← Eesti

3-24-2960/8

Obsah (5)§ 152§ 155§ 109§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2960 Määruse kuupäev 27. juuni 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. septembri 2024. a otsuste nr E10765-1, nr 3

) ei näe ette menetluskulude hüvitamisega viivitamisel viivise tasumist (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-16, p 26). KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 152

lõike 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

  1. Praegusel juhul on vastustaja tunnistanud ise vaidlusalused
  2. septembri
  3. a otsused nr E10765-1, nr 3 ja nr 4 kehtetuks. Seega kehtivad taas SKA
  4. juuli
  5. a otsus nr 1, millega määrati kaebajale väljateenitud aastate pension alates
  6. juulist 2021 (staaž 25 aastat), ja SKA
  7. juuli
  8. a otsus nr 2, millega arvutati kaebaja pension ümber alates
  9. juulist 2024 (staaž 28 aastat). Vastustaja on kinnitanud
  10. juunil 2025, et maksab kaebajale viivist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 20 lõikele
  11. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud ega taotle menetluse jätkamist vaidlustatud otsuste nr E10765-1, nr 3 ja nr 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada.

8. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

9. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt

§ 109

lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus.

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

  1. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 488 euro ulatuses. Samuti on kaebaja taotlenud, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohtule on esitatud menetluskulude kohta arved ja maksekorraldus, millest nähtub, et kaebaja eest on õigusabikulud kandnud Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing.
  2. Kaebaja esindaja on osutanud kaebajale õigusteenust tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks 22 eurot, mida saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks kuluks. Seetõttu on 3-24-2960 põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks 488 euro väljamõistmine. Väljamõistetud menetluskulude hüvitis tuleb kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu arveldusarvele nr EE
  3. Kuna

ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus nr 3-17-842, p 37;
  3. veebruari
  4. a otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb kaebaja taotlus VÕS § 113 lõike 1 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 13.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus kaebaja taotluse alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.