1-21-3503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3503 (20221000002) Kohtukoosseis Martin Tuulik, Silva Vo

§ 211

lg 1,

§ 298

lg 2 p 3,

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi; Daniela Dalberg

Dyageleva süüdistuses

§ 211

lg 1,

§ 201

lg 2 p 2, 4,

§ 381

järgi; Daniel Nevsky süüdistuses

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi; Transpire OÜ süüdistuses

§ 201

lg 3 järgi; K.F süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi Prokurörid Sigrid Nurm, Eliisa Sommer, Liisa Nuut, Jürgen Hüva Süüdistatavad Ilya Dyagelev, ik 38603060224, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 10-11.11.2020 ja vahistatud 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, mis asendati elektroonilise valvega 03.12.2021, määrus jõustus 21.01.2022, elektrooniline valve tühistatud 16.06.2022, tõkend elukohast lahkumise keeld 16.06.2022-18.05.2023); Daniela Dalberg-Dyageleva, ik 48003080276, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; 1-21-3503 Daniel Nevsky, ik 38707310340, Eesti kodanik, töökoht: XXX, XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (oli kahtlustatavana kinni peetud 1011.11.2020, s.o 2 päeva); Transpire OÜ, registrikood 14335786, asukoht: XXX; seaduslik esindaja Daniel Nevsky; kehtivad karistused puuduvad; K.F, ik XXX, määratlemata kodakondsus, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1; Kaitsjad Dmitri Teplõhh, Meeli Rondel, Stella Veber, Anatoli Orlovski Kannatanud D.X, R.D, V.F OÜ, R.J, V OÜ, D.W, G.G, H.W, HLÜ Erial Kolmas isik U.F, F OÜ Kolmanda isiku esindajad Aleksei Smelov (U.F lepinguline esindaja), Daniela Dalberg-Dyageleva (F OÜ seaduslik esindaja), Meeli Rondel (F OÜ lepinguline esindaja) Resolutsioon Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314 kohus otsustas: (a) Karistused - Süüdi tunnistada ILYA DYAGELEV

§ 298lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

- Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev

§ 211lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

- Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

-

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Ilya Dyagelevile liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse. -

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10-11.11.2020 ja 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 10 kuud ja 9 päeva. - KrMS § 414 lg 2 järgi lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. -

§ 491lg 1 alusel kohaldada Ilya Dyagelevile ettevõtluskeeldu 3 aastaks.

2 / 108 1-21-3503 - Süüdi tunnistada DANIELA DALBERG-DYAGELEVA

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. - Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva

§ 211lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

- Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva

§ 381järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

-

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Daniela Dalberg-Dyagelevale liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. -

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniela Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024. - Süüdi tunnistada DANIEL NEVSKY

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

-

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1011.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11 kuud ja 28 päeva. -

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniel Nevsky ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024. - Süüdi tunnistada TANSPIRE OÜ (registrikood 14335786)

§ 201lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10 000 eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924400000137. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. - Õigeks mõista K.F

§ 344lg 1 järgi. (b) Menetluskulud - Välja mõista Ilya Dyagelevilt riigituludesse Kr

MS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. 3 / 108 1-21-3503 - Välja mõista Daniela Dalberg-Dyagelevalt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. - Välja mõista Daniel Nevskylt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. - Välja mõista Transpire OÜ-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. - Sõiduki Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) hoolduse ja teisaldamise kulud kokku summas 1381,64 mõista KrMS § 175 lg 1 p 7 ja § 180 lg 2 alusel välja Ilya Dyagelevilt. - Jälitustoimingute täiendav stenografeerimise kulu kokku summas 3377,34 eurot jätta KrMS § 177 p 5 alusel riigi kanda. - Ilya Dyagelevi, Transpire OÜ, Daniel Nevsky menetluskulud, s.o lepingulistele kaitsjatele makstud tasud, jäävad KrMS § 180 lg 1 järgi süüdistatavate endi kanda. - KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt K.F kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 17 600 eurot. Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda. - Mõista Eesti Vabariigilt Daniela Dalberg-Dyageleva kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud osaliselt, s.t süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt, s.o summas 2114,25 eurot. Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda. 4 / 108 1-21-3503 - Kolmanda isiku U.F menetluskulud jätta kolmadna isiku kanda. - Mõista süüdistatavatelt Ilya Dyagelevilt, Daniela Dalberg-Dyagelevalt, Daniel Nevskilt ja Transpire OÜ-lt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb XXX OÜ enda kanda. - Mõista Eesti Vabariigilt D OÜ tsiviilõigusjärglase F OÜ kasuks välja Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud osaliselt, st summas 5872,46 eurot (ilma käibemaksuta). (c) Asitõendid ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes kasutusele võetavad meetmed: - Kohtuistungil kohtule üle antud kuus laenukomitee otsust, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - Kohtule üle antud digitaalsed failid (andmekandjatel) jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. - Kõik kriminaalasjaga eeluurimisega seotud digitaalsed failid kohtueelse menetleja andmeladudes ja andmekandjatel (järelepäringute vastused, menetlustoimingute käigus andmekandjatest tehtud koopiad) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. - KKK, PPP, Pärnu mnt 139/1 kab 307 Tallinn, sõiduk MB XXX, sõiduk Hyndai XXX, XXX, sõiduk MB XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumendid, märkmepaberid, mälupulk, mis asuvad pakendites numbritega 0017447; S8162261; K004718, K004719; S8161859; S8163734; S8163716; S8163717; S816371; K 004710/ K004711; S8163000; K0010768; K0012232; K0010770/K0010769; S8162997; S8162933; S8162994; S8162987; K0010809; K 0000776/K0000775; K004701/K004702; K004703/K 004704; 0017514; K0012233; 0017513; 0017519; 00011144; 0017515; K0012235; 0017520; 5L054127/5L054128; E14-093653, mis asuvad Kaitsepolitseiametis (tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele. - Hoiu-laenuühistust ERIAL ära võetud dokumendid plommidega 015108

§ 831lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel.

Sõiduki võtmed ja tehniline pass, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile- jätta sõiduauto juurde. - Harju Maakohtu 15.11.2020.a kohtumääruse nr 1-20-8258 alusel arestitud ja Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 125 545,16 eurot (15.02.2023 kuupäeva seisuga) konfikseerida

§ 831 lg 1 ja § 84 alusel.

- Mõista Transpire OÜ-lt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001357. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Transpire OÜ pangakonto nr XXXXXXXX jätta kuni konfiskeerimisnõude rahuldamiseni arestituks. - Ilya Dyagelevi ja Daniela Dalberg-Dyageleva ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kokku 132 850 eurot, mis oli kohtueelses menetluses jäetud arestimata ja kantud menetleja määruse alusel tagatiskontole, konfiskeerida järgmiselt: o 125 000 eurot

§ 832lg 1 alusel Ilya Dyagelevi varana.

o 7850 eurot

§ 832lg 2 p 1 alusel Daniela Dalberg-Dyageleva varana.

-

§ 201

lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Ilya Dyagelevilt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 80 510,96, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti 6 / 108 1-21-3503 arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001360. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. -

§ 201

lg 4, § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista Daniela Dalbeg-Dyagelevalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 119 969 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. (e) Süüteomenetluses tekitatud kahju: - Rahuldada Daniela Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. - Rahuldada F OÜ taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks välja ajavahemiku 10.11.2020-03.05.2021 eest varaline kahju 4455,09 eurot. - Jätta rahuldamata Ilya Dyagelevi, Daniel Nevsky ja OÜ Transpire taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Kohus käsitleb kõigepealt menetluslike küsimusi ning seejärel esitatud süüdistusi samas järjekorras nagu seda on tehtud süüdistusaktis (K 1 tl 2-54). Tõenditele viidates tähendab kd poolte esitatud tõendite köidet ja K kohtutoimikut, kuhu on koondatud mh istungiprotokollid ja kohtumäärused. I. Menetluslikud küsimused JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE KONTROLL 7 / 108 1-21-3503
3. Märkimisväärne maht süüdistusakti tõenditest ja samuti kohtus uuritud tõenditest hõlmas jälitustoimingutega kogutud tõendeid. Nende jälitusprotokollide aluseks olid kohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud load. Kaitsjad (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitasid kohtumenetluses ka ise samade lubade alusel vormistatud jälitusprotokolle nö õigustavate tõenditena. Samas leidsid kaitsjad siiski, et jälitustoiminguid tuleks lugeda täies mahus ebaseaduslikeks ning jätta tõendite kogumist välja, kuna nende arvates rikuti menetlusõigust (ultima ratio ja proportsionaalsus) ning esitati loa taotlustes valeväiteid. 1.
4. Kohtupraktikas on juurdunud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (RKKK 3-1-1-14-14, p 668 ja 31-1-63-08, p 13.3). Lisaks sellele tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas (RKKK 3-1-1-14-14 p 773). 1.
5. Kohus viis kohtumenetluse ajal kaitsjate taotlusel läbi kontrolli selle kohta, et kas kaitsjatele väljastatud jälitustoimingute taotluste ja lubade nö osaline kinni katmine oli seaduslik. Selle käigus tutvus kohtus jälitustoimikutega täies mahus ning koostas selle kontrolli kohta ka 08.02.2022 eraldi kirjaliku määruse (K 2 tl 246-251). Selle määruse alusel said kaitsjad täiendavalt juurdepääsu prokuratuuri poolt varasemalt kinni kaetud taotlustele ja lubadele, mille kohus nö lahti triibutas ja mida prokuratuur seejärel kaitsjatele täiendavalt tutvustas. Alles peale seda esitas prokurör jälitusprotokollide aluseks olnud load ja taotlused kohtumenetluses ka toimiku materjalide juurde ning kaitsja Teplõhh esitas samuti osad taotlused ja määrused täiendavalt. 1.
6. Vaidlust ei ole selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb tõendite kogumise eesmärgil ette võimaluse teha jälitustoiminguid süüdistuse esemeks olnud tegude puhul (

§ 201, § 211 ja § 298).

Märkimist väärib eraldi see, et kuni kahe kriminaalasja ühendamiseni 02.11.2020 (Kd 1 tl 4-6) menetleti altkäemaksu andmise /võtmise kuritegu kriminaalasjas nr 2070000009 raames Kaitsepolitseiameti poolt. Jälitusmenetlust (toimik nr 2010000004) alustati 17.03.2020 Kaitsepolitseiameti poolt KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses

§ 298lg 1 tunnustel kriminaalasja menetlemisega.

Investeerimiskelmuse ja omastamise episoode menetleti aga kriminaalasja nr 20221000002 raames Keskkriminaalpolitsei poolt. Jälitusmenetlust (toimik nr 2022100004) alustati 17.02.2020 Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo poolt KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses

§ 211lg 1 ja 2 tunnustel kriminaalasja menetlemisega.

Seetõttu on ka jälitusprotokollid koostatud kahe erineva uurimisasutuse poolt. Kohus ei näe iseenesest selles probleemi, et selguse ja uurimispädevuse piires seda kohtueelse menetleja poolt selliselt korraldati. Kohus ei nõustu kaitsja Teplõhhi väitega, et kahe erineva uurimisasutuse poolt paralleelselt sama isiku (I. Dyagelevi) suhtes jälitustoimingute teostamine oli lubamatu ja riivas tema põhiõigusi eriti intensiivselt. 8 / 108 1-21-3503 1.

1. Kohus võib prokuröri taotlusel anda jälitustoiminguteks loa mh siis, kui 1) esineb vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (KrMS § 1262 lg 1 p 4); 2) menetluse esemeks on nn kataloogikuritegu (KrMS § 1262 lg 2); isiku puhul, kelle suhtes toimingute tegemist taotletakse, on alust põhjendatult kahtlustada, et ta paneb toime mõne nn kataloogikuriteo; 3) muud viisid tõendite kogumiseks on kas äärmiselt komplitseeritud või see ei ole võimalik (KrMS § 1261 lg 2). 1.
2. Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et kriminaalasjas on nii prokuratuur jälitustoiminguteks taotluste esitamisel kui ka eeluurimiskohtunikud taotlusi rahuldades järginud kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Eraldi on vaja ära märkida see, et kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuleb jälitustoimingu loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis tal on teada otsustamise momendil (vt nt RKKKo 3-1-1-79-16). Lisaks tuleb eeluurimiskohtunikul KrMS § 1264 lg 1 alusel prokuratuuri taotlus läbi vaadata viivitamatult. Järelikult tuleb eeluurimiskohtunikul juhul, kui taotlus esitatakse menetluse algfaasis, lahendada see väga napi teabe alusel ning üpris piiratud ja kitsas ajaraamis. Jälitustoimingute pikendamise faasis tuleb aga arvestada seda, et ka siis on tõendusteave fragmentaarne, sest tõendite kogumine toimub endiselt subjektide eest varjatult ning kõiki asjaolusid ei saa täiendavate tõenditega, sh isikute ülekuulamisega, kontrollida. Seega on ilmne, et jälitustoiminguks loa andmisel kohtu käsutuses oleva vähema ning fragmentaarse info ja toimingu kiireloomulisuse tõttu põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu põhistamisele nii ranged nõuded kui kohtuotsuse põhistusele süüküsimuse lahendamisel ei kehti. 1.
3. Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal altkäemaksu episoodis tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud Kaitsepolitseiameti poolt altkäemaksu episoodis : - - 21.09.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 128-129), mille aluseks olid Harju Maakohtu määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37) ja 29.05.2020 nr KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177) ning Riigiprokuratuuri 01.04.2020 luba PL9241/2020 ja 29.05.2020 luba PL9592/
4. 23.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 130-152), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 19.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 154-156), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 04.11.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 158-184), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 09.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 186-210), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 12.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 212-219), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 09.12.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 221-231), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 18.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 233-237), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 20.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 239-259), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 23.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 1-11), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 20.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 13-50), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 9 / 108 1-21-3503 - 14.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 52-68), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 16.02.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 70-92), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 19.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 94-107), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 17.12.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 109-140), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 06.01.2021 jälitusprotokoll (kd 5 tl 142-196), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 22.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 200-251; kd 6 tl 1-88), mille aluseks olid Harju Maakohtu määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37); 29.05.2020 nr KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177); 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100); 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 1.
5. Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal

§ 211

ja § 201 episoodide kohta tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud Keskkriminaalpolitsei poolt: - 17.07.2020 jälitusprotokoll (kd 13 tl 1-178), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 30.09.2020 jälitusprotokoll (kd 14 tl 1-149), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62). 14.12.2020 jälitusprotokoll (kd 15 tl 1-213), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206). 30.12.2020 jälitusprotokoll (kd 16 tl 1-42), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 01.03.2021 jälitusprotokoll (kd 16 tl 46-241, kd 17 tl 1-86), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.08.2020 nr KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20). 09.03.2021 jälitusprotokoll (kd 17 tl 89-260), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 22.09.2020 jälitusprotokoll (kd 18 tl 1-196; kd 19 tl 1-207), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24); 23.04.2020 määrus KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 23.04.2020 määrus KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97) 24.09.2020 jälitusprotokoll (kd 20 tl 1-103), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 25.06.2020 määrus KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206); 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247) 12.03.2021 jälitusprotokoll (kd 20 tl 106-117), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 27 tl 190-206). 1.

