Obsah (6)

§ 361§ 36§ 362§ 181§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2126 Määruse kuupäev 29. juuni 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

) § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused.

1. juunil 2025 tabasid PPA ametnikud Matsuri-Sesniki teelt Voropi külast Setomaa vallast Võru maakonnast kaks meessoost isikut, kellel puudusid seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikud räägivad vene keelt ja on enda sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi grupis ületada Võru maakonnas Setomaa vallas Voropi külas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont. Piiriületuse koht ja asjaolud pole selged. Puudutatud isiku tabamisel esitas ta suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti
2. juunil 2025 kell 18.32 kuni 48 tunniks

alusel kinni. Isik võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanik (isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad). Isiku sõnul soovis kiirelt Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta.

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ning kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi reisidokumenti ega muud tõendit enda isiku ja kodakondsuse kohta. Hetkel on isik tuvastatud ainult tema ütluste alusel. PPA-l ei ole võimalik nii lühikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.

§ 36

1 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik tegevus. Isik on enda sõnul elanud ja töötanud Moskvas ning kandnud Venemaal vanglakaristust. Viimase aasta jooksul on korduvalt teda üritatud kätte saada, et rindele saata. Sunniti pöörduma Tšetšeeniasse ja sealt ametivõimud suunasid Ukraina okupeeritud alale. Põgenes sealt koos kaaslasega, et pääseda sõjategevusest. Okupeeritud aladelt pääsedes suundusid koos Moskvasse ja sealt vaatasid edasi, kuhu liikuda. Plaanis oli minna Poola, kuid sinna minnes jääb Valgevene vahele ja Valgevenesse sattuda ei soovinud. Soov oli pääseda Euroopasse, et taotleda kaitset. Väidetavalt lähedased toimetasid nad piiriäärsetele aladele autoga, kuid täpsemaid andmeid selle kohta ei soovinud avaldada. Piirilähedasel alal liikunud enamuse ajast jalgsi ning piiriaedadest ja -taradest lõikasid läbi ennast. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik on ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isik ei suuda või ei soovi rääkida, kus täpselt oli, millega tegeles okupeeritud alal, kuidas täpsemalt liikus, kuhu soovis minna ning kes teda selle käigus aitasid. Varasemalt Moskvas töötamise ja viibimise käigus on rikkunud norme (töötanud ebaseaduslikult jne). Isiku sõnade kohaselt on varem toime pannud kuriteod, mille eest on kandnud vanglakaristust. Isik on end ka varem ametivõimude eest varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseeruvad rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.

1. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. 2
2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei olnud kaaslasega teel konkreetsesse riiki, tahtsid lihtsalt Venemaalt ära saada Euroopasse ja end esimeses Euroopa Liidu riigis üles anda. Kui isik saaks valida, siis sooviks elada Austrias, kus elavad sugulased. Austriasse ei saanud otse sõita, sest liiga palju piire on ees. Isik ei ole nõus Venemaale tagasi minema, sest seal sunnitakse Ukrainasse sõtta minema, eriti Kaukaasia piirkonna inimesi. Isik ei sisenenud Eestisse ametliku piiripunkti kaudu, sest tal ei olnud dokumente ja ta tuli Ukrainast, mistõttu oleks teda kinni peetud. Isikul Eestis tuttavaid ei ole. Kui isikud Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, sooviksid nad, et neid saadetaks Austriasse. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. 6.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 7. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1 teine lause).

Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. 8. Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361lg 2 p-dele 1, 2 ja 4.

9.

§ 361

lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1); isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). 10. Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades PPA-ga, et vajalik on täpsustada nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal ähvardavate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb alles hinnata ning asjaolusid täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud.

§ 181

lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

1. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust 3 konkreetsel juhul (Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-19-415).

§ 36

1 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 6 8 p-le

1. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).
4. Isik ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult. Kuna isikul pole kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning tõsikindlalt pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning Eestisse saabumise asjaolusid ega eesmärki. Ebaselge on praegu, kas isiku väited Venemaalt lahkumise asjaolude ja rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta vastavad tõele ning kas isikul ei olnud tõesti muud võimalust, kui piiri ebaseaduslikult ületada. Ei ole ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaksid tõsikindlalt isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine. Isik esitas küll kohe, kui PPA ta kinni pidas, rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid samas on ebaselge, kas isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada ka siis, kui PPA poleks teda kinni pidanud. Ehk teisisõnu on ebaselge, kas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine oli tingitud üksnes sellest, et isik jäi PPA vaatevälja. Isik ei ole väitnud, et tegi kohe Eestisse jõudmise järel pingutusi selleks, et saada kontakti ametivõimudega (nt kohe pärast Eestisse sisenemist ise lähimasse piirivalvepunkti pöördumine või häirekeskusesse helistamine) ja esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Istungil selgitatust ilmneb, et kui isik saaks valida, sooviks ta elada Austrias, kus elavad tema sugulased ning Austriasse ei saanud otse minna, sest see on Euroopa keskel ja sinna jõudmiseks on vaja ületada palju piire. Kui isik Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, sooviks ta, et teda saadetaks Austriasse. Nende selgituste valguses võib pidada tõenäoliseks, et isiku kaugem eesmärk võib olla edasi liikuda Austriasse ning ta võib enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu Eestist põgeneda. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest end kõrvale hoidma. Seetõttu nõustub kohus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.
5. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta, ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4). Põgenemisohu tõttu puudub usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude väljaselgitamiseks.

1. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 4
2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni
3. augustini 2025 (kaasa arvatud). 16.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

1. Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud, mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.
2. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5