Obsah (8)

§ 162§ 637§ 638§ 405§ 174§ 178§ 639§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-141161 Kohtuasi Lennuabi OÜ h

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et lennu nr AY1036 tühistamise ei põhjustanud erakorralised asjaolud. Lennu tühistamise põhjustasid kostja meeskonnaliikmete üheaegne ja massiline haigestumine koroonaviirusesse, millisel juhul ei ole kostja kohustatud lennuhüvitist tasuma. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pandeemiast tingitud olukorrad, nagu suures ulatuses meeskonnaliikme samaaegne haigestumine, ei ole lennufirma kontrolli alla jäävad juhtumid, mistõttu nende käsitamine erakorralise asjaoluna on õigustatud. Kohus ei selgitanud, miks kostja poolt välja toodud asjaolusid (meeskonnaliikmete massiline üheaegne ootamatu haigestumine) ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et pandeemia ei erine gripi- või kõhuviiruste hooajast.
3. Kohus heitis põhjendamatult kostjale ette, et kostja ei toonud esile, et just konkreetse lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja esitas töötaja K.I ütlused, mille alusel pidi kohus lugema tõendatuks, et lendu nr AY1036 teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu. Lendu pidid teenindama minimaalselt 5 meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat varumeeskonnana ja 85 töötajat olid haigestunud.
4. Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, et kostja ei toonud esile kui kõrge oli kostja personali seas haigestumise määr. Kostja 11.08.2023 seisukoha p-st 12 nähtub, et haigestunud töötajate protsentuaalne arv suveperioodidel oli
5. a-l märkimisväärselt kõrgem (11,7%). Samuti, et varumeeskonnana oli
6. a juunis valves 15,5% (
7. a juunis 12,1%) töötajatest, olenemata asjaolust, et lende oli sellel perioodil kordades vähem kui
8. a-l. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab 5 2-22-141161 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 17. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõlgnevuse 800 euro ja põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 18. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 19. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 2¹ järgi alust.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 19.

1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et S.Q ja X.R reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend nr AY1036 suunal Tallinn – Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine 07.06.2022 kell 06.00), kuid lend nr AY1571 suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma 07.06.2022 kell 07.35 tühistati. Tühistatud lendu nr AY1571 opereeris kostja. Tühistatud lennu pikkus oli üle 1500 kilomeetri. S.Q ja X.R sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr AY1036 ja AY1571 määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud. Kostja väidab apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt seda, et lennu nr AY1571 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistab hageja nõuete rahuldamise. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse õigsuses. 19.
2. Kostja on tuginenud menetluses läbivalt tühistatud lennu ajal tema töötajate massilisse haigestumisse koroonaviirusesse, leides, et tegemist on määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses erakorralise asjaoluga, mis välistab hagejale lennuhüvitise maksmise. Maakohus leidis, et lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole erakorraline asjaolu, kuivõrd meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja 6 2-22-141161 planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema tegeliku kontrolli all. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Euroopa Kohus on selgitanud, et ühe või mitme meeskonnaliikme isegi ootamatu haigestumine, olenemata seejuures haiguse konkreetsest meditsiinilisest põhjusest, on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mistõttu viimane peab selliseid ettenägematuid sündmusi oma meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisel arvesse võtma (EKo 11.05.2023, C-156/22– C-158/22, p 23). Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel 07.06.2022 lennu AY1571 meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Mh ei ole kostja esile toonud, et just konkreetse lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et
3. a juunis põhjustas vaidlusaluse lennu tühistamise mingid kehtinud ametlikud, ka (sise)riiklikud piirangud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus järeldas õigesti, et täidetud ei ole määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses kumulatiivne eeldus, et lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud.
4. Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus eksis tõendite hindamisel. Kostja töötaja K.I ütlustest ei ole võimalik järeldada, et lendu nr AY1036 teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu või mitu neist üldse puudus. K.I ütlustes on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et vaidlusalune lend tühistati, kuna meeskonnas oli ootamatult palju haigestumisi, lendu pidid teenindama minimaalselt 5 meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat varumeeskonnana ja 85 töötajat olid haigestunud (dtl 102).
5. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus.

1. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
2. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 745 eurot ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. Ringkonnakohtul on

§ 637

lg 2¹ järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

§ 174lg-s 1 sätestatut.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks

§ 178

lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15). 7 2-22-141161 24.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 25. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus. 26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

27.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 8