1. Kaitsjate poolt (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitati samuti kohtumenetluse käigus ja nende tellimusel koostatud järgmised jälitusprotokollid: - 08.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 1-53), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97) ja 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247). 04.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 54-187), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 25.04.2022 jälitusprotokoll (kd 33 tl 2-108), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 10 / 108 1-21-3503 - 26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206), 25.08.2020 määrus KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20). 12.07.2020 jälitusprotokoll (kd 33 tl 166-175), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247). 25.11.2021 jälitusprotokoll (kd 33 tl 218-233), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206), 25.08.2020 määrus KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20), 23.04.2020 määrus KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97). 1.
2. Kohtu arvates on nendes alusdokumentides, sh prokuröri taotlustes, ammendavalt põhistanud süüdistatavate suhtes jälitustoimingute teostamise vajadust. Jälituslubade põhjendused on kooskõlas nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka Riigikohtu praktikaga. Nii on näha, et lubades on selgitatud, millised asjaolud on põhjendatud kuriteokahtluse mõttes tuvastatud. Olemasoleva materjali põhjal jõuab kohus edasi järeldusele, et nende põhjal on alust arvata, et toime on pandud nn raskete kuritegude kataloogi kuuluvad kuriteod, mille puhul on võimalik teha jälitustoiminguid. Sellele järgnevad kohtu põhjendused uuritavate kuritegude ja jälitussubjektide kriminoloogilise olemuse kohta, mis muudavad tõendite kogumise avalike menetlustoimingutega oluliselt raskemaks, kui mitte lausa võimatuks. Viimaks järgnevad põhjendused selle kohta, miks on vaja teostada just taotletud jälitustoiminguid. Jälitustoimingute pikendamiste lubades on aga põhistatud, miks on vajalik jälitustoimingutega jätkata. Saab möönda, et jälitustoimingudi tehti süüdistatavate suhtes pikka aega (10 kuud), samas tuleb arvesse võtta seda, et kõik uuritavad kuriteod olid latentsed ning sellisel puhul võtabki ka jälitustegevusega tõendite kogumine kauem aega. Samas ei ole rikutud ka KrMS § 1264 lg 6 tingimust, et sama isiku suhtes ei tohi teha jälitustegevust järjest üle 1 aasta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeluurimiskohtunike lubade alusel jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, kõik toimingud on teostatud kohtumäärustes lubatud ajavahemiku vältel, lubatud isikute suhtes ning lubatud ulatuses. Seega on nende alusel kogutud teave ehk jälitusprotokollid tõendina lubatavad. Kohus on tutvunud nii jälitustoimikus olevate taotluste ja lubadega täies mahus kui ka kohtule esitatud osaliselt kinnikaetud lubadega ega pea kogumis seetõttu põhjendatuks kohtumenetluse käigus väljendatud oletusi, et süüdistavate suhtes on jälitustoimingu lube välja antud alusetult või valedel eeldustel, muu hulgas seetõttu, et eeluurimiskohtunikele oleks edastatud eksitavat või lausa valeteavet. 1.
3. I. Dyagelevi kaitsja leidis, et jälitustoimingud oleks pidanud lõppema
4. aasta suvel, kui olid toimunud vähemalt kaks omastamise süüdistuse aluseks olevat tehingut. Kaitsja hinnangul olnuks uurimisasutusel kohustus sekkuda ning oodata täiendavate omastamisepisoodide lisandumist, millega tekitati hoopis täiendavat kahju. Kohus seda arvamust ei jaga ja nõustub siinkohal prokuröriga. Nimelt on oluline pöörata tähelepanu sellele, millise kuriteo uurimiseks antud kriminaalmenetlust alustati. Selleks oli

§ 211sätestatud investeerimiskelmus, s.t.

esines kahtlus, et hoiustajaid võidakse kaasata pettuslikul teel. Selle tõendamiseks oli vaja muuhulgas tuvastada rahaliste vahendite päritolu rahaliste sissemaksete osas D OÜ poolt, millega suurendati HLÜ Erial osakapitali. Selle tarbeks tehti rahvusvahelise koostöö taotlused Leetu, sest mitmed kriminaalasjas tähtsust omavad pangakontod seonduvalt nii

§ 211kui ka § 201 episoodiga asusid just nimelt Leedus.

Toimiku materjalidest nähtub, et esimene vastus Leedust saabus 20.10.2020 (kd 11 tl 186) ning teine 2021 aasta alguses (kd 12 tl 20). Viimase osakapitali suurendamise ringis tuli mängu ka Bulgaaria äriühing T. See rahvusvahelise koostöö taotlus Bulgaariasse saadeti välja 11 / 108 1-21-3503 08.07.2020 ning vastus tuli alles 08.01.2021 (kd 12 tl 77). Seega nõustub kohus prokuröriga, et alles peale nende vastuste saamist sai koostada lõplikud asitõendi vaatlusprotokollid, mis kinnitasid esialgset hüpoteesi osakapitali näiliku suurendamise kohta. Kuna

§ 201j

ärgi kvalifitseeritav omastamise kuritegu tuli menetluse kestel juurde nö juhuleiuna, siis selle toimepanemisest puudus kriminaalmenetluse alustamise hetkel üldsegi teadmine. Seega ei ole kokkuvõttes õige ka kaitsja järeldus, et nö juhuleiu kohta tõendite fikseerimisel tulnuks põhiasjas tõendite kogumine sootuks katkestada. 1.

1. Kaitsja Rondel leidis, et eeluurimiskohtunikule on esitatud valeväiteid HLÜ Eriali hoiustajate vanuse kohta ja tegemist on kokkuvõttes olulise valeteabe esitamisega jälitustoimingute kontekstis. Nimelt leidis kaitsja, et prokuröri taotlustes esitatud väide selle kohta, et „hoiustajad on valdavalt vanemad inimesed“ ei ole õige faktiväide. Selle kinnituseks esitas kaitsja ka HLÜ Erial hoiustajate nimekirja (kokku 1599 isikut) koos sünniaegadega (kd 32 tl 79a cd plaat, K6 tl 117), ning kaitsja kokkuvõtliku hinnangu järgi olid ainult ca pooled neist hoiustajatest vanemad kui 60 aastat, keda võiks vanemaealisteks nimetada. Kohus leiab, et „vanemad inimesed“ on suhteline ja määratlemata mõiste ning üleüldse investeerimiskelmuse kontekstis ebaoluline argument, sest kõik isikud sõltumata nende vanusest on vaja kaitsta. Samas on märkimisväärne, et võlausaldajate kontekstis „eakaid inimesi““ kajastatakse ka HLÜ Erial saneerimismenetluses, kus sama väide on 31.05.2021 saneerimiskava kinnitamise määruses tsiviilkohtu poolt esitatud (kd 33 tl 250p). 1.
2. Kaitsja Rondeli leidis samuti, et D. D. Dyageleva kohta esitati jälitustoimingute taotlustes valesid faktiväiteid tema aktiivse rolli (korraldas kohtumisi) ja varjati fakti, et ta viibis lubade väljastamise ajal alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega kodus. Vaidlust ei ole selles, et tõepoolest D. D. Dyageleva viibis alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega kodus. Samas nähtub kohtu poolt edasiselt tsiteeritud telefonikõnedest, et vaatamata vastsündinud lapsega kodus viibimisele jäi D. D. Dyagelevale siiski oluline roll ka HLÜ-s Erial. Mh just pealtkuulatud telefonikõnede käigus on selgunud, et ta jäi siiski edasi tegema pangamakseid nii HLÜ-s Erial kui ka viimase tütarettevõtetes ja OÜ-s D. Järelikult oli ka tema kohta jälituslubade väljastamine ja tema jälitustegevusele allutamine endiselt põhjendatud ning see, et ta viibis suurema osa ajast vastsündinud lapsega kodus, ei mängi olulist rolli. 1.
3. Kaitsjad heitsid prokuratuurile samuti ette seda, et jälitustoimingutega saadud teabest on protokollitud vaid süüstav teave. Vahetult enne kohtuliku uurimise lõppemist tegid nad ka taotluse, millega taotlesid, et kohus tagastaks prokuratuurile kõik jälitusprotokollid kui lubamatud tõendid (K7 tl 41-43) või alternatiivselt kohustaks koostama uued protokollid, kuhu koondada ka süüdistatavaid õigustav teave (K 7 tl 116p). Kohus jättis selle taotluse rahuldamata (K 7 tl 115-116) ja leidis, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. KrMS § 12610 lg 1 p 6 kohaselt kantakse protokolli jälitustoiminguga teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Seda kas mingi teave on vajalik, saab hinnata see pool, kes seda selleks peab. Kahtlemata on sellise valiku tegemine menetlejale, kes jälitusprotokolli koostab, mõnevõrra keeruline, eriti olukorras, kus teavet on palju ning osa teabest ilmselgelt ei puuduta süüdistusega seotud õigustavaid ja süüstavaid asjaolusid. Samas märgib kohus järgmist. Kaitseõiguse tagamiseks võimaldas kohus peale süüdistusakti kohtusse saatmist mitme kuu vältel kaitsjatele tutvuda kogu jälitustoimingutega kogutud teabega ning vajadusel esitada kuni kohtuliku uurimise lõpuni ka õigustavaid tõendeid. Kaitsjad seda võimalust ka kasutasid ning esitasid mh jälitusprotokolle, mille koostamise ülesande pani kohus samuti uurimisasutusele. Seega on kohus taganud pooltele võrdse võimaluse esitada nende positsioone kinnitavaid tõendeid, ning väide, et kohus ei 12 / 108 1-21-3503 kohelnud pooli võrdselt, ei vasta tõele. Kaitsjate poolt täiendavalt esitatud jälitustõendid ei lükanud kohtu hinnangul ümber süüdistuse põhilisi alusväiteid ning ei muutnud kardinaalselt ka süüküsimuse lõplikku tulemust. Puudub mõistlik eeldus spekuleerida, et mõni kohtu ette tänaseni toomata jälitusteave seda siiski teha võiks. SÜÜDISTUSAKTI NÕUETELE VASTAVUS
4. Kohtumenetluse käigus tõsteti korduvalt kaitsjate poolt küsimust, et kas süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele. Kohus kontrollis süüdistusakti vastavust seaduses sätestatule 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses (K 1, tl 194-202) ja leidis, et süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ning märkis, et süüdistuse suurem või väiksem detailsuse ja põhjalikkuse aste, samuti süüdistuses kasutatud sõnastused võivad vaieldamatult mõjutada kaitseõiguste teostamist, kuid tegemist polnud rikkumisetega, mis oleks tinginud süüdistusakti tagastamise kohtumenetluse alguses. 2.
5. Kohus jääb 29.06.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et süüdistusakt vastab seaduses sätestatud nõetele. Riigikohus on märkinud, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest (RKKKo nr 3-1-1-83-11, p 10). Seejuures on oluline arvestada, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses. Kohtu hinnangul on käsilolevas kriminaalasjas süüdistusaktis piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute karistusõigusliku vastutuse eelduseks. I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistusakti puudulikkuse kohta

§ 298

lg 2 p 3 koosseisu ei ole piisavad järeldamaks, et süüdistusakt ei vasta seadusest sätestatud nõuetele. Kuigi mõningaid etteheiteid võib teha süüdistusaktis kajastatud faktiliste asjaolude konkreetsusastmele, ei ole tegemist rikkumistega, mis lõppastmes tingiks süüdistatavate õigeksmõistmise. Süüdistusaktist on võimalik piisava selgusega aru saada, millised on I. Dyagelevile tehtud etteheited (

§ 298

lg 2 p 3 järgi altkäemaksu lubamine ja andmine) ning millistele faktilistel asjaoludel süüdistus põhineb. Samuti nähtuvad süüdistusaktist selgelt DPi ametipädevuse ärakasutamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Asjakohatud on ka I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistuse puudulikkusele

§ 211

ja

§ 201osas.

Investeerimiskelmus

§ 211

järgi eeldab valeandmete esitamist või andmete esitamata jätmist oluliste asjade osas üldsusele või piiratud isikute ringile suunatud teabes. Süüdistuses on kõik nimetatud objektiivse koosseisu elemendid esitatud. Samuti on kohtu hinnangul süüdistuses kajastatud

§ 201omastamise koosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed koosseisuelemendid.

Kohtu hinnangul on süüdistuses kasutatud väljendid („näilikult kõrgendatud hinnavahe“ ja „kunstlikult tõstetud hinnavahe“ jms) süüdistust terviklikult lugedes mõistetavad ja piisavalt konkreetsed, mistõttu jäävad tagajärjetuks ka D. Nevsky ja Transpire OÜ kaitsja ning D. Dalberg-Dyageleva kaitsja etteheited süüdistuse puudulikkuse osas määraltemata õigusmõistete kasutuse osas. Seejuures märgib kohus, et vaatamata kaitsjate etteheidetele süüdistuse puudulikkuse osas, on kaitsjad menetluse kestel aktiivselt esitanud süüdistusele vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid. Järelikult on süüdistus olnud piisavalt selge, et aru saada, milles isikuid süüdistatakse ja et kaitseõigust teostada. 2.

