KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1564 Haldusasi Z.A kaebus Harju Maakohtult mittevaralise kahju hü

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) esitas Harju Maakohtule väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel taotluse Z.A (kaebaja) suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks. Kaebaja jättis tasumata talle määratud rahatrahvi ja selle sundtäitmine täitemenetluses osutus võimatuks. Harju Maakohus rahuldas 13.03.2025 määrusega väärteoasjas nr 4-25-436 MUPO taotluse ning asendas kaebajale MUPO 31.08.2023 otsusega määratud ja tasumata rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses arestiga 2 päeva, mis tuleb ära kanda 2 kuu jooksul määruse jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.04.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse maakohtu määruse peale läbi vaatamata. Mõlemad määrused jõustusid 22.04.
3. Kaebaja esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kahju tekitati sellega, et kaebaja oli sunnitud otsima seadusi Riigi Teatajas, mis oli kurnav ja psüühiliselt raske, sest kaebajal ei ole juriidilist haridust. Maakohus ei kontrollinud trahvi määramise aluseks olnud seaduse jõustumist. 3-25-1564 KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

1. Praegusel juhul ei ole halduskohtule teadaolevalt väärteoasja nr 4-25-436 menetlenud kohtunik Grete Vahtra pannud toime kuritegu ja tema suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kuriteo toimepanemise kohta. Ka kaebaja ei ole sellele viidanud. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda kohtumenetluse käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.
2. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teiste kohtute lahendite või menetluste õiguspärasust (

§ 4lg 1).

Selleks on menetlusosalisele ette nähtud edasikaebamise võimalus. Maakohtu lahendi ja menetluse õiguspärasust on kontrollinud ringkonnakohus 03.04.2025 määruses. Kaebajal oli võimalik esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu on mõlemad määrused jõustunud ja täitmiseks kohustuslikud.

1. Pealegi tugineb kaebaja kaebuses ebaõigetele arusaamadele. Korrakaitseseadus, mille alusel kaebajat 31.08.2023 väärteokorras karistati, jõustus 01.07.
2. Sellise jõustumise aja nägi ette korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse1 § 169 lg
3. Seega on ebaõige kaebaja arvamus, et talle määrati rahatrahv jõustumata seaduse alusel.
4. Samuti leiab kaebaja ebaõigesti, et maakohus tekitas talle kahju sellega, et kaebaja pidi seadusi Riigi Teatajast otsima. Selle, et seadused avaldatakse Riigi Teatajas, näeb ette Eesti Vabariigi põhiseaduse §
5. Seda, et tegemist on võrguväljaandega, näeb ette Riigi Teataja seaduse § 1 lg
6. Seega on tegemist seadusest tuleneva regulatsiooniga, mitte maakohtust sõltuva asjaoluga. Järelikult ei ole maakohus kaebajale kahju tekitanud. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 8.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014004. 2