja mõistetud menetluskulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes x tasumisele vähemalt 166,75 eurot, viimase osamakse suurus on 168,35 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. 12) Asitõendid: - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kolmandale isikule X Xele (Xk) Põhja prefektuuri parklasse (Rahumäe tee 6 Tallinnas) teisaldatud sõiduauto Audi A8 r/n xxx - KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6 Tallinnas) asuv sõiduauto Audi A8 r/n xxx turvapadi. Edasikaebamise kord: 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Esitatud süüdistus J.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles 07.08.2018 karistatud Harju maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud 05.08.2018, uuesti, 12.06.2019 kella 02.25 Tallinnas Rannamõisa tee 8 juures juhtis mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga x ja 18.08.2019 kella 09.48 ajal Tallinnas Pärnu mnt 62 asuva maja juure s suunaga kesklinna poole juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga x 15.09.2019 kella 16.28 ajal Tallinnas Peterburi tee 2F asuva maja juures suunaga Lasnamäe poole juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga x omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus J.M süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukist võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole piiratud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega J.M mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
J.M-i süüdistatakse selles, et tema 18.08.2019 kella 09.48 Tallinnas Pärnu mnt 62 asuva maja juures suunaga kesklinna poole juhtis tahtlikult mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist). Sellise tegevusega rikkus J.M liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega J.M mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
J.M-i süüdistatakse selles, et tema 15.09.2019 kell 16.28 ajal Tallinnas Peterburi tee 2F asuva hoone juures suunaga Pae tänava poole juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga x, sõitis täiskiirusel tagant otsa valgusfoori juures peatunud sõidukile Peugeot 406 registreerimismärgiga x, mida juhtis J T . Sõidukite kokkupõrke tulemusel paiskus Peugeot 406 registreerimismärgiga x otsa enda ees liikumist alustanud sõidukitele Audi A6 registreerimismärgiga x, sõidukile Mazda 6 registreerimismärgiga x ja sõidukile Peugeot 206 registreerimismärgiga x. Liiklusõnnetuse tagajärjel olid kannatanule X X tekitatud rakse tervisekahjustus. 4 Lähtuvalt ekspertiisiakt nr 19E -PÕI0172, 15.10.2019, kannatanul X x esinesid mõlemapoolsed hulgiroidemurrud koos vasaku kopsu põrutuse ja mõlemapoolse õhk-vedelikrinnaga ning pindmised vigastused vasaku silma ja oimu piirkonnas. Tervisekahjustused on eluohtlikud. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal, valgustatud kuiva teekattega teel. Lubatud suurim kiirus on 50 km/h ning see teelõik on 3-realine. Liiklusõnnetus toimus, sest J.M rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liiklusseaduse § 46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht vstavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile; Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega J.M Rjazev mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõute rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatuseest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus pani toime
J.M Rjazevi süüdistatakse selles, et tema pani toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise järgselt alkoholi tarvitamise ja sündmuskohalt põgenemise, mis seisnes selles, et tema 15.09.2019 kell 16.28 ajal Tallinnas Peterburi tee 2F asuva hoone juures suunaga Pae tänava poole juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga x, rikkudes liiklusnõudeid (liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 1, § 50 lg 3 p 1, 2), põhjustas liiklusõnnetuse, sõites täiskiirusel tagant otsa valgusfoori juures peatunud sõidukile Peugeot 406 registreerimismärgiga x, mida juhtis X X. Sõidukite kokkupõrke tulemusel paiskus Peugeot 406 registreerimismärgiga x otsa enda ees liikumist alustanud sõidukitele Audi A6 registreerimismärgiga x, sõidukile Mazda 6 registreerimismärgiga x ja sõidukile Peugeot 206 registreerimismärgiga x. Liiklusõnnetuse tagajärjel olid kannatanule X X tekitatud rakse tervisekahjustus. Lähtuvalt ekspertiisiakt nr 19E -PÕI0172, 15.10.2019, kannatanul X x esinesid mõlemapoolsed hulgiroidemurrud koos vasaku kopsu põrutuse ja mõlemapoolse õhk-vedelikrinnaga ning pindmised vigastused vasaku silma ja oimu piirkonnas. Tervisekahjustused on eluohtlikud. Seejärel pärast nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist, põgenes J.M sündmuskohalt, suundudes Tallinnas x asuvasse x baari, kus tarvitas alkohoolseid jooke. Lähtuvalt väljatrükist joobe tuvastamise tõendusliku alkomeetriga nähtub, et 15.09.2019 kell 18.29 oli J.M-il esines alkoholijoove (lõplik lugem 0,96 mg/l, laiendmääramatus 0, 09 mg/l, mõõtetulemus 0, 87 mg/l). Sellise tegevusega rikkus J.M järgmisi liiklusseaduse nõudeid: 5 liiklusseadus § 168 lg 1 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust. liiklusseaduse § 169 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab liiklusõnnetuses osalenud juht, k ui on juhtunud liiklusõnnetus, võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. liiklusseaduse § 169 lg 2 p 2, 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht, kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada, teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt ning andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. liiklusseaduse 169 lg 7 nõudeid, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Seega J.M sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise järgselt alkoholi tarvitamisega ja sündmuskohalt põgenemisega pani toime
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava J.M-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)
§-de 4231, 424 lg 1 (episoodid 12.06.2019 ja 18.08.2019) järgi
lg 1 alusel järgi vangistusega 7 kuud; 2)
§-de 4231 (episood 15.09.2019), 422 lg 1, 4232 järgi
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat; 3)
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamist ja liitkaristuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4) Kandmisele kuuluvast liitkaristusest koheselt 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramist ja
lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse arvestamist karistusaja hulka ja osaliselt täitmisele pööratava vangistuse alguse arvestamist alates 15.09.2019. 5) Ülejäänud osavangistuse, so 2 aasta pikkuse vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul
lg 1, 3 alusel ja süüdistatava allutamist
lg 1 loetletud käitumiskontrolli nõuetele; 6) Süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendavate kohustuse määramist, so
lg 2 pde 2, 21 ja 8 alusel mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada või omada narkootilisi- või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.M ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav J.M jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.M-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb J.M süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud: 6 KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 876,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 joobe tuvastamisega seotud kulu 222,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ekspertiisikulu 179,00 eurot ja süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 729,60 eurot. Kriminaalmenetluse kulu on kokku 2002,60 eurot. Pooled on kokkuleppes märkinud, et J.M tasub menetluskulu ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega 166,75 eurot ja viimase osamakse suurus on 168,35 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Asitõendid: Menetlusosalised on kokku leppinud, et asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kolmandale isikule X Xele (Xk) Põhja prefektuuri parklasse (Rahumäe tee 6 Tallinnas) teisaldatud sõiduauto Audi A8 r/n xxx. - KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6 Tallinnas) asuv sõiduauto Audi A8 r/n xxx turvapadi. Kohus nendib, et kokkulepe asitõendite osas on seaduslik ja seega tuleb asitõenditega toimetada ülalmärgitud viisil. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.