1. Riigikohus on selgitanud, et puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui see toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Seega 13 / 108 1-21-3503 peab kohus süüdistuse puudulikkuse korral kohtuotsuses ära näitama, millise KrMS § 309 lg-s 2 nimetatud asjaolu tuvastamatuse süüdistuse puudused endaga kaasa toovad, tingides seeläbi isiku õigeksmõistmise (RKKKo 3-1-1-96-06, p 16). Käesoleval juhul on üldjoontes piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Võimalik on aru saada nii konkreetsest kuriteo etteheitest kui ka prokuratuuri õiguslikust hinnangust sellele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistusaktis sääraseid puudusi, mis annaks aluse süüdistatavate õigeksmõistmiseks süüdistusakti puudulikkuse tõttu. ANDMEKANDJATELE LIGIPÄÄASU LUBATAVUS
2. Kaitsjad on vaidlustanud menetleja poolt läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatesse sisenemise ning leidnud, et kuivõrd süüdistatavad ei andnud andmekandjatesse sisenemiseks menetlejale paroole ja menetlejal puudus ka vastav kohtumäärus, siseneti andmekandjatesse õigusliku aluseta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et HLÜ Erial kontoris teostati läbiotsimine 09.11.2020 läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 88-126), Z ruumides teostati läbiotsimine 18.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 18.11.2020) ning fikseeriti 24.11.2024 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 127-137), D OÜ ruumides teostati läbiotsimine 09.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ning fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 138-146), D. Nevsky elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 05.11.2020 läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 07.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollides, samuti 09.11.2020 määruse alusel ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 147-183), I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 09.11.2020 läbiotsimistaotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 184-253). Läbiotsimistel ära võetud esemete (sh andmekandjate) vaatlused on fikseeritud vaatlusprotokollidega (kd 1 tl 254-269). 3.
3. Riigikohus on selgitanud, et kui menetleja võtab kriminaalasja juurde avalikult menetlustoiminguga arvuti ja hiljem vaatleb selles olevaid e-kirju, siis on tegemist menetlustoimingutega, mis on kirjeldatud KrMS §-s 91 (läbiotsimine) ning §-s 86 (vaatlus) (RKKKo 1-20-1208, p 47). Samas kriminaalasjas (nr 1-20-1208) on Tallinna Ringkonnakohus selgitatud, et menetleja õigus isiku tahte vastaselt tolle kasutuses olnud arvutisüsteemi siseneda tähendab kahtlustatava puhul seda, et kui menetlejal on see tehniliselt võimalik, võib seadme lukustuse avada või sellest mööda minna ning arvutisüsteemis oleva teabega tutvuda ka kahtlustatavalt nõusolekut saamata. Säärase käsitlusega nõustus ka Riigikohus. Seejuures on ringkonnakohus selgitanud täiendavalt, et kui läbiotsimismääruses on otsitava objektina nimetatud teavet, mis võib asuda teabekandjal või arvutisüsteemis, võib otsitava leidmiseks tutvuda läbiotsimise käigus ka arvutisüsteemis või andmekandjal oleva teabega (nii nagu võib läbiotsimise käigus tutvuda ka läbiotsitavast kohast leitud paberkandjal dokumentidegagi) (Tln Ringkonnakohtu otsus 1-20-1208, lk 30). Kohus nõustub prokuröriga, et käsilolevas kriminaalasjas on läbiotsimise taotlustega hõlmatud ka seademetes sisalduv informatsioon, millele on saadud ka eeluurimiskohtuniku luba. Selliselt nähtub 09.11.2020 läbiotsimise taotluses, et eeluurimiskohtunik andis loa teostada läbiotsimine aadressil SuurAmeerika 12, Tallinn (Eesti HLÜ Erial, D OÜ, E OÜ ja EK OÜ ruumides), et leida ja ära võtta kriminaalasjas menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte, sh kahtlustuse aluseks oleva investeerimiskelmuse, omastamise ja altkäemaksu andmisega seotud dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, samuti kuritegudega puutumuses olevad andmekandjad; kahtlustatavate, HLÜ ERIAL, E OÜ, EK OÜ ja nende 14 / 108 1-21-3503 töötajate kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid, mälupulgad, pilvevarundus) olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele neil on juurdepääs, olev teave (sh kirjavahetus), mis võib kajastada kuriteo toimepanemise asjaolusid (kd 1 tl 91). 20.11.2020 pealdisega on eeluurimiskohtunik andnud loa teostada läbiotsimine Z OÜ-s, et leida ja ära võtta andmebaas, mis on seotud virtuaalserveri teenusega erial.ee ja mis kuulub I. Dyagelevile alates 01.01.2018 kuni loa andmiseni (20.11.2020). Lisaks on eeluurimiskohtunik andnud loa toimetada läbiotsimine D OÜ poolt kasutatavates ruumides, sh leidmaks tõendeid elektroonilisel kujul, samuti D. Nevsky elukohas ja sõidukis (reg nr XXX), et leida ja ära võtta menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalmenetluses tähtsust omavaid objekte, sh dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, ja kuritegudega puutumuses olevaid andmekandjaid, D. Nevsky kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid, mälupulgad, pilvevarundus) olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele D. Nevskyl on juurdepääs, olev teave (sh kirjavahetus) (kd 1 tl 151). Järelikult oli menetlejal õigus läbiotsimise käigus siseneda andmekandjatesse ning otsida kriminaalasjas tähtsust omavat teavet ning leida vajalike tõendeid. Tegemist on lubatavate tõenditega. 3.
4. 30.11.2021 kohtuistungil on kaitsjad märkinud, et Z OÜ andmekandjatest andmete allalaadimisel on rikutud asitõendite puutumatust ja menetlustoimingu seaduslikkust kuna läbiotsimine vahepeal katkestati (turvakott pitseeriti kinni) ning järgmisel päeval läbiotsimise jätkamisel jätkati sama andmekandja turvakotiga (K 2 tl 144-145). Samuti nähtub, et tehnik, kes ei olnud KKP ametnik, iseseisvalt kopeeris mingeid andmeid. Kohus märgib, et 24.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 127-137) on üksikasjalikult kirjeldatud läbiotsimise käiku. Muuhulgas nähtub, et 23.11.2020 kell 17.08 läbiotsimine katkestati failide mahuka kopeerimise tõttu ning jätkati 24.11.2020 kell 14.
5. Turvaümbrik nr 665108 avati läbiotsimise jätkamisel. Logide väljavõtte järgi fail nimega virt70955-09112020.tag.gz kopeerimist oli alustatud tehniku AK tööarvutisse 24.11.2020 kell 09:54:46 ja lõpetatud kell 12:30:
6. Faili allalaadimise käigus ja peale allalaadimist muudetud ei ole. Allalaadimise protsessi vahemikul 09:54:46 kuni 12:30:42 ei katkestatud. Läbiotsimise käigus kopeeritud andmetega andmekandja oli pakendatud turvaümbrikusse nr
7. Seejuures on läbiotsimisprotokoll allkirjastatud ka tehnik AK poolt kes on ühtlasi kinnitanud kõikide tema poolt politsei andmekandjale salvestatud andmete terviklikkust ja autentsust. Lisatud on 24.11.2020 AK tööarvuti logide väljatrükk ja selle tõlge. Läbiotsimisprotokolli on koostanud eriasjade uurija AB. KrMS § 63 järgi on tõend muuhulgas uurimistoimingu protokoll. Menetlustoimingu protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (RKKKo 3-1-1-31-11, p 20.1). Antud juhul ei viibinud menetleja fail virt7095509112020.tag.gz kopeerimise alustamise juures, kuid saabus 24.11.2020 kell 14.10 ning viibis faili politsei andmekandjale allalaadimise juures. Seejuures on menetleja läbiotsimisprotokollis piisava põhjalikkusega kirjeldanud faili kopeerimise protsessi ning tuvastanud, et fail ei olnud allalaadimise käigus ega peale allalaadimist muudetud. Seega on küsimus eelkõige selles, millist ajahetke saab pidada menetlustoimingu alguseks. Kohus leiab, et menetlustoimingu alguseks tuleb lugeda 24.11.2024 kell 14.10 mil avati turvaümbrik ning kell 14.22 alustati faili allalaadimist politsei andmekandjale. Kuigi faili kopeerimist alustas tehnik varem (kell 09.54) ei olnud kopeerimine käsitletav menetlustoimingu osana vaid toimingut ettevalmistava tegevusena. Failide kopeerimine on aeganõudev tegevus mistõttu võib pidada lubatavaks olukorda, kus kopeerimist alustab tehnik, kes on menetleja jaoks usaldusväärne isik. Seega viibis menetleja menetlustoimingu juures ning tegemist on lubatava tõendiga. KRIMINAALMENETLUSE KALLUTATUSE VÄIDE 15 / 108 1-21-3503
8. Menetluse kestel on kaitsjad korduvalt viidanud menetluse kallutatusele ning leidnud, et rikutud on õigust õiglasele menetlusele. Nimelt on kaitsjad kohtumenetluse algusest heitnud ette, et kohtueelses menetluses ei antud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseõiguse teostamiseks. 4.
9. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga. Kriminaalasja toimikud tehti prokuratuuri poolt kaitsjatele läbi AET nähtavaks lõplikult nähtavaks 29.04.
10. Kaitsjad taotlesid toimikutega tutvumise tähtaja pikendamist kuid kaitsjate taotlused jäeti rahuldamata ning prokuratuur saatis 16.05.2021 süüdistusakti kohtusse. Kohus on 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses (punkt 8) möönnud, et kaitsjatele prokuratuuri poolt toimikutega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks seatud tähtaeg enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli asja mahtu ja keerukust arvestades liiga lühike ning see rikkus kaitseõiguse teostamist. Siiski ei saa pelgalt kohtueelse menetluse minetuse tõttu järeldada, et menetlus on kallutatud. Pärast kriminaalasjas süüdistusakti kohtusse saatmist andis kohus süüdistatavad kohtu alla 24.05.2021 kohtu alla andmise määrusega ning määras eelistungi 14.06.
11. 29.06.2021 täiendava kohtu alla andmise määrusega andis kohus kaitsjatele täiendava tähtaja kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseakti täienduste esitamiseks kuni 10.09.
12. Järelikult oli kaitsjatel aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 29.04.2021-10.09.2021 ehk üle nelja kuu. Seega, isegi kui prokuratuur kiirustas kriminaalasja kohtusse saatmisega ja ei võimaldanud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, kõrvaldas kohus rikkumise kohtumenetluse käigus. Kaitsjatel oli kokkuvõttes piisavalt aega kriminaalaja materjalidega tutvumiseks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust oli täiendavalt antud aeg piisav, et tagada kaitseõiguse teostamine. KOHTUEELSE MENETLEJA TEGEVUS 4.2 Kaitsjad kritiseerisid samuti kohtueelse menetleja tegevust (Keskkriminaalpolitsei). Nimelt väitsid kaitsjad, et kohtueelne menetlus ei olnud objektiivne, selgelt oli see suunatud ainult perekond Dyagelevide kohta tõendite kogumisele ning tähelepanuta jäeti teiste võimalike osalejate, eriti OLi ja Q rolli kohta tõendite kogumine. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule esitatud tõendite (eelkõige jälitusprotokollid, mida kohus käsitleb edasiselt) pinnalt saab I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva rolli

§ 211lg 1 ja § 201 episoodide puhul pidada keskseteks.

OLi rolli kohta vt täiendavalt kohtuotsuse p 28.4. Seega allutati kahtlustatavatena avalike menetlustoimingutega isikud, kelle suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et nende poolt on kuritegu toime pandud. Mh oli selleks isikuks ka Q, kellele samuti süüdistus esitati, kuid kelle suhtes lõpetati menetlus kohtus

§ 202alusel.

II. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I Dyagelevile esitatud süüdistuses

§ 298lg 2 p 3 järgi 5.

Süüdistuse (K1 tl 29-32p) kohaselt leppisid I. Dyagelev ja DP (kes oli ametiisik

§ 288

lg 1 mõttes) eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019 kokku, et I. Dyagelev lubab ja annab DPile tema KKK maja ehitamiseks rahalisi vahendeid, korraldab maja ehitusprojekti koostamise-, korraldab ehitusloa taotlemise, organiseerib maja ehitamiseks vajalikud spetsialistid (näiteks arhitekt – projekteerija, geodeet) ja - tasub nende eest, pakub vajalike materjalide soetamist ning maja projekti ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel tingimustel ning DP nõustub ja võtab need vastu selle eest, et vastuteenena kasutab enda ametiseisundit politseiametnikuna selleks, et lubab koguda, kogub ja edastab I. Dyagelevi 16 / 108 1-21-3503 palvel viimasele teda huvitavat politsei siseinfot ning kasutab enda ametialaseid koostöökontakte, mis aitavad I. Dyagelevil suunata tema ja tema kontrolli all olevate äriühingute suhtes tehtavaid otsuseid Finantsinspektsioonis, politseis ja muudes ametiasutustes ning kahjustada I. Dyagelevi äride konkurente. Süüdistuse kohaselt DP kasutaks oma ametiseisundit politseiametnikuna ning edastas I. Dyagelevile politsei andmekogudest andmeid ning menetlusinfot ja lubas menetlusi suunata I. Dyagelevi huvides kasutades oma ametialaseid koostöökontakte. Vastutasuna I. Dyagelev teadlikult lubas ja andis DPile kui ametiisikule üle vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses ja soodustusi ehitusmaterjalide soetamiseks. 5.1. Kokkuvõtvalt heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et tema on lubanud ja andnud ametiisikule, kelleks oli Politsei-ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnik DP, suures ulatuses vara või muid soodustusi vastutasuks selle eest, et DP ametiisikuna kasutaks oma ametiseisundit. 5.2.

§ 298

lg 2 p 3 järgi on karistatav altkäemaksu andmine suures ulatuses.

§ 121 p 2 järgi on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Seoses selle süüdistuse episoodiga tuleb kõigepealt ära märkida see, et altkäemaksu võtmises

§ 294lg 2 p 4 järgi oli esitatud süüdistus samuti DPile.

Tema suhtes aga lahendati kriminaalasi eraldi kokkuleppemenetluses (K 1, tl 178-189). Seetõttu tuleb ka I. Dyagelevi süüdistust altkäemaksu andmises

§ 298

lg 2 p 3 järgi hinnata põhidelikti, so altkäemaksu võtmise kontekstis, sh hinnata ka selle süüteokoosseisu elemente. 5.3.

§ 298

põhidelikti (

§ 294

) objektiivse süüteokoosseisu moodustavad järgmised tunnused: Ametiisikule (

1. a)vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest (
2. b)vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest (c). Kohus analüüsib edasiselt kõiki koosseisuelemente eraldi.
3. a)ametiisik 6.

§ 288

lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 6.

1. Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 6.
2. Kohus nõustub prokuröriga selles, et toiminguks selle sätte tähenduses saab pidada ka politseiametniku poolt politsei andmebaasides oleva info kohta päringute tegemist. 17 / 108 1-21-3503 6.
3. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP oli alates 24.05.2004 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. Vaidlust ei ole ka selles, et DP töötas alates 01.09.2010 PPA sisekontrollibüroos ning alates 01.07.2018 on sisekontrollibüroo II talituse taustakontrolliametnik. Kaitsepolitseiameti päringu 19.11.2020 nr 8844 (kd 4 tl 1-2) alusel edastatud PPA sisekontrollibüroo talituse juhi vastusest ja DPi ametijuhendist (kd 4 tl 15-20) nähtuvad DPi tööülesanded, sh oli tema ülesandeks teostada taustakontrolli ja analüüsida saadud teavet (p 3.1); teostada vajadusel õigusaktide alusel sätestatud jälitustoiminguid (p 3.2); sisestada jälitusteavet andmebaasidesse (p 3.5). Vastavalt ametijuhendile vastutas DP teenistuskohustuste õigeaegse, korrektse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise ning nõutaval tasemel tulemuse saavutamise eest (p 4.1); teenistusse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest, sh avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevate nõuete täitmise eest (p 4.2); tema kasutajatunnusega tehtud tegevuste eest kõigis info- ja teabesüsteemi osades ning arvutite ja sidevahendite kasutamisel turvalisuse nõuete täitmise eest (p 4.3); teenistusülesannete tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puutuvate andmete ning muu juurdepääsupiiranguga saadud teabe hoidmise eest (p 4.5); ametikohale avaliku teenistuse seadusega ja/või politsei ja piirivalve seadusega sätestatud piirangute järgimise eest (p 4.9). 6.
4. Oma teenistusülesannete täitmiseks oli DPil ligipääs PPA infosüsteemidele ja andmebaasidele, mis sisaldavad muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks ja piiratud tasemel riigisaladuseks tunnistatud teavet ning tal oli õigus siseneda teenistuskohustuste täitmise eesmärgil kõikidesse PPA struktuuriüksuste ruumidesse, laevadele, PPA struktuuriüksuste poolt valvatavatesse ruumidesse ja territooriumile (kd 4 tl 16-20). 6.
5. Kohtus 01.02.2022 tunnistajana üle kuulatud DPi vahetu juht PP kinnitas, et DPi töötas sisekontrollibüroos ja tööülesandeks oli taustakontrollide läbiviimine PPA-s ehk siis nende isikute, kes kandideerivad tööle või liiguvad PPA siseselt, ja territooriumile lubamiste, taustakontrollid (K 2 tl 218 p-223 p). 6.
6. ATS § 5 p 1 kohaselt on avalik teenistus riigi avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. PPVS § 33 lg 2 järgi on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Seega oli DP politseiteenistuses olles ametiisikuks

§ 288lg 1 mõistes.

