Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel 30.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr SR3983922 (mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse 2 laenusumma 1 600 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja enne laenulepingu taotluse rahuldamist hagejale pangakontode väljavõtted (dtl 93-105). Kontode väljavõtete analüüsimisel tuvastati kostja keskmine sissetulek 4 kuu vältel ning finantskohustuste suurus. Hagi kohaselt veenduti enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Regulaarsetele finantskohustustele ja taotletava laenu osamaksele summas 65,83 eurot arvestati juurde ka kostja igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 101,24 eurot. Teostati päringud maksehäireregistritesse (Creditinfo.ee ja Taust.ee), et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 29.08.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. 29.08.2024 teostati päring ka Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. 4.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX. Rahvastikuregistrisse on nimetatud aadress kantud kostja lisa-aadressina. Kehtivat elukoha aadressi kostjal rahvastikuregistrisse kantud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas kohus, et aadressil XXX võlgnik enam ei ela (omaniku esindaja sõnul üürileping lõppes 25.11.2024 võla tõttu ja võlgniku uus aadress ei ole teada). Seisuga 11.12.2024 oli võlgniku elukoha aadress Soome rahvastikuregistri andmetel XXX, kuid Soome kohus tagastas nimetatud aadressile saadetud dokumendid märkega – ei ela enam antud aadressil. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 3
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 150 eurot.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (vaatamata Harju Maakohtu 10.02.2025 kohtumääruse resolutsiooni p-le 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse kättetoimetamisest), mille põhjal saaks kohus hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.