) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed tegeliku sõiduki kasutaja kohta alles vastuses hagiavaldusele, kuigi kostjal oli võimalus andmed esitada juba maksekäsu kiirmenetluse raames. Kohus selgitab, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 32-1-68-16 p 31). Viidatud lahendist järeldub, et hageja võib küll eeldada, et parkimislepingu on sõlminud kostja, kuid seda eeldust on kostjal võimalik ümber lükata. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja registrikoodi kohta ning seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse ümber lükkas. Kostja sõiduki omanikuna peab olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus juba maksekäsu kiirmenetluses nimetatud andmed kohtule ja hagejale esitada. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kulud poolte endi kanda. Kohtule nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning hagimenetluses tasunud riigilõivu 35 eurot, s.o kokku 100 eurot. Vastavalt
lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on 04.03.2025 kohtumäärusega andnud asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv 65 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, siis
lg 3 kohaselt kohus ei tagasta hagist loobumise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, mistõttu hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt. Hagejale tuleb tagastada
lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, kandes selle Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EEXXX selgitusega „2-25103023“. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.