1. b)vara või muu soodustus 7. Süüdistuse kohaselt koosnes I. Dyagelevi poolt DPile antud 61 030,97 eurot, mida süüdistus peab koosseisu mõtte varaks järgmistest osadest:  Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasummadest, millest HN võttis 19 000 eurot sularahas välja ja andis üle DPile;  I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasumma, millest HN tasus DPi eest AS A arveid summas 5702,89 eurot;  Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha;  DPi majaehitusel aadressil KKK EK OÜ nimel OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot ning AS-st Exact Geomark mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot;  DPi majaehitusel aadressil KKK S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest tasumine summas 13 847,28 eurot. 18 / 108 1-21-3503 7.1. Kuna süüdistuse kohaselt on tegemist erinevate osategudega, siis hindab ja analüüsib kohus neid kõiki eraldi.
2. c)lubamine või andmine 8. I. Dyagelevi süüdistatakse nii altkäemaksu (hõlmab seaduse järgi nii vara kui ka muud soodustust) lubamises kui ka andmises (/…/ et ta on lubanud või andnud /…/ süüdistusakti p 17.1) ning vaidlust pole selles, et mõlemad alternatiivid (lubamine ja andmine) on nii eraldi kui ka kogumis karistatavad. Edasi tuleb markeerida seda, et kuna ebaõiguskokkulepe oli süüdistuse kohaselt jätkuv ning hõlmas nii andja kui võtja poolt korduvaid käitumisakte, siis kohati on nende alternatiivsete tegude vahet tegemine raskendatud. 8.1. Kaitsja on leidnud, et I. Dyagelevile etteheidetavad teod, so tema poolt vara üleandmine, ei olnud seotud DPi ametiseisundi või ametipädevusega. Pooled ei vaidle selle üle, et DP sai I. Dyagelevilt süüdistuses nimetatud vara või muud soodustust, kuid I. Dyagelevi seisukohalt polnud tegemist korruptiivse ebaõiguskokkuleppega vaid muu võlaõigusliku suhtega. Iseenesest on tegemist tähelepanuväärse väitega, mis lõpptulemusena õigeks osutudes mõjutab ka süüdistuse põhjendatust. Nimelt mõjutab see seda, kas I. Dyagelev sai toime panna altkäemaksu lubamise/andmise, sest viimane peab vastuteenena olema seotud just ja ainult ametiisiku poolt ametiseisundi/pädevuse ärakasutamisega. Seega on tegemist kokkuvõttes selle süüdistuspunkti keskse vaidluskohaga. 8.2. I. Dyagelev andis kohtus ütlusi, et kuigi ta teadis, et DPi näol oli tegemist politseiametnikuga (K6 tl 249p-250), siis süüdistuses nimetatud vara üleandmine DPile, millele ta objektiivselt vastu ei vaidle, ei olnud kuidagi seotud DPi ametiseisundiga. I. Dyagelevi sõnul oli tegemist kas (
3. a)tavalise laenusuhtega kahe eraisiku vahel või (
4. b)DPi poolt majaehitamisega, mida mh korraldas EK OÜ ja millega I. Dyagelev oli läbi OÜ EK seotud. I. Dyagelevi sõnul tegutses EK OÜ kinnisvara arendamisega (K6 tl 250-250p) ning lõppkokkuvõttes ei ole ka selles väites vaidlust. Seetõttu analüüsib kohus tõendite pinnalt edasi neid vara või muu soodustuse lubamise või üleandmisega seotud asjaolusid, mida süüdistuses ette heidetakse. Enne seda tuleb aga korraks põigata minevikku ning kaardistada I. Dyagelevi ja DPi tutvuse, samuti suhtluse alguse ja jätkumisega seotud asjaolud. 8.3. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et I. Dyagelev ja DP tundsid teineteist. I. Dyagelevi kohtuistungil antud ütluste järgi tutvus ta DPiga, kui viimane soovis 2019 aastal maha müüa oma kinnistu aadressil ÄÄÄ (K6 tl 249 p-250). EK OÜ ostis ÄÄÄ kinnistu DPilt arendusprojektina. Esialgne suhtlus käis läbi D. Nevsky, kes tegeles EK OÜ-s arendusprojektidega. Pärast tutvumist suhtlesid tihedalt, paar päeva pärast ÄÄÄ müüki ütles DP kohtumisel, et on politseiametnik (K6 tl 250). Järelikult oli I. Dyagelev teadlik alates 2019 aastast, et DP on politseiametnik. DP keeldus kohtuistungil ütlusi andmast (K 2 tl 213), mistõttu esitas prokurör kohtule tema kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 6 tl 89-108). Sealt nähtub samuti, et I. Dyagelev oli temale tuttav isik samadel asjaoludel nagu I. Dyagelev seda kinnitas. Kohus peab mõlema isiku ütlusi selles osas usaldusväärseks, sest see on leidnud tõendamist ka muude tõenditega. 8.3.1. Nimelt Kinnistusraamatu (kd 3 tl 13-15) andmetel oli ÄÄÄ omanik DP, 17.07.2019 on kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 27.06.2019 EK OÜ. Kinnistu müüki DPi poolt Erial Kinnisavara OÜ-le tõendavad ka 17.07.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 16-23), millest nähtub, et kinnistule aadressil ÄÄÄ on 19 / 108 1-21-3503 seatud hüpoteek HLÜ Erial kasuks. Kinnistu ÄÄÄ sõlmitud 17.06.2019 ostu-müügileping (kd 3 tl 36-46) tõendab, et DP müüs nimetatud kinnistu Erial Kinnisavara OÜ-le, keda tehingus esindas juhatuse liige D. Dalberg-Dyageleva. 8.3.2. Pärast ÄÄÄ kinnistu müüki soetas DP uue kinnistu aadressile KKK. Seda kinnitab kinnistusraamatu väljatrükk 10.09.2020 (kd 3 tl 47-48) ja 07.08.2019 sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 49-57). 03.09.2020 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu kohaselt (kd 3 tl 58-67) seati kinnistule KKK hüpoteek Luminor Bank AS kasuks summas 76 700 eurot. Kriminaalasjas on samuti tõendamist leidnud, et peale kinnistu ostmist hakkas DP sinna ehitama elumaja. Kohus ei pea oluliseks ega süüteokoossisu mõttes määravaks seda, millised olid DPi täpsed motiivid altkäemaksu vastuvõtmisel. Kas selleks olid tema leibkonna piiratud rahalised ressursid maja ehitamisel või muud motiivid. Samas viiteid sellele, et DP elas oma rahaliste võimete piiril uuritud tõendite hulgas siiski on. Nii nähtub, et DPil oli erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu lepinguid (kd 4 tl tl 47-54) ning vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest ka keeldutud (kd 4 tl 43). Kaudselt viitavad need andmed sellele, et tema kulud ületasid tulusid ning lõppeks ei pruugi prokuröri järeldus, et just see oli kuriteo toimepanemise põhiline motiiv ka vale olla. Aga veelkord, kuna altkäemaksu võtmise motiiv ei ole koosseisuline tunnus, siis ei pea kohus põhjalikumalt vajalikuks sel teemal peatuda. 8.4. I. Dyagelevi ja DPi vahelise ebaõiguskokkulepe hindamiseks tuleb kohtul tuvastada kas ja milliseid hüvesid I. Dyagelev DPile lubas või andis ning milline oli DPi vastutasu. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile kokku vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses, mis koosneb HN vahendusel antud 19 000 eurost (sularahas), HN poolt tasutud AS A arvetest 5702,89 eurot, OÜ EK nimel OÜ-st P DPile tema ehitatava maja KKK ehituse projekttööde ja ehitusloa taotlemise tasudest 7200 eurot, AS-st EXACT Geomark mõõdistus-geodeetilistest töödest 280,80 eurot, S OÜ-st soetatud päikesepaneelidest 13 847,28 eurot ja I. Dyagelevi poolt DPile sularahana antud 15 000 eurost. Järgnevalt analüüsibki kohus iga osategu eraldi. I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole kantud raha 9. 01.02.2022 kohtuistungil esitas prokurör rahvastikuregistri väljatrüki selle kohta, et HN on surnud (kd 6 tl 109) ning KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel HN kohtueelses menetluses antud ütlused. HN kohtueelses menetlused antud ütlused on lubatavaks tõendiks KrMS § 291 lg 1 p 1 järgi, sest tema ütlused riimuvad muude tõenditega, eelkõige dokumentaalsete tõenditega ning jälitustoiminguga kogutud teabega. HN on 10.11.2020 ülekuulamisel selgitanud, et tunneb DPi alates 2011. aastast, kutsub teda Timoks. I. Dyagelevi nime on kuulnud, tõenäoliselt kohtunud ei ole, tutvustatud neid ei ole. HN omas pangakontot SEB pangas, Swedbank´is ja Suurbritannia Monese pangas. I. Dyagelev kandis raha tema SEB kontole 2020. aastal kuna DP palus, et HN laseks raha enda kontole kanda, võtaks sularahas välja ja annaks selle DPile. DP palus, et ta võtaks raha välja erinevate pankade automaatidest ja mitte üle 3500 euro korraga. Raha andis üle DPile raha väljavõtmise päeval või sellele järgneval päeval, nt Järve keskuse parklas, Tallinna Kaubamaja kõrval asuvas parklas, kõik rahade üleandmised toimusid 2020.a jaanipäeva paiku ja peale seda juulis. I. Dyagelevi poolt üle kantud rahast andis kõik DPile edasi. Samuti tasus ta 21.07.2020 ja 31.07.2020 AS A arved kuna DP seda temalt palus. Tema kätte AS A kaup ei tulnud ja ta ei tea mis kaup see oli, mäletab vaid, et olid Euronicsiga seotud arved (kd 6 tl 110-116). 9.1. HN ütlusi kinnitavad AS SEB Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastused koos HN arvelduskonto sularahaautomaatides tehtud tehingute salvestistega, samuti 21.07.2020 20 / 108 1-21-3503 tehingute andmed (kd 2 tl 23-35). Andmeid on vaadeldud 18.09.2020 koostatud vaatlusprotokollis (kd 2 tl 147-149) ning vaatluse käigus on tuvastatud, et HN omab AS SEB pangas arveldukontot nr XXXXXXXX. 07.09.2020 vastuse kohaselt on 21.07.2020 I. Dyagelevi arvelduskontolt XXXXXXXX laekunud HNle 5000 eurot (dok 752) ja 5000 eurot (dok 751), st kokku 10 000 eurot, mõlema makse selgitus „according on the contract“. Vaatlusprotokolli kohaselt on pärast maksete laekumist perioodil 21-31.07.2020 kontolt välja võetud sularaha kokku 4500 eurot ja AS-le A tehtud 21.07.2020 ülekanne summas 3846,29 eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. AS A AS vastusest Kaitsepolitseiameti päringule koos lisadega (kd 4 tl 41-44) nähtub samuti, et arved on tasutud HN poolt. Seda kinnitab nii A AS kullerteenuse tellimuse kinnitus nr 417591, 11.08.2020 (kd 4 tl 56-57) kui ka maksekorraldused (kd 4 tl 61-64), millest nähtub, et DPi tellimuse eest tasus HN, maksekorraldused 21.07.2020 summas 3846,29 eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. A AS kullerteenuse tellimuse kinnituse järgi tellis DP kodumasinaid, sh pesumasina, kuivati, külmkapi, teleri jne, st seadmeid mida ta vajas oma uude ehitatavasse eramusse (kd 4 tl 56). 9.2. AS SEB Pank 20.07.2020 vastusest nr 26258665 koos lisadega (kd 2 tl 118-120) nähtub, et HN arvelduskontole on tehtud järgnevad ülekanded: 10.06.2020 summas 5000 eurot (Worldlink), 12.06.2020 summas 2000 eurot (Worldlink), 17.06.2020 kaks ülekannet summades 5000 eurot ja 3000 eurot (Payoneer Inc), kõikide ülekannete selgitus „according on the contract“. AS SEB Pank vastusele lisatud ATM salvestiste väljavõtted (kd 2 tl 121130) kinnitavad, et HN on sularaha välja võtnud 12.06.2020 kahel korral, 19.06.2020 kahel korral, 25.06.2020 ja 30.06.2020 kahel korral, iga kord 1000 eurot s.t kokku 7000 eurot. 9.3. HN on selgitanud, et DP ütles, et raha tuleks välja võtta mitte SEB panga automaadist, aga teistest automaatidest ning korraga mitte üle 3500 euro (kd 6 tl 113). HN sellekohased ütlused riimuvad AS LHV Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastuskirjade ning sellele lisatud ATM salvestiste väljavõtetega (kd 2 tl 114), millest nähtub, et HN võttis sularaha välja muuhulgas ka AS LHV Pank sularahaautomaatidest. LHV AS vastuse kohaselt asuvad sularahaautomaadid Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn), Kristiine keskuses (Endla 45, Tallinn) ja AS LHV Tallinna kontoris (Taru mnt 2, Tallinn). LHV AS sularahaautomaadist võttis HN välja kokku 7500 eurot (12.06.2020, 13.06.2020, 15.06.2020 kolmel korral ja 26.06.2020 kolmel korral). 07.07.2020 vaatlusprotokollis (kd 2 tl 145-146) on vaadeldud HN arvelduskonto XXXXXXXX väljavõtet ning tuvastatud, et perioodil 1017.06.2020 laekus kontole 15 000 eurot (Worldlink kontolt 7000 eurot ja Payoneer kontolt 8000 eurot) ning perioodil 12-30.06.2020 on välja võetud sularaha kokku 14 500 eurot. 9.4. Lisaks eeltoodule kinnitavad I. Dyagelevi poolt DPile raha andmist HN vahendusel jälitustoimingute protokollid. Selliselt nähtub, et DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd 4 tl 204) summas 35 000 eurot, 14.05.2020 (kd 4 tl 225) summas 30 000 eurot ja 18.07.2020 (kd 5 tl 40) summas 15 000 eurot. Sellest osa (25 000 eurot) kandis I. Dyagelev HN kontole. 20.10.2020 jälitustoimingu protokollis on I. Dyagelev selgitanud DPile, et praegu läks juba seitse ära….täna läks kolm- see on kokku kümme. See nädal on kinni. Järgmine nädal ka kümme ja pärast veel kümme (kd 4 tl 256). Samuti on I. Dyagelev andnud juhiseid, et välja tohib võtta kolm nädalas, 1000 kaupa, ainult LHV pangast kuna on filtrid ja võõrast pangast väljavõttes kontrolli ei järgne, tema saatis raha SEB-sse, aga SEB spetsialiseerub sellele, et püüab kõiki rahapesuvõimalusi just nimelt läbi pangaautomaadi. Kõrvutades jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluse HN arvelduskonto väljavõtete, samuti HN ja DPi ütlustega on üheselt aru saada, et ülalviidatud vestluse teemaks oli I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole kantud raha. 21 / 108 1-21-3503 9.5. Kohtu hinnangul on nii HN kui ka DPi ütlustega ning HN arvelduskonto vaatlusprotokollide, pankade vastuskirjadega ja jälitustoimingu protokollidega tõendatud, et I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole kokku 25 000 eurot. Kuigi ülekannete selgitused justkui viitavad lepingujärgsele tasumisele, siis tegelikkuses HN ja I. Dyagelevi vahel mingit lepingut ei olnud. Veelgi enam, HN sõnul ta küll I. Dyagelevi nimelist isikut teadis, kuid ei tundud ega olnud kohtunud. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema teada oli HN DPi ehitaja ning viimane palus raha kanda ehitaja arvele kuna maja ehitamisega oli kiire (K kd 6 tl 251p), ehk HN kontole kantud raha oli seega I. Dyagelevi laen DPile. Siinkohal märgib kohus, et sellest, kas tegemist oli tegelikkuses laenuga või mitte, ei sõltu teo karistatavus, kuna ka laen saab olla soodustus

§ 298tähenduses.

