) § 424 lg 1 ja
lg 1 p 2 alusel jättis kohus hagi selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.
9. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 10,75 tundi, hinnaga 175 eurot tund summas 1881,25 eurot. Hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis, et antud juhul on kostjale osutatud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10,75 tundi. Kohus leidis, et kostja esindaja kirjeldatud toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud kulud esindajale 1881,25 eurot, mis tuleb hagejalt kostjale välja mõista.
lg 2 ja kostja taotlusel kohustas kohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 Määruskaebus
Kostjal on olemas pädevus ja teadmised asjaoludest käesolevas lihtsas tsiviilasjas osalemiseks, mistõttu oli taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks esitatud põhjendamatult ning mõeldud asja venitamiseks (
Kostja oleks pidanud vastavalt kohtu 12.03.2023 menetlusse võtmise määrusele vastama hagile 1. aprilliks. Vaadeldes menetluse kulgu, siis oleks tänaseks kohus saanud teha otsuse, selle asemel esitas kostja pahatahtlikult menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse eesmärgiga asja venitada, viidates lepingulise esindaja vajalikkusele. Käesoleval juhul on jäänud tagatise nõudmise taotlus arvestamata ning eeltooduga seotud menetluskulud võib jätta kostja kanda ning nõuda kostjalt välja hageja kantud menetluskulud vastavalt hageja poolt määruskaebusele lisatud menetluskulude nimekirjale.
lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poolte menetluskulud. Hageja on määratud usaldusisikuks (04.10.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX) ning ta on võlgniku seaduslikuks esindajaks. Hageja osutab /riigis 2/ õigusteenust hinnaga 390 eurot tund. Menetluse edasine käik 12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 4 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ning menetluskulude kindlaksmääramise osas, mitte hagi läbivaatamata jätmise osas. 15. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas ja menetluskulude 1050 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes
lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 16.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebusele lisatud tõendid. 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis põhjendatult
lg-te 2 ja 4 alusel menetluskulud hagiavalduse tagasivõtmise tõttu hageja kanda.
lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaks alust jaotada menetluskulud
18. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude hagejalt välja mõistmata jätmiseks ei anna alust määruskaebuse väited, mille kohaselt ei olnud kostja poolt menetluses lepingulise esindaja kasutamine hagejale ettenähtav ega ka vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. Igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu ning isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (
Seda õigust ei piira ka see, et menetlusosaline on võimeline enda õigusi kaitsma ka isiklikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjale tasulise õigusteenuse kasutamist ette heita ning ka asjaolu, et kostja on isiklikult taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist, ei anna alust jätta lepingulise esindajale tehtud kulutusi hüvitamata. Riigikohus on selgitanud, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm 27.05.2020, 2-187550/80, p 15). 19.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja 5 ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seadus vastavat piirangut ette ei näe. Võttes arvesse, et osas, milles hageja vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, jääb hageja määruskaebus rahuldamata, on
lg 1 järgi põhjendatud jätta sellega seonduvad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. Osas, milles menetluskulud tekkisid maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 23.1. Kostja esitas 12.06.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid summas 443,75 eurot. Sealjuures kulus esindajal 09.07.2024 määruskaebusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele 2,25 tundi tunnihinnaga 175 eurot ning 12.06.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi tunnihinnaga 200 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotuse vaidlustamist puudutavate väidete mahtu hageja määruskaebuses ning kostja määruskaebusele esitatud vastuses, samuti mõistlikku aega menetluskulude nimekirja koostamisele, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõistja hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja ajakulu kokku 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 175 eurot, s.o summas 87,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb
lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.