) § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. 4.5. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulu 827,50 eurot (ilma käibemaksuta). 4 2-23-104088 Kuigi hagejat esindas hageja juhatuse liige W.S, volitas ta end hagejat kohtumenetluses esindama ning ta vastab
Äriühingul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab
lg-s 1 sätestatule, seejuures võib volitada lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, ning äriühingu juhatuse liikmest seaduslik esindaja ei pea osutama õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 13– 14; RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot kuni 10.06.2023 ning 130 eurot alates 17.09.2024 ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Apellatsioonkaebus
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 5 2-23-104088 7. Kostjate apellatsioonkaebus tuleb haginõude rahuldamist puudutavas osas jätta
lg lg 2¹ alusel koosmõjus
7.1. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi
lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 450 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga
7.2. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses
7.3. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Hagejal on käsunduslepingu ülesütlemise korral VÕS § 629 lg 2 järgi õigus mõistlikule osale tasust ning tasu suuruse määramisel tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust, seejuures arvatakse tasust maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. Mõistlikkuse määramisel on peamiseks kriteeriumiks asjaolu, kui suur osa kohustusi on täidetud ning milline osa on jäänud täitmata, samuti tuleb arvestada käsundiandja saadud kasu ja lepingu lõppemise põhjust (VÕS III komm
8. Kuigi kostjad vaidlustasid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava põhjendatud ja vajaliku kuluna hageja lepingulise esindaja kulud ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 827,50 eurot, ei ole kostjate kaebus selles osas õiguslikult perspektiivne. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on leidnud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Siinsel juhul leiavad kostjad, et nad ei pea hagejale menetluskulusid hüvitama, kuna hagejat esindas menetluses tema seaduslik esindaja. See asjaolu ei välista aga maakohtu viidatud Riigikohtu praktika kohaselt menetlusosalisele tekkinud menetluskulude hüvitamist. Seejuures pidas Riigikohtus lisaks korteriühistu juhatuse liikmele ka äriühingu juhatuse liikme puhul põhjendatuks seda, et juhatuse liige ei pea osutama õigusabiteenust äriühingule tasuta, kui ta tegutseb äriühingu lepingulise esindajana (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Seda arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada ja jätab apellatsioonkaebuse selles osas menetlusökonoomia kaalutlustel
9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
lg 1 järgi koosmõjus
Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid 7 2-23-104088 menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 10. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellantide kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka nende menetlusabi taotlust.
lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse
lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellantide menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka nende taotlust vabastada nad menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid riigilõivu tasunud ja menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (
lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks neil õigus
11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
12. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib
(allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.