9.

1. Kohus peab HN antud ütlusi usaldusväärseteks kuivõrd tunnistaja ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. I. Dyagelevi kohtuistungil antud selgitused, et tema teada oli HN näol tegemist DPi ehitajaga (K kd 6 tl 251 p), ei ole eluliselt usutavad ega ühti ülejäänud tõenditega. Raha liikumist HN arvelduskonto kaudu kinnitavad ka HN ja DPi vahelised vestlused (kd 6 tl 1-88), sh on HN 25.06.2020 vestluses selgitanud, et ma eile jätsin võtmata/…/ täna ma lähen ja annab ainult 1000/…./ (kd 6 tl 8-9). Kuigi makseteenuste Worldlink ja Payoneer Inc laekumiste juurest ei nähtu ülekanded teinud isiku andmeid, on sarnaselt I. Dyagelevi LHV AS arvelduskontolt tehtud ülekannetega makseselgitusena märgitud „according on the contract“, mis tõendab, et kanded on tehtud sama isiku, st I. Dyagelevi poolt. Seda kinnitavad ka I. Dyagelevi telefonile saabunud Payoneer identifitseerimiskoodide kinnitused (kd 6 tl 2, 3, 4, 5, 7, 8, 21, 37, 44 ja 59). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole 25 000 eurot, millest HN võttis sularahas välja 19 000 eurot ja tasus DPi eest AS A arved summades 3846,29 eurot ja 1856,60 eurot, seega andis I. Dyagelev DPile läbi HN kokku 25 000 eurot, millest DP sai 24 702,89 eurot (19 000 eurot sularahas ja 5702,89 eurot A OÜ arvete tasumisel). Kohus peab usaldusväärseks ka HN ütlusi, et sularahas väljavõetud summad (st kokku 19 000 eurot) andis ta üle DPile. Kohus märgib, et kuigi I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole 25 000 eurot, sai DP selles endale 24 702,89 eurot ehk 297,11 eurot vähem, summade vahe läks tõenäoliselt panga teenustasude katteks, mida kinnitab ka I. Dyagelevi ja DPi vaheline vestlus, kus viimane avaldas nördimust, et kaotsi läheb 26 eurot 1000 euro kohta (kd 5 tl 6). I. Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha
2. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelevi DPile vahetult üle sularaha kokku vähemalt 15 000 euro ulatuses, s.o DPi töökabineti seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020 DPi jope taskust avastatud 5000 eurot, mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129). I. Dyagelevi ütluste kohaselt ei ole tema DPile sularaha andnud (K6 tl 41). DP selgitas, et seifis tuvastatud 10 000 eurot võis olla tema enda säästud, aga võis olla ka I. Dyagelevilt saadud raha. Jope taskus olnud 5000 eurot võis olla raha, mille ta sai I. Dyagelevilt ärikontakti vahendamise eest, see teene ei olnud seotud tema politseitööga (kd 6 tl 98). Lisaks selgitas DP, et I. Dyagelev on talle andnud laenu 5000 eurot enda Suur-Ameerika tänava kontoris (kd 6 tl 96). 10.
3. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP omas vaidlusalusel perioodil järgmisi arvelduskontosid: Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskontod XXXXXXXX ja XXXXXXXX, Swedbank AS-is XXXXXXXX ja Luminor Bank AS-is kontosid XXXXXXXX ja XXXXXXXX, millest aktiivselt kasutas Luminor Bank AS arvelduskontosid. DP sai rahalisi vahendeid 150 000 eurot ÄÄÄ kinnistu müügist 17.06.2019 22 / 108 1-21-3503 (kd 3 tl 36-46) ja 07.08.2019 ostis kinnistu KKK Saku vallas 50 000 euro eest (kd 3 tl 49-57). DPi kontolt tehtud sularaha väljamaksetest nähtub, et
4. aastal võttis DP välja sularaha kokku 43 730 eurot (kd 3 tl 217-218). Sularaha väljamaksete tabeli järgi (kd 3 tl 222 CD plaat lisa 3) olid väljamaksed tehtud perioodil maist kuni novembrini
5. Seejuures enne 21.05.2020, mil töökabineti seifis tuvastati 10 000 eurot, oli DP kontolt välja võtnud sularaha 3200 eurot (24.03.2020 200 eurot, samuti 27.04.2020, 05.05.2020 ja 12.05.2020 1000 eurot korraga, s.o kokku 3000 eurot). Järelikult ei saanud 21.05.2020 DPi töökabineti seifis tuvastatud 10 000 eurot olla tema enda säästud. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et leitud sularaha 10 000 eurot oleks võinud olla varem säästetud raha. Seda eelkõige seetõttu, et kriminaalasjas on tuvastatud, et DPil oli rahadega probleeme, mistõttu ta küsis korduvalt laenu I. Dyagelevilt. Järelikult ei ole eluliselt usutav, et rahaprobleemide käes vaevleval isikul võis olla 10 000 eurot enda sääste. Kohus märkis ka eelnevalt, et DPi kehva rahalist seisu kinnitavad kaudselt ka erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu lepinguid (kd 4 tl 47-54) ning asjaolu, et vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest ka keeldutud (kd 4 tl 43). Samuti ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et DPi taskust tuvastatud 5000 eurot oleks võinud olla saadud kontakti vahendamise eest. Kontakti vahendamisest ei rääkinud kohtuistungil I. Dyagelev, samuti ei ole võimalik tuvastada jälitustoimingute käigus kogutud teabest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oleks olnud vestluseid kontakti vahendamise teemal. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 08.07.2020 DPi jope taskust avastatud 5000 eurot sularaha oli samuti I. Dyagelevilt saadud laen, tegemist võis olla I. Dyagelevi Suur-Ameerika tn kontoris antud 5000 euroga. Kohus ei pea I. Dyagelevi ütlusi usaldusväärseks selles osas, et ta ei andnud DPile sularaha. Kohtu hinnangul ei olnud DPil alust valetada, et I. Dyagelev talle sularaha andis (laenas). Külla aga on I. Dyagelevi ütlused ses osas ennast õigustavad eesmärgiga pääseda võimalikust karistusest. 10.
6. Kokkuvõttes on tuvastatud, et DPi töökabineti seifist leitud 10 000 eurot ja taskust leitud 5000 eurot on I. Dyagelevilt saadud vara, mis mahub üldise altkäemaksukokkuleppe alla. OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot ning AS-st Exact Geomark mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot
7. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile vara 7200 euro eest tasudes tema eest OÜ EK nimel OÜ-le P tema ehitatava maja KKK ehituse projekti tööde ja ehitusloa taotlemise eest, samuti tasus AS EXACT Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest 280,80 eurot. 11.
8. Esmalt märgib kohus, et EK OÜ on asutatud 16.07.2015, ainuosanikuks on HLÜ ERIAL. EK OÜ juhatuse liige on I. Dyagelevi abikaasa D. D. Dyageleva. Kuigi EK OÜ dokumente allkirjastas juhatuse liikmena D. Dalberg-Dyageleva, oli I. Dyagelev äriühinguga seotud isikuks, sh mõjutas äriühingu tegevust ja arvete tasumist. 11.
9. 05.05.2023 kohtuistungil selgitas I. Dyagelev, et DP pöördus nende poole (EK OÜ) aadressile KKK uue maja projekteerimisteenuse saamiseks. Arhitektiks oli AP ja P OÜ, kes tegi töid EK OÜ jaoks. Kogu kirjavahetus DPi projekti suhtes käis läbi I. Dyagelevi, välja arvatud üks kord, kui DP rääkis APiga I. Dyagelevi telefoni kasutades (K 6 tl 250 p). 11.
10. P OÜ 30.11.2020 vastusest nr 9125-2 koos lisadega (kd 4 tl 103-117) nähtub, et KKK objektiga seotud projekteerimis ja konsultatsiooni teenuse on tellinud EK OÜ. P OÜ ja EK OÜ vahel oli sõlmitud üldine konsultatsioonileping ja vastav hinnapakkumine. Projekteerimistööde tellija ja arve maksja oli EK OÜ. Kõik KKK objektiga seotud arved (arve nr 2020008 summas 5400 eurot ja arve nr 2020011 summas 1800 eurot) tasus Erial 23 / 108 1-21-3503 Kinnisava OÜ. 03.03.2020 eskiisi tellijaks oli Erial Kinnisavara OÜ ja 07.05.2020 koostatud eelprojekti tellijaks DP. Seega tasus Erial Kinnisavara OÜ DPi maja KKK, xxx külas projektitööde ja ehitusloa eest 7200 eurot. 26.01.2021 koostatud vaatlusprotokollis (kd 2 tl 150-151) on vaadeldud AS TBB Pank poolt PPA-le edastatud infot (kd 2 tl 36-49) ning sellest nähtub, et 21.04.2020 on Erial KV OÜ tasunud P OÜ-le muuhulgas 15 000 eurot arve nr 2020008 eest ja 06.06.2020 3240 eurot arve nr 2020011 eest. EK OÜ tasus Exact Geomark AS-le 280,80 eurot 13.05.2020 (kd 2 tl 150-151) I. Dyagelevi korraldusel (kd 5 tl 239-240). Seda, et arve tasuti DPi maja geodeetiliste tööde eest kinnitab jälitustoimingutega kogutud teave, sh vestlused DPi ja I. Dyagelevi vahel, samuti vestlused I. Dyagelevi ja APi vahel 14.04.2020, 15.04.2020, 16.04.2020 ja 24.04.2020 (kd 5 tl 200-251). 11.
11. I. Dyagelev ei ole vaidlustanud ülalviidatud arvete tasumist Erial KV OÜ poolt kuid selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et DP tellis Erial KV OÜ-lt eramu projekti, mille Erial KV OÜ tellis omakorda P OÜ-lt. Selle eest esitati DPile sularaha arve (nr 020920-l), arve esitati majaprojekti eest, arhitektuuriprojekti eest, geodeesia, vee, kanalisatsioon ja ehitusloa taotlemise eest. DP tasus arve eest sularahas, sularaha andis I. Dyagelev raamatupidajale (K6 tl 251-252). Lisaks esitati DPile eraldi arve geodeesia ja päikesepaneelide eest ja kaasas käivate dokumentide eest, mis ei läinud põhiprojekti alla. 05.05.2023 kohtuistungil esitas kaitsja 10.09.2021 esitatud kaitseakti punktis 72 märgitud tõendi, s.o EK OÜ poolt DPile väljastatud arve 16.04.2020 summas 240 eurot (kd 33 tl 216), maksjaks märgitud eraisik. Samuti arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (kd 33 tl 215) maksjaks DP. Arve summas 240 eurot oli I. Dyagelevi sõnul väljastatud energiamärgistuse eest, 10.09.2021 väljastatud arve oli esitatud hilinenult kuna seoses kriminaalmenetlusega oli äriühingu majandustegevus häiritud, arve oli esitatud geodeesia ja päikesepaneelide ning sellega kaasnevate lisatööde eest. 11.
12. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et DP tasus 16.04.2020 EK OÜ-le 240 eurot KKK energiamärgise koostamise eest, see nähtub ka 26.01.2021 vaatlusprotokollist (kd 2 tl 150-151) ja süüdistus ei hõlma energiamärgistuse koostamise eest tasutud summat. 11.
13. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud DPi ehitaja TT, kes kinnitas, et ehitas KKK, xxx küla aadressile maja DPile, teadis teda kui Timo. Esialgne maja hinnapakkumine oli 50 000, lõplik maksumus oli 35 000, millest 2000 tasus DP sularahas. Ehituse ABC-st materjalide ostmisel koostati üks kord arve ekslikult tunnistaja ettevõtte KP OÜ nimele. EK OÜ-ga seost ei ole (K kd 2 tl 225 p-229). TT esitatud KP OÜ arved nr 20016, 20019, 20016, 20016 (kd 4 tl 120-124) kinnitavad, et aadressil KKK ehitustöödega seotud arved olid esitatud TPi nimele kokku summas 35 640 eurot. 11.
14. Tunnistaja P OÜ omanik AP selgitas kohtus, et tema tegi aadressil KKK asuvale eramule arhitektuurilise projekti, objektiga seoses suhtles I. Dyageleviga ja tellijaks oli EK OÜ. Tellimusel vahetati nimi valla nõudmisel kuna tellijaks pidi olema omanik, muidu ei oleks ehitusluba saanud (K 5 tl 125-129). Lisaks kinnitas, AP, et sellist olukorda, kus tellijaks oli EK OÜ aga kinnisvara omanikuks keegi teine, ta rohkem ei mäleta et oleks olnud. Seda, et EK OÜ tasus ja I. Dyagelev tellis P OÜ-lt DPi eramu projekti 7200 euro eest kinnitavad ka jälitustoimingute protokollides kajastud vestlused, millest nähtub, et I. Dyagelev suhtles DPi maja projekteerimise ja geodeetiliste tööde küsimuses APiga. Samuti nähtub I. Dyagelevi ja DPi vahelistest vestlustest, et I. Dyagelev tegeles KKK maja projekteerimise küsimusega. 11.
15. Antud osateo puhul on eelkõige vaidlus selles, kas DP tellis Erial KV OÜ-lt projekteerimisteenust (oli võlaõiguslik suhe) või oli tegemist I. Dyagelevi poolt antud varaga, 24 / 108 1-21-3503 mis kuulub üldise altkäemaksukokkuleppe hulka. Kohus märgib, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli altkäemaksukokkuleppe osaga. Eelkõige kinnitab seda tunnistaja APi selgitus, et rohkem selliseid olukordi kus tellijaks oli EK OÜ ja kinnisvara omanikuks keegi teine, ta ei mäleta. Järelikult oli tegemist erandliku olukorraga. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et kogu DPi eramu projekteerimist juhtis ja organiseeris I. Dyagelev, kes ühtlasi andis korraldusi arvete tasumiseks EK OÜ nimelt. I. Dyagelev ja DP vestlesid korduvalt omavahel KKK eramu projekteerimisest ja geodeesiast. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et DPi ja Erial Kinnisavara OÜ vahel ei olnud sõlmitud lepingut, Erial Kinnisavara OÜ ei teeninud DPi eramu projekteerimise ja geodeesia tööde vahendamisest tulu, mistõttu on väheusutav, et tegemist oli EK OÜ kui tulu teenimisele suunatud äriühingu jaoks võlaõigusliku suhtega. Päikesepaneelide eest tasumine summas 13 847,28 eurot
16. Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osal, milles heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et I. Dyagelev tasus DPi ehitatava maja KKK S OÜ-st soetatavate päikesepaneelide eest 13 847,28 eurot. Tasumiseks DP ja I. Dyagelev mõtlesid koos välja ja leppisid kokku skeemi, kus I. Dyagelev andis DPile firma nime OÜ L, mille nimele DP lasi S OÜ-l koostada arve ja OÜ L tasus selle ning peale seda I. Dyagelev tasus DPi jaoks KKK päikesepaneelide eest OÜ EK arvelt OÜ-le L. DP ühelegi äriühingule ega I. Dyagelevile nimetatud päikesepaneelide eest ei ole tasunud. 12.
17. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema pakkus DPile välja, et ostab (EK OÜ nimelt) OÜ-lt S päikesepaneelid ning müüb edasi DPile. Pakkus sellise variandi välja selleks, et tekitada esmane kontakt OÜ-ga S edaspidiste võimalike soodustuste saamiseks. Päikesepaneelide arve koostati ekslikult Udeselja krundi kohta kuna ehitaja (VG) sai valesti aru (K6 tl 253). Päikesepaneelid sai DP kätte. I. Dyagelevi ülekuulamise käigus esitas kaitsja arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (K 6 tl 252) maksjaks DP tõendamaks, et DPile on esitatud arve päikesepaneelide tasumise kohustuse kohta. 12.
18. DP on 20.01.2021 selgitanud, et päikesepaneelid on soetatud S OÜ-lt maksumusega 12 000-13 000 eurot, tema päikesepaneelide eest ei tasunud. Päikesepaneelide kohta tegi S OÜ talle pakkumise 2020 kevadel, suve lõpus pöördus abi saamiseks I. Dyagelevi poole kes andis talle ühe ehitusfirma nime (võis olla L OÜ) kelle nimelt esitada arve S OÜ-le. Arve edastas tasumiseks I. Dyagelevile (kd 6 tl 98). 12.
19. Vaidlust ei ole selles, et DPi eramu KKK päikesepaneelide eest tasus EK OÜ L OÜ kaudu. Selliselt nähtub L OÜ 27.11.2020 vastusest (kd 4 tl 99), et L OÜ-le on S OÜ poolt esitatud perioodil 2019-2020 ainult üks arve, mis oli esitatud Udeselja 37 Tallinn objektile ostetud kauba eest, KKK, xxx küla aadressile ei ole L OÜ teenuseid osutanud. Kaup oli ostetud EK OÜ palvel. Vastusele on lisatud S OÜ arve nr 100107 04.08.2020 (kd 4 tl 100) summas 13 847,28 eurot, samuti L OÜ arve 10082020.1 10.08.2020 EK OÜ-le summas 13 908 eurot toote kirjeldus Udeselja 37, Pirita linnaosa. 10.08.2020 maksekorraldusest nähtub, et arve tasus L OÜ S OÜ-le summas 13 847,28 eurot (kd 4 tl 70). Elektripaigaldise nõuete deklaratsioon ED01/221020 ja tootmismooduli seadistamise protokoll (kd 4 tl 71-74) kinnitavad, et päikesepaneelid paigaldati aadressile KKK, xxx külas, ehitise omanik DP. S OÜ vastusest Kaitsepolitseiameti päringule (kd 4 tl 80) nähtub, et KKK objektile päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise eest väljastati arve L OÜ-le, 18.01.2021 vastuse (kd 4 tl 84) kohaselt oli L OÜ tellimuse kontaktisikuks TP, kes palus koostada arve L OÜ-le. DPi 25 / 108 1-21-3503 vestlus OÜ S esindaja SLga kinnitab, et päikesepaneelide tellimisega KKK eramule tegeles DP (kd 5 tl 238). 12.
20. Udeselja 37 Tallinn kinnistu vaatlusprotokoll (uue aadressiga Paabusilma 17, Tallinn) kinnitab, et nimetatud kinnistul puudus maja millele oleks saanud päikesepaneele paigaldada (kd 3 tl 191-208). See omakorda kinnitab, et tegelikkuses olid päikesepaneelid ostetud DPi kinnistule ja L OÜ arvele oli märgitud aadress Udeselja 37 Tallinn selleks, et tegeliku objekti aadressi ja seotust DPiga varjata. Kohus ei pea usaldusväärseks ka I. Dyagelevi väidet, et vale aadress märgiti ekslikult ehitaja arusaamatuse tõttu. 12.
21. Tunnistajana üle kuulatud VG (L OÜ juhatuse liige, omanik) kinnitas kohtus, et L OÜ-l pole olnud kokkupuudet Kga. S OÜ arve tasus I. Dyagelevi palvel ja see oli seotud Udeselja 37 aadressiga, aadressi arvele panemiseks andis talle I. Dyagelev. Arve tasumise eest sai tasu 50-60 eurot, mille talle lubas I. Dyagelev. Suhtlus EK OÜ-ga käis läbi Ilya Dyagelevi, dokumendid allkirjastas Daniela Dalberg Dyageleva. S paneele ei olnudki võimalik Udeseljale paigaldada, sest katused olid erinevad (K5, tl 117 p-119). Seda kinnitab ka VGi ja I. Dyagelevi vaheline WhatsApp vestlus 10.08.2020 (kd 3 tl 183). 12.
22. I. Dyagelevi ja DPi vaheline kokkulepe päikesepaneelide ostu ja tasumise kohta nähtub ka jälitustoimingutega kogutud teabest. 10.03.2020 pöördus DP esmakordselt I. Dyagelevi poole jutuga, et soovib paigutada katusele kivi, millel on päikesepaneelid ning seda pakub S OÜ (kd 4 tl 133). 08.04.2020 vestluses selgitab DP, et 12 000 on päikesepaneelid koos paigaldusega ja ühendamisega, ja 5000 on katusekivi (kd 4 tl 193). 30.07.2020 vestluses lepitakse kokku, et I. Dyagelev annab äriühingu nime, kelle nimelt päikesepaneelide arve esitada ning DP maksab summa tagasi sulas ilma maksuta. Seejuures küsib DP, et kuidas sa seda pärast selgitad?/ning I. Dyagelev vastab, et sa ära muretse, ma olen hullemaidki asju selgitanud!/…/ Ma müün selle maha Bulgaaria omasse kõik. Bulgaarias on päike, neile on vaja paneele (kd 5 tl 78-86). 12.
23. Ülaltooduga on kinnitust leidnud, et EK OÜ soetas L OÜ kaudu DPi kinnistule päikesepaneelid summas 13 847,28 eurot. I. Dyagelevi väide, et päikesepaneelid soetati selleks, et luua ärikontakt S OÜ-ga ei ole usutav ning ei ühti jälitustoimingute käigus kogutud teabega, sh I. Dyagelevi ja DPi vestlustes kajastatuga. Kriminaalasjas kogutud materjalidest on selge, et DP ei ole päikesepaneelide eest tasunud. Kohtus esitas kaitsja arve nr 1009211 summas 16 311 60 eurot 10.09.2021 selle kohta, et DPile on edastatud arve, sh kohustusega tasuda päikesepaneelide eest. Kohus nõustub prokuröriga, et hilisemate arvete esitamine on tingitud vajadusest luua usutav kaitseversioon. Kohus märgib, et isegi, kui DPi ja I. Dyagelevi vahel oli kokkuleppe tasuda päikesepaneelide eest (sularahas, ilma maksudeta), s.t et tegemist oli laenuga, on ka laenu andmine vara

§ 298mõttes.

Kuigi arve tasus EK OÜ kuulub S OÜ-le tasutud summa altkäemaksukokkuleppe alla kuna EK OÜ oli I. Dyagelevi mõjusfääris, st tasus arve I. Dyagelevi korraldusel. Lubamine 13. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile altkäemaksu kokku summas 61 030,97 eurot, kuid lubas anda kokku 80 000 eurot. Kui kohus eelnevalt analüüsis kas ja millises ulatuses I. Dyagelev andis altkäemaksu siis järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt I. Dyagelev lubas anda kokku 80 000 eurot, sest

§ 298järgi on karistatavad nii andmine kui ka lubamine.

Seega on vaja tuvastada kas I. Dyagelev lubas DPile laenu suuremas ulatuses, kui ta tegelikult andis. DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd 4 tl 204) 26 / 108 1-21-3503 summas 35 000 eurot, 14.05.2020 (kd 4 tl 225) summas 30 000 eurot ja 18.07.2020 (kd 5 tl 40) summas 15 000 eurot. 13.

1. Süüdistus altkäemaksu lubamises, st osas mis ületab eelnevalt tuvastatud summat, mille I. Dyagelev DPile andis, baseerub eelkõige jälitustoimingute protokollidel, sh I. Dyagelevi ja DPi vahelistel vestlustel. Süüdistuse järgi lubas I. Dyagelev anda DPile laenu või muid soodustusi suuremas ulatuses kui ta tegelikkuses andis. Nimelt nähtub 08.04.2020 I. Dyagelevi ja DPi vahelisest vestlusest, et DP küsib I. Dyagelevilt laenu 35 000 eurot (sa mulle 35 tonni annad?/…/Mille peale?/…/Maja peale/…/ee…krediiti?/…/No, jaa, aga kuidas siis veel! Muidugi krediiti/…/Aa, tuleb arvutada kui palju/…/Noh, võid kinkida muidugi, aga ma millegipärast kahtlen…/…/Tuleb arvestada…paju sulle täpselt vaja on…./) (kd 4 tl 204). Lisaks küsib DP I. Dyagelevilt laenu 14.05.2020 summas 30 000 eurot (kas saad välja aidata?/…/jaa/…/aastaks/…/Kui palju?/…/30/…//Aga protsent on milline?/…/kolm protsenti…no, nagu pangas lihtsalt/) (kd 4 tl 225-226). Kolmandat korda küsib DP laenu 15 000 eurot 18.07.2020 (Saad sa mulle kuuks ajaks anda?/…/ A palju sul vaja on?/…/15/…/Aa, veel 15…/…/ma sulle kuu aja pärast annan tagasi) (kd 5 tl 40-41). Edasise vestluse käigus selgitab I. Dyagelev, et tal hetkel on oma raha kinni ja võimalusel saaks kas mingi ettevõtte alt kanda DPi ettevõttele või osta tema eest materjale, nt kivi. Altkäemaksu lubamine tähendab toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule ametialase teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest mingi vara või muu soodustusega. Altkäemaksu lubamine ei eelda vara või muu soodustuse üleandmist, kuid vajalik on tuvastada ametiisikule säärase pakkumise tegemine. Antud juhul ei ole võimalik tuvastada, et I. Dyagelev oleks teinud DPile pakkumise suuremas ulatuses, kui ta tegelikkuses üle andis. Kuigi isikute vahelistest vestlustest nähtub, et DP võis küsida laenu kokku summas 80 000 eurot, pole võimalik üheselt järeldada, et I. Dyagelev sellega nõustus. 13.
2. Kohus eelnevalt tuvastas, et I. Dyagelev andis DPile raha HN kaudu vara 19 000 eurot, tasus DPi arveid HN kaudu summas 5702,89 eurot, samuti tasus EK OÜ I. Dyagelevi korraldusel DPi eest 7200 eurot OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemise eest, 280,80 eurot AS Exact Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest ja 13 847,28 eurot S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest. Samuti on kinnitust leidnud, et I. Dyagelev andis DPile 15 000 eurot sularahas. Seega on tõendamist leidnud, et I. Dyagelev andis DPile vara või muid soodustusi vähemalt summas 61 030,97 eurot. Samas ei saa kohtu hinnangul piisava selgusega jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest järeldada, et I. Dyagelev nõustus andma laenu kokku 80 000 eurot. Kuigi jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest nähtub üheselt, et DP küsis laenu kolmel korral ja kokku summas 80 000 eurot, ei ole võimalik tuvastada kas I. Dyagelev andis nõusoleku anda laenu küsitud ulatuses. Selliselt näiteks nähtub 18.07.2020 vestlusest, et pärast laenu küsimist arutlevad DP ja I. Dyagelev selle üle, et kuidas raha andmise asemel saaks viimane tasuda mõne arve DPi eest. Samas jääb selgusetuks kas mingisugusele kokkuleppele jõutakse ja kas I. Dyagelev andis nõusoleku küsitud summas laenu andmiseks, mida võiks käsitleda altkäemaksu kokkuleppe osana. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et I. Dyagelev lubas anda DPile laenu 80 000 eurot. Küll aga on tuvastatud, et I. Dyagelev andis DPile vara kokku vähemalt summas 61 030,97 eurot. Ehitusmaterjalide lubamine turuhinnast soodsamatel tingimustel 27 / 108 1-21-3503
3. Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt pakkus I. Dyagelev DPile KKK maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel tingimustel. 14.
4. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tal oli DPiga juttu ehitusmaterjalide tellimisest. Kuna EK OÜ sai ehitusmaterjale suurte allahindlustega, oli kasulik neid edasi müüa ning seeläbi ettevõttele tulu teenida. Kuna DPi jaoks olid ehitusmaterjalide hinnad mitteaktsepteeritavad, siis kokkuleppele ei saadud (K kd 6 lk 250 p-251). DP on selgitanud, et vastab tõele, et I. Dyagelev lubas maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist soodsamatel tingimustel. Samuti lubas suuri allahindlusi (kd 2 tl 96). 14.
5. Süüdistuses kirjeldatud antud osategu põhineb samuti eelkõige jälitustoimingutega kogutud teabel, sh I. Dyagelevi ja DPi vahelistel vestlustel. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollidest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel aset leidnud vestlustes on süüdistatav muulhulgas pakkunud DPile erinevaid lahendusi eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamist turuhinnast soodsamalt. Süüdistuse kohaselt lubas I. Dyagelev jälitustoimingutes kajastatud vestluses DPile ajavahemikul 18.10.2019 - 30.07.2020 organiseerida maja ehituseks vajalike materjale soodsamatel tingimustel pakkudes näiteks soodsamalt vundamendi ehitust, akende ostmist, õuekive ja siseuksi, samuti materjale Ehituse ABC-st allahindlusega kuni 50%. I. Dyagelevi ja DPi vahel 08.04.2020 toimunud vestlusest nähtub, et pärast 35 000 eurose laenu küsimist arutatakse erinevevate ehitusmaterjalide maksumuse üle, sh kuidas hoida ehitusmaterjalide ja tööjõu pealt kokku (kd 4 lk 204-205). Samuti on süüdistatava ja DPi vaheliste vestluste käigus olnud juttu eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamisest võimalikult soodsatel tingimustel. Kuigi jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes on arutatud erinevaid lahendusi (sh vundamendi ehitamist soodsamatel tingimustel, akende ostu soodsamalt jne) ei ole kohtu hinnangul jälitustoimingutes kajastatud vestluste pinnalt üheselt võimalik järeldada, et tegemist oli soodustuse pakkumisega, mida saaks käsitleda altkäemaksukokkuleppe osana ja mis ei oleks olnud hõlmatud üldise altkäemaksukokkuleppe (61 030,97 eurot) summaga. Seejuures ei ole süüdistatava ega DPi ütlustest samuti võimalik tuvastada kas tegemist oli eraldi kokkuleppe või üldise kokkuleppe osaga. Kuigi DP on kohtueelses menetluses tunnistanud, et I. Dyagelev pakkus talle ehitusmaterjale soodamatel tingimustel, ei saa DPi ütlustest järeldada, et tegemist ei olnud osaga, mis võis olla hõlmatud juba altkäemaksuna antud rahaliste vahendite ja muu varaga. Seejuures on oluline märkida, et kohtumenetluses DP keeldus ütlusi andmast. Kohtueelses menetluses 10.11.2020 antud ütlustes aga on vastuolusid tegelikkuses hiljem tuvastatud asjaoludega (nt väitis DP, et I. Dyageleviga suhtlemise eesmärk oli tuvastada kas I. Dyagelev võis teha jõustruktuurides kellegagi koostööd). Järelikult tuleb DPi 10.11.2020 antud ütlustesse suhtuda reservatsiooniga ning ei saa pidada usaldusväärseks kui puuduvad tema eeluurimisel antud ütlusi kinnitavad muud tõendid. 14.
6. Jälitustoimingute käigus kogutud andmed viitavad, et ehitusmaterjalide lubamine soodsamatel tingimustel võib olla hõlmatud üldise altkäemaksu andmisega. Kohus möönab, et kuivõrd tegemist oli jätkuva teoga, mis koosnes erinevatest osategudest, on kohati keeruline jälgida milline osa kuulus altkäemaksu kokkuleppe alla, milline osa oli altkäemaksu lubamine ja mis on hõlmatud altkäemaksu andmisega. Siiski on võimalik üheselt väita, et altkäemaksukokkulepe oli ühelt poolt suunatud DPi eramu ehitamisele ning I. Dyagelevi roll oli luua DPile selleks soodsad lahendused. Seejuures on kahtlusteta kinnitust leidnud, et I. Dyagelev andis DPile eramu ehitamiseks vara kokku summas 61 030,97 eurot. Küll aga ei ole võimalik jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste pinnalt kindlalt järeldada, et ehitusmaterjalidele soodustuste lubamine oli eraldi osategu. Silmas tuleb pidada, et 28 / 108 1-21-3503 jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes on I. Dyagelev ja DP vestelnud erinevatest võimalustest kuidas DPil oleks võimalik eramu valmis ehitada võimalikult soodsalt. Seejuures ei saa kõiki arutusel olnud lahendusi pidada altkäemaksu andmise (lubamise) osaks. Kuigi

§ 298

objektiivse koosseisu täidab ka altkäemaksu lubamine, ei moodusta altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, vaid altkäemaksu andmises neeldub ka selle varasem lubamine. Kuivõrd käsilolevas ajas ei ole võimalik tuvastada, kas ehitusmaterjalide lubamine soodsamatel tingimustel neeldub altkäemaksu andmises, tuleb KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo-põhimõttest tekkinud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. d) ametiseisundi kasutamine 15. Otsustamaks kas I. Dyagelevi tegevus vastab

§ 298koosseisule on vaja tuvastada kas DP kasutas oma ametiseisundit vastutasuna I.

Dyagelevilt saadud hüvede vastuvõtmise eest. Esitatud süüdistuses on välja toodud 16 osategu (K1 tl 30-32) seoses DPi ametiseisundi ärakasutamisega vastutasuna I. Dyagelevilt saadud hüvede eest. 15.

1. Riigikohus on selgitanud, et altkäemaksu saaja tegu peab olema seotud tema ametipädevusega. See tingimus on täidetud, kui mingi tegu või sellest hoidumine oli toimepanija jaoks võimalik vaid lähtuvalt tema ametiisiku kvaliteedist, s.o talle teatud ametiisikuna usaldatud volituste tõttu (RKKK 3-1-1-22-10 p 12). Väljapoole ametiseisundit jääv tegu mingi hüve eest ei ole koosseisupärane: kui nt kasutab ametiisik oma oskusteavet mingi sellise teenuse osutamiseks, milleks tal ei ole vaja oma ametiseisundit rakendada, puudub alus rääkida ametialasest teost (RKKK 3-1-1-12-14 p 9.3). Asjaolu, kas ametialane tegu oli altkäemaksuandja jaoks ka kasulik, vajalik või objektiivselt põhjendatud, on tähtsusetu (RKKK 3-1-1-22-10 p 13.1; 3-1-1-31-14 p 23). 15.
2. Kaitsja on leidnud, et süüdistusakt on puudulik osas, mis puudutab DPi kui ametiisiku ametipädevuse ära kasutamist. Süüdistusaktist ei nähtu faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid seda, et etteheidetavad teod olid seotud DPi ametipädevusega. 15.
3. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP lõi endale e-posti aadressi HPi nimele, mille kaudu suhtles muuhulgas I. Dyageleviga. Seda kinnitab Läti Vabariigi poolt edastatud teave e-posti aadressi xxx salvestatud andmete kohta (kd 2 tl 179-201) ja asitõend vaatlusprotokoll 27.10.2020 koos lisadega, tõlkega ja CD-plaadiga (kd 2 tl 202-287, kd 3 tl 1-7), millest nähtub e-posti aadressil xxx toimunud kirjavahetus, selle sisu ja toimumise aeg, samuti see, et kirjavahetust peeti ka xxx ja xxx postkastiga ning postkast oli loodud HPi nimele. 15.
4. DPi poolt süüdistuse järgi vastutasuna toimepandud ametialaste tegude osas märgib kohus kokkuvõtvalt järgmist. Esiteks 04.09.2019 pöördus HPi nimelise e-postkasti kaudu DPi poole I. Dyagelev, et küsida ametialast nõu seoses HLÜ Erial suhtes ajakirjanduses ilmunud negatiivse alatooniga artiklitega, samuti edastas 05.09.2019 Äripäeva ajakirjaniku e-kirja küsimustega HLÜ Erial tegevuse kohta ning 09.09.2019 ja 11.09.2019 HLÜ Erial tegevust kritiseerivad täiendmaterjalid. I. Dyagelevi pöördumine DPi poole HPi nimelise e-postkasti kaudu näitab poolte vahelise suhtluse konspireeritust, samuti I. Dyagelevi ootusi DPile probleemide lahendamisel, kuid kohtu hinnangul ei nähtu suhtlusest süüdistatava ja DPi vahel seoses negatiivse meedikajastusega milles seisnes antud juhul konkreetselt DPi ametiseisundi kasutamine. Kohtule jääb arusaamatuks millised ootused olid I. Dyagelevil DPile seoses HLÜ Erial negatiivse meedikajastusega. Siinkohal tuleb nõustuda kaitsjaga, et DPi ametijuhendist 29 / 108 1-21-3503 ei ole võimalik järeldada, millisel moel võiks tema ametipädevusest tulenevate volituste alusel olla võimalik teha midagi seoses meedias avaldatud negatiivse alatooniga artiklite osas. 15.
5. Küll aga nähtub DPi edasistest tegevustest, et ta on kasutanud oma ametiseisundit I. Dyagelevi huvides. DP teostas oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades I. Dyagelevi soovil töö ajal, kuid tööülesannete väliselt: - 08.10.2019 politsei infosüsteemis KAIRI päringuid OMi sünniaja/isikukoodi järgi ja vaatas isiku ankeetandmeid, – seoseid ja – seotud infosid; ajavahemikul detsember 2019 – märts 2020 päringuid politsei infosüsteemides KAIRI ja SIKO EKi (ka T) seoste-, perenimede „T“ ja „K“ järgi ning vaatas isiku ankeetandmeid ja – seoseid, mida järgnevatel kohtumistel edastas I. Dyagelevile; 17.02.2020 teostas politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“ päringu; 09.12.2019 teostas andmebaasides otsingu AT kohta. 15.5.
6. I. Dyagelev pöördus DPi poole HPi nimelise e-postkasti kaudu 02.10.2019 Interpoli poolt tagaotsitava OMi välisriigis kinnipidamise küsimuse lahendamiseks saates e-kirja teemal Tervist on abi vaja, isik OM xxx isik on Interpolis tagaotsitav/…./Poola piiril isik peeti kinni ja viidi minema/……/Kas saab kuidagi lahendada või mida sel puhul teha? (kd 2 tl 217218). Sellele järgnenud vestlusest nähtub, et DP andis I. Dyagelevile nõu edasisteks sammudeks, sh kirjutas, et üritada välja uurida kes ta kinni pidas, kui kauaks ja kus ta on, las seda teevad sugulased/…/kui ta on eesti kodanik siis tuleb teatada ja uurida Välisministeeriumi või Varssavi konsulaadi kaudu/…./kui midagi veel teada saad siis anna teada/. 07.10.2019 saatis I. Dyagelev DPile OMi advokaadi JJ´i e-kirja Eesti saatkonda Roomas koos fotodega OMi Vene Föderatsioonile väljaandmist ja Interpoli otsingut puudutavate dokumentide kohta (kd 2 tl 219). 08.10.2019 teostas DP politsei infosüsteemis KAIRI päringu OMi kohta isiku sünniaasta/isikukoodi järgi, isiku ankeedi, seoste, info vaatamine (kd 3 tl 12). Samal päeval, see on 08.10.2019, lepiti kokku kohtumises. OMi suhtes politsei andmebaasis KAIRI teostatud päring ei olnud seotud DPi tööülesannete täitmisega vaid teostatud I. Dyagelevi poolt saadetud andmete pinnalt ja selleks, et edastada I. Dyagelevile infot OMi kohta. Sellisele järeldusele saab jõuda lähtuvalt I. Dyagelevi ja DPi vahelistest e-kirjade sisust, millest nähtub selgelt I. Dyagalevi huvi OMi vastu. Tunnistaja PP selgitas kohtus, et Kaitsepolitseiametile vastates tuli välja, et DP tegi mõned päringud, mis ei olnud tema tööülesannetega seotud (K2 tl 219 pöördel). Kuigi DPi töösisust tulenevalt tuli teha päringuid seoses isikutega, kes kandideerisid tööle ja isikute suhtes kellega tööle kandideeriv isik läbi käis, ei ole tuvastatud, et OMil oleks olnud seos mõne tööle kandideeriva isikuga, selline kokkusattumus oleks ka äärmiselt ebatõenäoline. 15.5.
7. Samuti pöördus I. Dyagelev DPi poole HPi nimelise e-posti kaudu 07.10.2019 kell 19.25 kirjaga „Tbb“ „juhatuse liige on EK, isikukood xxx T“ (kd 2 tl 219). Tunnistaja P ütlustega on kinnitust leidnud, et EKi taustakontroll võis olla seotud ka LK politseisse kandideerimisega. Siiski on tuvastatud, et DP teostas EKi suhtes PPA andmebaasides otsingu kolmel korral, KAIRI andmebaasis 18.12.2019 ja 30.12.2019, SIKO andmebaasis 04.03.2020 (perenimede T, K otsimine, andmete vaatamine) (kd 3 tl 12). Tunnistaja PP ütlustega on kinnitust leidnud, et LK kandideeris politseisse 2019 lõpus, seega viimane, 04.03.2020 SIKO otsing ei saanud olla seotud tööle kandideerimisega. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et DP edastab Ti kohta infot I. Dyagelevile 10.03.2020 vestluse käigus (kd 4 tl 145146). 30 / 108 1-21-3503 15.5.
8. 17.02.
9. aastal kell 20:08 pöördus I. Dyagelev kasutaja HP nimelise e-postkasti kaudu DPi poole laskeklubide ALPHA ja TPSC-ga seotud isikute taustaandmete kohta taustainfo saamiseks kirjutades Täpsustasin mõningaid momente meie klubi ALPHA direktorilt ja selgitasin välja /…/ U (TPSC klubi direktor) /…./ samuti on selline pretsedent kus ebakaines olekus rooli taga kinni peetud isik on siiani piirkonna esindajaks ning laskevõistlustel peakohtunikuks, mis seaduse järgi pole võimalik, kuid juhatus katab teda. /.../ (järgneb süüdistus) V.Ii süüdistatakse…/ (kd 2 tl 231-232). Samal päeval, see on 17.02.2020 teostas DP töö ajal, kuid tööülesannete väliselt politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“ päringu (kd 3 tl 12). 15.5.
10. 09.12.2019 teostas DP politsei infosüsteemis KAIRI päringu AT (kd 3 tl 12) kohta ning hilisema vestluse käigus I. Dyageleviga rääkis nimetatud isikust. Töökohtuste raames saadud info jagamine tööväliste isikutega on lubamatu. Siiski ei saa nõustuda prokuratuuri käsitlusega justkui DP oleks AT kohta töökohustuste käigus saadud infot jaganud I. Dyageleviga. Jälitustoiminguga kogutud teabest nähtub, et I. Dyagelev ja DP vestlesid ATst ning vestluse käigus ütles DP AT kohta ta ei ole midagi nii võimas (kd 5 tl 8), mis ei viita kohtu hinnangul kuidagi andmebaasidest saadud teabele vaid pigem iseloomustab DPi subjektiivset seisukohta isiku suhtes.
11. Lisaks eeltoodule seisnes süüdistuse järgi DPi ametiseisundi kasutamine muuhulgas ka selles, et ta: - andis ametialast teavet ja lubas kasutada ametialaseid kontakte HLÜ ERIAL litsentsi saamisega seotud probleemide lahendamiseks kohtudes korduvalt I. Dyageleviga (26.03.2020, 08.04.2020, 08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020); - edastas ametialast infot Põhja-Eesti Hoiulaenuühistuga seotud võimaliku menetluse kohta; - I. Dyagelev küsis DPilt ametialaseid võimalusi (sh kasutada politsei andmebaase) isikute kahjustamiseks. Oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades DP lubas kasutada enda ametialaseid koostöökontakte, et I. Dyagelevi probleemide lahendamiseks edastada vajalikku teavet. - I. Dyagelev küsis DPilt ametialast nõu DWPile kättemaksu planeerimiseks. 16.
12. Viidatud süüdistuse osa kohta märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et DP kohtus I. Dyageleviga tihedalt ning lõi viimasele ettekujutuse, et suudab mõjutada HLÜ Erial litsentsi saamist Finantsinspektsioonist. Kohtule jääb siiski arusaamatuks prokuratuuri seisukoht, et DP andis I. Dyagelevile ametialast teavet HLÜ Erial litsentsi saamisega seotud probleemide lahendamiseks. Jälitustoimingu protokollidega kogutud teabest nähtub, et süüdistatav ja DP vestlesid HLÜ Erial litsentsi küsimuses korduvalt (26.03.2020, 08.04.2020, 08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020), sh pöördus I. Dyagelev DPi poole sooviga saada abi HLÜ Erial litsentsi saamiseks. Vestlustest nähtub, et DP lubas I. Dyagelevile suunata protsesse Finantsinspektsioonis. Siiski ei nähtu süüdistusest ega kriminaalasjas kogutud tõenditest kas ja kuidas DP tegelikkuses Finantsinspektsiooni protsesse juhtis või suunas. Süüdistuses on konkretiseerimata milline oli see ametialane teave, mida ta nendel juhtudel andis. Kohtu hinnangul saab tõdeda, et DP andis I. Dyagelevile teavet, milleks tal polnud vaja oma ametiseisundit rakendada ehk tegemist ei olnud sel juhul ametialase teoga. Jälitustoimingu protokollide pinnalt saab järeldada, et DP lõi teadlikult I. Dyagelevile vale ettekujutuse, et tal on ametiseisundist tulenevalt suurem pädevus mõjutada protsesse mida ta aga tegelikkuses teha ei saanud. Andmata hinnangut DPi tegevusele märgib kohus siiski, et kui ametiisik moonutab tema ja altkäemaksuandja vahelise ekvivalentsussuhte sisu (nt lubab tegu, mis pole tema pädevuses), võib tegemist olla kelmusega. 31 / 108 1-21-3503 Ebaõiguskokkulepe
13. Kohus tuvastas eelnevalt, et I. Dyagelev andis DPile KKK maja ehitamiseks vara. Samuti on tõendamist leidnud, et DP kasutas enda ametiseisundit, et anda I. Dyagelevile ametialast teavet ja politsei sise- ning koostööinfot, millele juurdepääs ja teadmisvajadus I. Dyagelevil puudus. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, et kas kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui ametiisiku ja altkäemaksuandja vahel on üksmeel (ei pea aga olema seda üksmeelt ühiselt väljendanud), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (RKKKo nr 3-1-1-31-14, p 15). 17.
14. Kaitsja ei ole vastu vaielnud sellele, et I. Dyagelev andis DPile vara või muid soodustusi kuid on väitnud, et tegemist oli tavalise võlaõigusliku suhtega, kus I. Dyagelev andis DPile laenu. Samuti ei olnud kaitsja hinnangul süüdistusaktis viidatud DPi teod seotud tema ametipädevusega. Seonduvalt DPi ametipädevusega on kohus tuvastanud, et DP kasutas oma ametiseisundit korduvalt teostades I. Dyagelevi huvides PPA andmebaasides isikute suhtes otsinguid politsei siseinfo hankimiseks ja edastas saadud info I. Dyagelevile. Seejuures on DP ülekuulamisel tunnistanud, et ta korduvalt rõhutas I. Dyagelevile, et tal on tutvuseid kõikides jõustruktuurides ja saab läbi oma ametialaste kontaktide juurdepääsu laiemale infole, kui seda saaks keegi teine. 17.
15. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud täpselt ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aega, küll aga on põhjendatud alus järeldada, et vastava kokkulepe sõlmiti enne 04.09.2019, mil I. Dyagelev pöördus esmakordselt DPi poole HPi nimele loodud e-postikasti kaudu. Kokkuleppe sõlmimist kinnitab teise väljamõeldud isiku nimele e-postkasti loomine DPi poolt ja selle kasutamine just konkreetse suhte tarvis. Tähelepanuväärne on ka viis kuidas I. Dyagelev DPile nn laenu andis kasutades selleks HN arvelduskontot ja tasudes päikesepaneelide eest teise äriühingu (L OÜ) kaudu. Seejuures joonistub ka jälitustoimingutega kogutud tõendusteabest välja I. Dyagelevi ja DPi vaheline kommunikatsioon, s.h tahe varjata omavahelist suhtlust ja soov leida viise kuidas I. Dyagelev saaks DPile anda vara läbi teiste isikute. 17.
16. Kohus nõustub prokuröriga, et ka I. Dyagelevi suhtlus PPA Sisekontrollibüroo töötajate TL ja ATiga kinnitab, et tal puudus DPiga võlaõiguslik suhe. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest, et I. Dyagelev pakub sisekontrollibüroo töötajatele infot DPi kui politseiametniku kohta, kelle kaudu on võimalik saada raha eest politsei siseinfot, sh seda kas kedagi uuritakse või mitte (kd 5 tl 142-197). Nõustuda tuleb prokuröriga selleski, et info jagamisest sisekontrollibüroo töötajate TL ja ATiga saab järeldada, et I. Dyagelev asus endale looma võimalikult usutavat tagatist olukorras, kus tunnetas, et miski võib tulevikus tema vastu pöörduda. Samuti viitab I. Dyagelev KMle (uue nimega L), kui Finantsinspektsiooni töötajale, kes saab menetlusi suunata seoses litsentsiga. K.L on 24.03.2023 kohtus selgitanud, et tunneb DPi läbi HN. Korraldas kohtumise Erial HLÜ ja KKi vahel, kus osales ka ise. Kohtumine korraldati Erial HLÜ juristide palvel, et saaks selgust seadusandluses. Tema suhtlus DPiga seisnes muus osas selles, et viimane otsis tööd kuna soovis töökohta vahetada. Võis olla ka teemasid seoses Finantsinspektsiooniga, kuid sellesse ta ei süvenenud, litsentsi osas kellegagi ei suhelnud kuna see ei ole tema eriala (K 6 tl 171 p173). Kohtu hinnangul on I. Dyagelevi poolt sisekontrollibüroo töötajatele avaldatud infost võimalik järeldada, et süüdistatav püüdis luua enda tegevuse suhtes usutavat põhjendust kuna 32 / 108 1-21-3503 teadis, et altkäemaksukokkuleppe sõlmimine DPiga võidakse tuvastada ja oli vaja luua usutav ennast säästev põhjendus miks ta DPiga lävis. 17.
17. Kokkuvõttes on kinnitust leidnud, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oli sõlmitud altkäemaksukokkuleppe, mille järgi I. Dyagelev andis DPile maja ehitamiseks vara ning vastutasuna DP andis I. Dyaglevile tema ametipädevusest tulenevat teavet. Seejuures tuleb veel kord rõhutada, et

§ 298järgi ei ole oluline kas I.

Dyagelevi poolt antud soodustused ja muu vara oli laen, kuivõrd ka laenu andmine on käsitatav hüvena altkäemaksu andmise mõttes. Kokkuvõttes peab kohus tuvastatuks, et I. Dyagelev andis DPile altkäemaksu kokku summas 61 030,97 eurot nii rahas kui muu vara näol. DP aga kasutas enda ametiseisundit, et anda I. Dyagelevile ametialast teavet kasutades info saamiseks politsei andmebaase. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline kas I. Dyagelev sõlmis ebaõiguskokkuleppe lootuses saada DPilt suuremat abi kui ta tegelikkuses sai. 17.5. Altkäemaksu andmine võib olla toime pandud jätkuva süüteona, kui on täidetud jätkuva süüteo tingimused, st et erinevad altkäemaksukokkulepped peavad olema seotud ajalisruumiliselt, toime pandud sarnase viisiga ja kantud ühtsest tahtlusest. Arvestada võib seda, kui erinevad altkäemaksukokkulepped on suunatud sama ametiisiku poolt toimepandavatele sarnastele tegudele või on tegemist ühe teo toimepanemisele suunatud kokkuleppega, millele järgneb ka selle kokkuleppe täitmine. Käsiolevas kriminaalasjas on eeltoodud kriteeriumid täidetud, st altkäemaksukokkulepped olid seotud DPi ametialasest pädevusest tuleneva ligipääsuga politsei andmebaasidele ja vastutasuna oli altkäemaksu andmine suunatud DPi eramu ehitamisele soodsamatel tingimustel. 17.6.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. I. Dyagelev pani

§ 298

lg 2 p 3 (suures ulatuses, st üle 40 000 euro

§ 121

p 2 mõttes) järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, st et ta seadis endale eesmärgiks saada DPilt ametipädevusest tulenevat abi ja infot ning selle eest andis viimasele altkäemaksu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I. Dyagelevile ja D. D-Dyagelevale esitatud süüdistustes

§ 211lg 1 järgi 18.

Selle episoodiga seotud süüdistuse (K1 tl tl 36p-40) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei pea kohus otstarbekaks. Ükski süüdistatav ei ole enda süüd selles episoodis tunnistanud. 18.1.

§ 211

sätestab vastutuse investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või olulistes asjaoludes esitamata jätmise eest. 18.2. Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes küsimuse, et kas hoiust saab üldse käsitleda investeeringuna

§ 211mõttes.

Kohus leiab, et saab ja põhjendab seda järgmiselt. Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahaline ülekanne

1. Koosseis on täidetud, kui nimetatud tagajärg on saabunud – investor on teostanud rahapaigutuse, mille vastu saab ta rahaliselt hinnatava õiguse. Eesti Õigekeelsussõnaraamat defineerib 1 Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, lk 706 p 7.1, M. Kairjak 33 / 108 1-21-3503 investeeringut samuti kui kapitalimahutust
2. Kohtus üle kuulatud kannatanud on üheselt selgitanud (kohus käsitleb nende ütlusi edasiselt), et HLÜ-sse Erial hoiustamisel oli nende peamiseks motiiviks tulu teenimine. Vaidlust ei ole selles, et HLÜ Erial pakkus rahaliste vahendite hoiustamisel intresse, näiteks pikaajalise hoiuse „Era 12“ eest intressiks oli ette nähtud intress 12% aastas (kd 7 tl 140). Samuti oli võimalik intressitulu teenida sellelt, et kui investeeriti HLÜ Erial osakutesse. Just intressi näol saadavat tulu pidasid mitmed kriminaalasjas ülekuulatud kannatanud oluliseks asjaoluks, miks nad üldse oma vara HLÜ-s Erial hoiustasid. Lisaks sellele sätestas HLÜ Erial põhikiri (millel kohus peatub täpsemalt edasiselt), et HLÜ liikmetele võidakse maksta dividende vastavalt nende osamaksu suurusele. Ka osamakselt saadava dividendi näol oli tegemist nö passiivse tuluga, mis iseloomustab tavaliselt investeeringut. Samuti nähtus www.erial.ee esilehel link „Investeeri“ (kd 7 tl 34-57). Kokkuvõttes saab seega järeldada, et nii intressi kui dividenditulu teenimise võimalus muutis HLÜ-sse rahapaigutuse investeeringuks

§ 211mõttes.

18.3. Esitatud süüdistuse kontekstis moodustavad kuriteokoosseisu objektiivse külje (

1. a)investoritele olulistes asjaoludes valeandmete esitamine, (
2. b)mille tulemusel tehakse nende poolt investeering. Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud süüdlase arvele või see on saanud muul viisil tema vara osaks (TlnRnK 1-158500 p 5.1). 18.4. Süüdistuse kohaselt seisnesid olulises osas esitatud valeandmed järgmistes osategudes:
3. a)HLÜ Erial omakapitali suuruses, mida kunstlikult suurendati;
4. b)HLÜ Erial 2018 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ Erial kahjumit;
5. c)HLÜ Erial 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ kahjumit;
6. d)HLÜ Erial tütarettevõtte OÜ EK 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata osaühingu kahjumit. 18.5. Kuna süüdistuse kohaselt toimus investoritele valeandmete esitamine läbi keerulise tehingute jada, milles osales palju erinevaid juriidilisi isikuid, siis kõigepealt kaardistabki kohus ära olulised juriidilised faktid ning seotud isikud. 19. HLÜ Erial asutati 02.01.2018 asutamislepinguga kui tulundusühistu (kd 6 tl 126). Asutajaliikmeid oli algselt kokku 30 füüsilist ja juriidilist isikut (sh OÜ D), keda asutamisel esindas kõiki volikirja alusel I. Dyagelev. HLÜ Erial osakapital oli asutamisel 31 950 eurot ning see jagunes asutajate vahel võrdselt nii, et igaühe osa oli 1 065 eurot (tl 127p-128). HLÜ Erial omas tegevusluba nr FFA000232 tegutsemiseks finantseerimisasutusena, see oli väljatatud 26.03.2018 Rahapesu andmebüroo poolt (kd 8 tl 250-251). Vastavalt HLÜ Erial põhikirja p-le 4.1 oli ühistu kõrgeim organ üldkoosolek ning 4.11 järgi on igal ühistu liikmel üks hääl (tl 132p-133). Ühistu igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist korraldas kuni kolmeliikmeline juhatus (p 5); juhatuse üle teostas vastavalt põhikirja p-le 6 nõukogu, kelle liikmed valis üldkoosolek (p 6.3). Lisaks oli ühistul ka revisjonikomisjon, laenukomisjon ja audiitor. HLÜ Erial juhatuse liikmeks valiti ühistu asutamisel I. Dyagelev (p.8), kes tasus 04.01.2018 ühistu AS-s Swedbank avatud nn stardikontole 31 950 eurot selgitusega „osakapitali sissemakse“ (tl 136); 18.01.2018 asutamislepingu muudatusega lisandusid ühistu juhatuse liikmeteks veel ka AS ja AG (kd 6 tl 141). Nõukogu liikmeteks valiti üldkoosoleku otsusega D. D. Dyageleva, U.F ja DK (p 9). 09.02.2018 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsusega, kus I. Dyagelev esindas 30 ühistu liiget, kutsuti nõukogust tagasi D. D. Dyageleva ja uueks nõukogu liikmeks valiti MR (kd 6 tl 150). Sama päeva (09.02.2018) nõukogu otsusega kutsuti I. Dyagelev juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti 2 (https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=investeering&F=M) 34 / 108 1-21-3503 tema asemele D. D- Dyageleva (kd 6 tl 153). Vastavalt HLÜ Erial põhikirjale p 3.1 koosneb ühistu vara mh tema liikmete osamaksudes; p 3.2 kohaselt moodustatakse ühistu osakapital liikmete osamaksudest; ühistu osakapital on 31 950 eurot (p 3.3) ning seda on võimalik ilma põhikirja muutmata suurendada kuni 127 800 euroni (tl 132). Ühistu liikmetele makstakse dividende vastavalt liikme osamaksu suurusele (p 3.12), vastavasisulise ettepaneku teeb üldkoosolekule nõukogu (p 3.11). 19.1. HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud 02.08.2019) nähtuvalt oli 2018 aasta lõpuks HLÜ-l 612 liiget ning sel aastal kaasati 6,5 miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 93). Osakapital oli 31.12.2018 seisuga 831 950 eurot (tl 94p). HLÜ Erial omas 31.12.2018 seisuga 100% osalust kokku neljas tütarfirmas (EK OÜ, Erial A OÜ, D OÜ ja L OÜ, tl 99p). 19.2. HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud 18.08.2020) nähtuvalt oli 2019 aasta lõpuks HLÜ-l 1579 liiget ning sel aastal kaasati 10,6 miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 114). Osakapital oli 31.12.2019 seisuga 1 000 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud (tl 123p). Sisse maksmata osakapital koosneb 1453 osaniku liikmemaksust nimiväärtusega 241 808 eurot3 (tl 123p). HLÜ Erial omas 31.12.2019 seisuga 100% osalust kokku kolmes tütarfirmas (EK OÜ, Erial A OÜ, E OÜ, tl 120p). 19.3. HLÜ Erial äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et HLÜ osakapital oli perioodil 19.01.2018-28.06.2018 summas 31 950 eurot; perioodil 28.06.2018-01.10.2018 summas 281 950 eurot; perioodil 01.10.2018-17.12.2018 summas 531 950 eurot; perioodil 17.12.201826.03.2019 summas 831 950 eurot; perioodil 26.03.2019- 13.03.2020 summas 1 000 000 eurot ja alates 13.03.2020 summas 1 500 000 eurot (kd 6 tl 123). 19.4. Internetis avalikult kättesaa